320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Eesti jalgpalli arengust

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Hollandi jalkaliit hakkab järgmisel hooajal maksma lisakompensatsiooni klubidele, kes mängivad liigamänge looduslikul murul, sest leiti, et üheks hollandi jalgpalli pidurks on mängimine kunstmurul.

    Eestis seevastu on kunstmurul mängimine tõusev trend.

    2018 ML kunstmurul 89 - looduslikul murul 91
    2017 ML kunstmurul 78 - looduslikul murul 102
    2016 ML kunstmurul 72 - looduslikul murul 108
    2015 ML kunstmurul 69 - looduslikul murul 111
    2014 ML kunstmurul 56 - looduslikul murul 124
    2013 ML kunstmurul 49 - looduslikul murul 131
    2012 ML kunstmurul 43 - looduslikul murul 137

    Kommentaar


      Algselt postitas vincent Vaata postitust
      Selle üle võib alati vaielda, kas liit lükkab oma rahasid õigesse kohta, aga mulle on jäänud mulje, et nii mõnegi meelest peaks liit klubisid mitte ainuüksi toetama, vaid neid ka igas võimalikus olukorras seljas tassima. Ei tundu õige ega kuigi jätkusuutlik suhtumine.
      Eks liit on siin läbi paari aastakümne klubisid ka tassinud seljas, mõnda klubi rohkem, teist jälle vähem. Kui palju ja milliseid klubisid, seda teavad vaid asjaosalised ise. Kelle meelest on see normaalne, ma ei oska öelda. Aga tore on lugeda, et mu point kohale jõudis. See kuhu liit oma rahasid lükkab ongi arutelu küsimus. Osade arvates peaks selle panema haridusse, liidu inimeste ja siin sõna võtnud ajakirjanike leeri arvates juba hariduse saanud jalgpalluritesse.


      Selge see, et kui sul on laua taga 10 PL klubi, kellest kuuele pakud palgaraha, üks on niikuinii nõus kõigega ja kolme ülejäänu vastuargumendid surmad väitega, et "enamus on nõus" - on asi otsustatud. Kuid kas see otsus ka edu toov on? Kui aastate pärast fännirühmaga MM-il või EM-il Heia Eestit teeme, siis on. Kui aga sportlikud tulemused on sama stabiilselt sitad, on selge, et oleme raisanud raha ja aega viljatule ideele. Et ämbrit vältida tulekski pidada avaliku arutelu. Teate küll, sellist nagu demokraatlikes riikides ikka peetakse, objektiivse ajakirjanduse poolt kõiki argumente vaagides.

      P.S. Tore, et foorum on konstruktiivsele arutelule tärganud

      Kommentaar


        Seitsmesed - Aasta 2018 vastasseis: Eesti Jalgpalli Liit ja Nõmme Kalju pilluvad üksteise aadressil kriitikanooli

        Üks video on vahepeal jäänud Soccernetis märkamata. Tasub kuulata, vaadata, arutleda.

        Kommentaar


          Algselt postitas rallikas Vaata postitust
          Seitsmesed - Aasta 2018 vastasseis: Eesti Jalgpalli Liit ja Nõmme Kalju pilluvad üksteise aadressil kriitikanooli

          Üks video on vahepeal jäänud Soccernetis märkamata. Tasub kuulata, vaadata, arutleda.
          seda Francevi intervjuud Postimehele loeks ka.

          Ilmselt see:
          https://sport.postimees.ee/6451141/m...696.1460740931

          Kommentaar


            See võib tunduda natuke katkise plaadina, aga ma tahaksin korra veel minna Islandi juurde, aga mitte seekord infra koha pealt, aga liigasüsteemi koha pealt.

            EJL ja Aivar Pohlak on hetkel väga kinni Šveitsi mudelis, kus 10 klubi mängivad 36 aasta jooksul iga ühega 4 korda läbi. Nemad mängivad sügis-kevad süsteemis, kus paus on detsembri keskelt veebruari esimeste päevadeni - ca 45 päeva. Hooaeg lõpeb mai eelviimane nädal ning uus algab juulikuu lõpus.

