Ma veidi kommenteeriksin ka seda väidet, et "Eestis pole piisavalt jalgpallureid". Mul endal ei õnnestunud tänavu sellel kirgi kütnud fännide kohtumisel liiduga küll osaleda, aga ma olen ka üpris kindel, et jutt ei käinud nii väga sellest, et mitu inimest Eestis aktiivsemalt jalgpalliga tegeleb ja kes siin pool oma lõbuks palli taga ajab, vaid et palju on meil neid mängijaid, kellega rahvusvahelisel tasemel täitsa häbisse ei jääks.
Nüüd kui siin üle poole hooajast on juba mängitud, siis võib vaikselt ka pilgu uue hooaja komplekteerimise suunas pöörata ja see pilt on kurb. Kui oleks minu võimuses, siis ma asendaks üle poole praegusest Kalju satsist, aga kellega sa nii väga siis asendad? Kui praegune esinelik + mõni üksik Narva mängija välja jätta, siis ülejäänud satside peale on Eestis minu hinnangul KAKS ETM väljakumängijat, kes oleksid võimelised hakkama saama sellel tasemel, mis käiks Kalju eesmärkidega kooskõlas. Kaimar Saag ja Reio Laabus + lisaks veel Markus Soomets, aga ta sihib juba hetkel kõrgemat lendu. Lisaks võid ju veel igast hindrekojamaade ja maksimgussevite allkirja eest ka võidelda, aga ega see mingit lisakvaliteeti juurde too.
Siis kerkib ikka ja jälle esile, et miks Kalju enda noortesüsteemist siis esindusmeeskonda mängijaid nii väga ei jõua. Muidugi peaks see number suurem olema, aga siinkohal kiputakse jälle ära unustama eelmine punkt, et millisel tasemel see esindusmeeskond mängib või siis vähemalt soovib mängida. Kuidagimoodi ei saa võrrelda numbreid, et mitu oma kasvandikku jõuab näiteks Rakvere või Tallinna Kalevi esindusmeeskonda võrdluses siis Kaljuga või kasvõi Floraga. Need lähtepunktid, eesmärgid ja sportlik tase on lihtsalt nii erinevad. Kui Kalju või Flora on sportlikult suure sammu eelmainitud klubidest ees, siis peaks olema sama suur vahe ka noortetöös, et neil oma mängijatel oleks võimalik regulaarselt end oma klubis pildile mängida, aga see pole enam nii lihtne. Nagu pole tegelikult ka võrreldav see, et Freiburgist jõuab esindusmeeskonda rohkem mängijad kui Bayernist. Lõppkokkuvõttes peavad kõik Eestimaa jalgpalliklubid suutma kasvatada kvaliteetse(ma)id mängijaid ja kui ühel hetkel nende kasvatajaklubi jääb nende jaoks väikeseks, siis kui mitte otse välismaale liikuma, siis liikuma edasi vähemalt Eesti tippklubidesse. Ja kui see hetkel toimiks, siis ei peaks mõnitama igast mašitševe ja subbotineid, et miks sellise tasemega mängijad valitseva Eesti meistri ridades mängivad.
ja et ei oleks kõik ainult Kalju keskne, siis tegelikult tunnevad ka teised suuremate eesmärkidega Eesti klubid - Levadia, Paide, Narva -puudust eelkõige just vajalikust ETM kvaliteedist. Flora seis on jah sellest oluliselt erinev, aga selle põhjustel ma ei hakka hetkel peatuma.
Nüüd kui siin üle poole hooajast on juba mängitud, siis võib vaikselt ka pilgu uue hooaja komplekteerimise suunas pöörata ja see pilt on kurb. Kui oleks minu võimuses, siis ma asendaks üle poole praegusest Kalju satsist, aga kellega sa nii väga siis asendad? Kui praegune esinelik + mõni üksik Narva mängija välja jätta, siis ülejäänud satside peale on Eestis minu hinnangul KAKS ETM väljakumängijat, kes oleksid võimelised hakkama saama sellel tasemel, mis käiks Kalju eesmärkidega kooskõlas. Kaimar Saag ja Reio Laabus + lisaks veel Markus Soomets, aga ta sihib juba hetkel kõrgemat lendu. Lisaks võid ju veel igast hindrekojamaade ja maksimgussevite allkirja eest ka võidelda, aga ega see mingit lisakvaliteeti juurde too.
Siis kerkib ikka ja jälle esile, et miks Kalju enda noortesüsteemist siis esindusmeeskonda mängijaid nii väga ei jõua. Muidugi peaks see number suurem olema, aga siinkohal kiputakse jälle ära unustama eelmine punkt, et millisel tasemel see esindusmeeskond mängib või siis vähemalt soovib mängida. Kuidagimoodi ei saa võrrelda numbreid, et mitu oma kasvandikku jõuab näiteks Rakvere või Tallinna Kalevi esindusmeeskonda võrdluses siis Kaljuga või kasvõi Floraga. Need lähtepunktid, eesmärgid ja sportlik tase on lihtsalt nii erinevad. Kui Kalju või Flora on sportlikult suure sammu eelmainitud klubidest ees, siis peaks olema sama suur vahe ka noortetöös, et neil oma mängijatel oleks võimalik regulaarselt end oma klubis pildile mängida, aga see pole enam nii lihtne. Nagu pole tegelikult ka võrreldav see, et Freiburgist jõuab esindusmeeskonda rohkem mängijad kui Bayernist. Lõppkokkuvõttes peavad kõik Eestimaa jalgpalliklubid suutma kasvatada kvaliteetse(ma)id mängijaid ja kui ühel hetkel nende kasvatajaklubi jääb nende jaoks väikeseks, siis kui mitte otse välismaale liikuma, siis liikuma edasi vähemalt Eesti tippklubidesse. Ja kui see hetkel toimiks, siis ei peaks mõnitama igast mašitševe ja subbotineid, et miks sellise tasemega mängijad valitseva Eesti meistri ridades mängivad.
ja et ei oleks kõik ainult Kalju keskne, siis tegelikult tunnevad ka teised suuremate eesmärkidega Eesti klubid - Levadia, Paide, Narva -puudust eelkõige just vajalikust ETM kvaliteedist. Flora seis on jah sellest oluliselt erinev, aga selle põhjustel ma ei hakka hetkel peatuma.
Kommentaar