            Kuid mul tekib küsimus, et miks surume peale Šveitsi mudelit, kui meie klimaatilised tingimused ja liiga algus/lõpp on täiesti teistugused?

            Basel



            Tallinn



            EJL on oma arvutustes jõudnud arusaamale, et mängija arenguks on vajalik 40-45 mängu hooajal. Sellise mängude arvuni jõuame me nii: 36 liigamängu, 1-7 karikamängu + 2-4 euromängu. Lisaks tulevad juurde veel erinevad koondisemängud.

            Eesti jalgpalli tulihingelised fännid ja publik on väsinud 36-mängulisest voorust, kus alustatakse ja lõpetatakse (enamasti) lumehangede vahel ning puhatakse kõige magusamal ajal. Seda vastumeelsust kalendrile demonstreeriti ka viimasel fänniturniiril, kus osalenud rühmitused korraldasid protestilaulu liiga kalendri kohta.

            36 vooru meie TOP3 liigades on lisaks publikule koormavaks ka klubidele, eriti väikestele amatöörklubidele. Mängijad peavad rassima mitmel rindel ning klubidel puudub ka finantsiline võimekus. Transport on üks suuremaid kuluallikaid nende jaoks, eriti kui asuda kaugel oma konkurentidest.

            Tuleval hooajal on mängib Rakvere Esiliiga A-s nädalasiseseid mänge rekordilised 18 mängu. Neist 8 mängitakse võõrsil, 10 on kodus. Aga samal ajal peavad teised klubid sel samal tööpäeval Elvast, Tallinnast, Pärnust, Tartust ise Rakverre sõitma. Kus leiavad need mängijad selle aja? Kus leiab PUBLIK selle aja?

            Olen enam kui kindel, et sellise kalendri tõttu ei ole klubid võimelised panema välja oma parimat rivistust igaks mänguks. Tänu sellele langeb mängutase ning pikas plaanis ka publikunumbrid.

            Mis oleks lahendus?

            Pakun välja variandi. Eesmärk on lõpuks siiski tekitada arutelu, otsida võimalusi ja lahendusi.
            ---------------
            Möödunud hooajal Islandit külastades hakkas mind huvitama ka see, kuidas nende liigasüsteem ja hooeg on üles ehitatud.

            Liiga püramiid on: Kõrgliiga (12 klubi), Esiliiga (12), II liiga (12), III liiga (10), IV liiga (tsoonid).

            Hooaega alustatakse liigakarikaga, mis algab veebruarikuu teisel nädalal ning lõpeb finaaliga aprilli alguses.

            Esialgu jagatakse 24 klubi (Kõrg ja Esiliiga) omavahael nelja 6-liikmelisse gruppi, kus iga vastasega mängitakse ühe korra läbi. Alagrupi võitjad lähevad edasi poolfinaali. 2018 turniir

            Samas süsteemis mängitakse läbi ka II ja III liiga võistkondadega.

            Mõned hooajad tagasi jagati kolme 8-liikmelisse gruppi, kus edasi veerandfinaali jõudsid gruppide 1. ja 2. koht ning lisaks kaks alagruppide parimat 3. kohta. Sealt edasi veerandfinaal-poolfinaal-finaal.

            Liigakarikale järgneb paar nädalat pausi mille järel tuleb Superkarikas. See mängitakse nädal enne liigahooaja algust eelmise aasta meistri ja karikavõitja vahel.

            Liiga

            12 võistkonda, 22 mängu. Kord kodus, kord võõrsil. Kestab septembri lõpuni/oktoobri alguseni.

            Karikasari mängitakse sama aasta sees algusest lõpuni.

            2018 meister ja liigakarika võitja Valur mängis eelmine hooaeg kokku 39 mängu, Stjarnani saldoks jäi 37, tabeli keskmik Grindavik kokku 32 mängu.

            --------------

            Kuidas sellist süsteemi Eestis rakendada?

            Liigakarikas

            Eestis on kolme esiliiga ja II liiga top-7 klubide peale kokku 33 iseseisvat klubi. Mina jaotaksin eelmise hooaja tabelijärjestuse põhjal 24 klubi samuti nelja alagruppi, kus võistkonnad mängivad omavahel korra läbi. Seejärel kaks grupi parimat läheksid play-offe mängima.

            Näide, kuidas oleksid võistkonnad jagatud.



            Selline variant pakub esiliiga klubidele võimalust saada väga tugevaid mänge, kõrgliiga satsidele/tippudele võimalust mängijaid katsetada, testida jne. Samal ajal annab ta ka tugevama võistlusmomendi, kui seda on keskmine kontrollkohtumine. Lõppfaasis mängitakse niikuinii juba reaalsema tulemuse peale ning teinekord võib seal nii mõnigi üllataja olla. Finaalid tõmbaksid ka juba publikut, eriti kui mäng peaks toimuma mõne tipu ja väikse koha vahel.

            Lisaks karikale autasustaks ka finaalidesse jõudnud võistkondi rahalise auhinnaga.
            Võitja 50k, II 25k, SF kaotajad 15k ja QF kaotajad 10k euroga. Just selleks, et oleks motivatsiooni ka väikestel klubidel proovida.

            Liiga

            Liiga tooksin samamoodi 12 klubi peale ja mängiksin 22 mängu. Liiga hooaega alustaksin aprilli lõpus, kuid pikendaksin novembri esimese/teise nädalani andes ruumi karikamängudele, edasi lükatud mängudele, ning et ei tekiks olukordi kus peaks reaalselt iga kolme-nelja päeva tagant mängima. Lisaks mängijatele tahab ka pealtvaataja puhata.

            22 mängu hooaja jooksul tõstab mitmekordselt iga mängu väärtust. Iga viik, iga võit või kaotus on kordades kaalukam, kui ta on seda 36 vooru puhul. 36 vooru puhul võisid eile Florale kaotada, aga kui täna, homme ja ülehomme võitsid, siis see üks kaotus ei lugenud peale 3p midagi.

            22 ringi puhul on iga punkt tähtis ning voorudes rohkem intriige üleval ning publikul ka põnevam jälgida. Aprilli algus on juba piisavalt soe, et saaks alustada mängimist ka muru peal, mõnusa sooja kevadpäikesega. Publik on rohkem huvitatud hooaja algusest, kui ilmad on mõnusad ning saab vabamalt riides käia.

            On suur vahe kas alustad hooaega märtskuises lörtsis 100-400 inimesega kuskil Sportlandi või Kuressaare kunstmurul versus kevadine Tamme staadion 800+ pealtvaatjaga mõnusa päikese käes? Publik tuleb juba ise-enesest.

            Esiliigad viiksin koos duublitega samuti 12 klubilise liiga peale ning mängiksin sama süsteemi.

            --------------

            Long story short

            Mina leian, et natukene Islandi süsteemi modifitseerides sobiks ta meie tingimustesse ideaalselt. Vähem mänge, rohkem intriigi ja pealtvaatajaid, soojem kliima ning väiksem vigastuste oht.

            Kommentaar


              Algselt postitas urmar Vaata postitust
              seda Francevi intervjuud Postimehele loeks ka.

              Ilmselt see:
              https://sport.postimees.ee/6451141/m...696.1460740931
              Klubil on arenguruumi. So? Igal kohalikul klubil on väiksemaid või suuremaid vajaka jäämisi. Mõndade vajakajäämiste lappimiseks tõttab liit appi, mõndadele näitab näpuga. Mis see liigareformi diskussiooni puutub? See on ju hea kui klubijuhid julgevad oma arvamust välja öelda. Mis sest, et neil kodus veel kõvasti rassida vaja on. See ei tähenda seda, et suurt süsteemi ei võiks paremaks teha.

              Muutusi liigasüsteemis on nüüdseks küsinud nii fännid, ajakirjanikud kui ka klubid. Selle asemel, et hambad ristis vastu jonnida ja näpuga neile näidata, kes julgevad välja öelda selle, millele paljud mõtlevad, teeks õige liiga kus võimalikult inimliku kliimaga saaks mängida mõistliku kalendri järgi mänge, mida oleks nii põnev mängida kui ka põnev jälgida.

              Kommentaar


                Algselt postitas Myrgel Vaata postitust
                Klubil on arenguruumi. So? Igal kohalikul klubil on väiksemaid või suuremaid vajaka jäämisi. Mõndade vajakajäämiste lappimiseks tõttab liit appi, mõndadele näitab näpuga. Mis see liigareformi diskussiooni puutub? See on ju hea kui klubijuhid julgevad oma arvamust välja öelda. Mis sest, et neil kodus veel kõvasti rassida vaja on. See ei tähenda seda, et suurt süsteemi ei võiks paremaks teha.

                Muutusi liigasüsteemis on nüüdseks küsinud nii fännid, ajakirjanikud kui ka klubid. Selle asemel, et hambad ristis vastu jonnida ja näpuga neile näidata, kes julgevad välja öelda selle, millele paljud mõtlevad, teeks õige liiga kus võimalikult inimliku kliimaga saaks mängida mõistliku kalendri järgi mänge, mida oleks nii põnev mängida kui ka põnev jälgida.
                Just täpselt!Inimliku kliima(kevad-hilissuvi) ja mõistliku kalendri järgi oleks põnev mängida ja jälgida mänge Nõmme mändide all loodusliku murukattega väljakul.Ka see oleks aastal 2019 oluline areng.

                Kommentaar


                  Algselt postitas rallikas Vaata postitust
                  Eesti jalgpalli tulihingelised fännid ja publik on väsinud 36-mängulisest voorust, kus alustatakse ja lõpetatakse (enamasti) lumehangede vahel ning puhatakse kõige magusamal ajal. Seda vastumeelsust kalendrile demonstreeriti ka viimasel fänniturniiril, kus osalenud rühmitused korraldasid protestilaulu liiga kalendri kohta.
                  Seda võib ju töövõiduks pidada, et sel aastal ei ole liigas suvepausi. Ja et liiga algus saab nüüdsest olema rütmis, et kaks vooru enne märtsikuist koondiseakent.

                  Algselt postitas rallikas Vaata postitust
                  Kuidas sellist süsteemi Eestis rakendada?

                  Liigakarikas

                  Eestis on kolme esiliiga ja II liiga top-7 klubide peale kokku 33 iseseisvat klubi. Mina jaotaksin eelmise hooaja tabelijärjestuse põhjal 24 klubi samuti nelja alagruppi, kus võistkonnad mängivad omavahel korra läbi. Seejärel kaks grupi parimat läheksid play-offe mängima.

                  Selline variant pakub esiliiga klubidele võimalust saada väga tugevaid mänge, kõrgliiga satsidele/tippudele võimalust mängijaid katsetada, testida jne. Samal ajal annab ta ka tugevama võistlusmomendi, kui seda on keskmine kontrollkohtumine. Lõppfaasis mängitakse niikuinii juba reaalsema tulemuse peale ning teinekord võib seal nii mõnigi üllataja olla. Finaalid tõmbaksid ka juba publikut, eriti kui mäng peaks toimuma mõne tipu ja väikse koha vahel.
                  Kui liigareformi nõudjate üks pointe on see, et on liiga palju mõttetuid mänge, siis kuidas see lahendus asja paremaks teeks? Veel rohkem mõttetuid ja kehve mänge. Mis huvi peaks olema Nõmme Kaljul mängida Tabasalu või Elvaga?

                  Algselt postitas rallikas Vaata postitust
                  Kuidas sellist süsteemi Eestis rakendada?

                  Liiga


                  Liiga tooksin samamoodi 12 klubi peale ja mängiksin 22 mängu. Liiga hooaega alustaksin aprilli lõpus, kuid pikendaksin novembri esimese/teise nädalani andes ruumi karikamängudele, edasi lükatud mängudele, ning et ei tekiks olukordi kus peaks reaalselt iga kolme-nelja päeva tagant mängima. Lisaks mängijatele tahab ka pealtvaataja puhata.
                  Selline liiga on juba olemas ja selle nimi on II liiga.

                  Mida see teeb pealtvaataja jaoks paremaks, kui ta klubi hakkab mängima veebruari teises pooles (sita ilma ja olematute tingimustega) mõttetuid liigakarika mänge? Mida ja kuidas see huvitavamaks teeb? Kes tahab vaadata Levadia ja Lasnamäe Ajaxi mängu veebruarikuus?

                  Sa ütled, et lisaks mängijatele tahab ka pealtvaataja puhata, ometi suvine liigapaus ei meeldinud sulle absoluutselt. Kui liiga algab aprilli lõpus ja kestab novembrini, siis kuidas see mängijale või pealtvaatajale lisapuhkust annab, kui igal nädalavahetusel on mängud? Kas see tähendab, et mängija saab rohkem puhata talvel? Kuna liiga algab hiljem? Jalgpallur ei saa mitte ühelgi juhul puhata rohkem. Kui sa tahad olla tippjalgpallur, ei saa sul mitte kunagi olema aastas puhkust rohkem kui üks kuu. Kui sa tahad rohkem puhata, on sinu jaoks hobivutt. Kas see meeldiks mängijatele, kui praeguse kaheksakuulise võistlushooaja asemel on tal kuuekuuline võistlushooaeg, millele lisaks mängib kaks kuud olematu tasemega mänge EL ja ELB klubidega ning millele lisaks nühib kolm kuud lihtsalt kuivalt trenni teha? Ma millegipärast kahtlen.
                  Futbol puro en mi corazon, sangre blanca en mis venas.
                  Algselt postitas taku*
                  Ega butsad ei mängi. Idioodid. Soeng mängib.

                  Kommentaar


                    Mitte nn ultrana, vaid nn tavalise fännina ütlen, et mänge on lihtsalt liiga palju. Et pealtvaatajad käiksid, siis peab olema emotsionaalne side, see on vältimatu. Emotsionaalse side jaoks peab olema järjepidevus, pead saama valdava enamuse (kodu)mänge vaatamas käia.
                    Muidu lihtsalt ei käida! Mul on suur sportlik tutvusringkond, koondise mängudel näen neist õnneks üsna paljusid, liigamängudel jalgpalliväliseid tuttavaid pm mitte kunagi.
                    Ka mängijad on inimesed. Eesti liigas ei hakka lähema 15-20 aasta jooksul mitte üks mängija teenima sellist palka, et mängijana teenitud raha saaks nimetada investeeringuks tulevikku. Küll aga inimesed armastavad, loovad pered, saavad lapsed - seda me kõik soovime. 42-45 mängu aastas, mitu vaba laupäeva jääb perega, lastega ajaveetmiseks, kuhugi minekuks. 7-10 päeva aastas! Jah, mängijatele meeldib jalgpall, väga meeldib, sellepärast kannatatakse ära. Aga kindlasti on neid kes ei kannata, eriti meistriliigast allpool. Ja lisaks pole meil ju õrna aimu, kui palju talente me oleme kaotanud juba palju-palju varem, sest sama suhtumine mängudesse ja mängijatesse hakkab peale juba õige noorest east.
                    Et saada heaks jalgpalluriks tuleb palju tööd teha ja palju ohverdada. See on selge. Aga Eesti jalgpalli suur probleem on see, alates noortegruppidest peale, et kvantiteet domineerib. Ja kvaliteet kannatab.

                    Kommentaar


                      Algselt postitas Kasper Vaata postitust
                      Seda võib ju töövõiduks pidada, et sel aastal ei ole liigas suvepausi. Ja et liiga algus saab nüüdsest olema rütmis, et kaks vooru enne märtsikuist koondiseakent.
                      Selle hooaja muudatus on tõesti positiivne.

                      Algselt postitas Kasper Vaata postitust
                      Kui liigareformi nõudjate üks pointe on see, et on liiga palju mõttetuid mänge, siis kuidas see lahendus asja paremaks teeks? Veel rohkem mõttetuid ja kehve mänge. Mis huvi peaks olema Nõmme Kaljul mängida Tabasalu või Elvaga?
                      Loe korra minu lõik uuesti läbi. Väikesed klubid, tugevad mängud - suured klubid, hea koht testimiseks? Lisaks annaks turniir ka konkreetsema mõtte mängijatel pingutada, st on mille peale mängida. Praegune "taliturniir" on lihtsalt punt sõprusmänge korraldatud EJL poolt, millel puudub konkreetne eesmärk või tulem. Turniiriks praeguseid hallimänge on patt nimetada.

                      Algselt postitas Kasper Vaata postitust
                      Selline liiga on juba olemas ja selle nimi on II liiga.

                      Mida see teeb pealtvaataja jaoks paremaks, kui ta klubi hakkab mängima veebruari teises pooles (sita ilma ja olematute tingimustega) mõttetuid liigakarika mänge? Mida ja kuidas see huvitavamaks teeb? Kes tahab vaadata Levadia ja Lasnamäe Ajaxi mängu veebruarikuus?
                      Otsene publikuhuvi liigakarikas oleks teisejärguline, liigakarika eesmärk oleks anda erineva tasemega klubidele tugevamaid mänge. Pealegi neid veebruari-märtsikuised mänge käiksid vaatamas niikuinii vaid tulihingelised + mõned üksikud huvilised ning möödunud hooaja puhul nägime mis juhtus, kui taheti vabariigiaastapäeva ajal liigamängudega alustada ning mis publiku arv oli nädal hiljem, kui pea kõik mängud halli lükati.

                      Hooaja II vooru PV numbrid: 115; 156; 118; 89; 89

                      Ma küsin paren nii, et kas on parem, kui veebruaris-märtsis käib Premium Liigat EJL hallis või kuskil külmal tuulises Kuressaare kunstmurul vaatamas keskmiselt 100 inimest, mis kokkuvõttes tõmbab Liiga publikunumbrid alla ning jahutab tennisepubliku huvi liiga vastu ära juba enne, kui see reaalselt alata on jõudnud?


                      Algselt postitas Kasper Vaata postitust
                      Sa ütled, et lisaks mängijatele tahab ka pealtvaataja puhata, ometi suvine liigapaus ei meeldinud sulle absoluutselt. Kui liiga algab aprilli lõpus ja kestab novembrini, siis kuidas see mängijale või pealtvaatajale lisapuhkust annab, kui igal nädalavahetusel on mängud? Kas see tähendab, et mängija saab rohkem puhata talvel? Kuna liiga algab hiljem? Jalgpallur ei saa mitte ühelgi juhul puhata rohkem. Kui sa tahad olla tippjalgpallur, ei saa sul mitte kunagi olema aastas puhkust rohkem kui üks kuu. Kui sa tahad rohkem puhata, on sinu jaoks hobivutt. Kas see meeldiks mängijatele, kui praeguse kaheksakuulise võistlushooaja asemel on tal kuuekuuline võistlushooaeg, millele lisaks mängib kaks kuud olematu tasemega mänge EL ja ELB klubidega ning millele lisaks nühib kolm kuud lihtsalt kuivalt trenni teha? Ma millegipärast kahtlen.
                      Ma arvan, et sa oled natuke valesti aru saanud mida ma puhkuse all mõtlen.

                      Alates 5. augustist kuni 7. oktoobrini mängis Kalju 14 mängu mis teeb keskmisel 4.3 päeva iga mängu tagant. Selle perioodi sisse läks veel 12-päevane koondisepaus septembris. Isegi mina, kes ma Tartust elades jõudsin neist 14 mängust enamustel koha peal käia, väsisin lõpuks mentaalselt ära. Mõtle mida tavapublik siis arvab, kui üle nädala samu vastaseid näeb? Vaata millise intensiivsusega Inglismaal pannakse. Liverpool 8 mängu detsembrikuus ning Klopp pidi ikka väga korralikult koosseisuga roteerima. Kas meie jalgpallurid on Liverpooli tasemel füüsisega? Kas meie jalgpallurid kannatavad sellist koormust?

                      Stjarnan mängis koos eurosarjaga perioodil 02.07-29.09 (hooaja lõpp) kokku 18 mängu, mis teeb keskmiseks mäng iga 5 päeva tagant. Lükates Eestis hooaega veel üks kuu pikemaks, on võimalik anda jalgpalluritele taastumiseks rohkem aega ning seeläbi on nende väljakul näidatav kvaliteet ka parem. Lisaks lõpetades Novembri algusega on kohalikel mängijatel veel endiselt sees võistlusmoment ja toonus, kui tulevad peale novembrikuised koondisemängud.

                      Lõppkokkuvõttes ei muutu jalgpallihooaja pikkuse koha pealt jalgpallurile mitte midagi. Klubidele algab eeltöö jaanuaris, veebruar-märts esimesed võistlusmomendid. Aprillikuu esimeste soojade ilmadega jõuab ka peamine publik klubi seljataha, kui hakkab Premium Liiga pihta ning hooaeg mängitakse novembri alguseni. Hooaeg 9-10 kuud pikk.

                      Kommentaar


                        Selline väljapakutud liigakarikas muidugi sportlikult ei annaks meie Premium liiga klubidele suurt midagi juurde. Seda turniiri kasutataks nii ehk naa uute mängijate testimiseks ja ehk ka erinevate taktikate proovimiseks. Väiksematele klubidele oleks see tõenäoliselt märksa atraktiivsem.

                        Kindlasti ei ole ma nõus liigat laiendama 12 klubini. Miks, sellest olen juba korduvalt rääkinud. Me ei saa vaadata liigahooaega ainult kestvuse vaatevinklist ja ohverdame sellega selle vähesegi konkurentsivõime.
                        "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

                        Kommentaar


                          Algselt postitas Nahkpea Vaata postitust
                          Selline väljapakutud liigakarikas muidugi sportlikult ei annaks meie Premium liiga klubidele suurt midagi juurde. Seda turniiri kasutataks nii ehk naa uute mängijate testimiseks ja ehk ka erinevate taktikate proovimiseks. Väiksematele klubidele oleks see tõenäoliselt märksa atraktiivsem.

                          Kindlasti ei ole ma nõus liigat laiendama 12 klubini. Miks, sellest olen juba korduvalt rääkinud. Me ei saa vaadata liigahooaega ainult kestvuse vaatevinklist ja ohverdame sellega selle vähesegi konkurentsivõime.
                          Ma olen üsna kindel, et 22 mänguga liiga oleks oluliselt üllatusterohkem kui 36 vooruga liiga. Ja see on ka üks probleem siin, et matemaatiliselt on Tallinnavälistel jõududel võimatu tiitlile heidelda.
                          Instagram

                          Twitter

                          Eesti Lokomotiv Moskva fännid

                          telekavaataja.blogabet.com

                          Kommentaar


                            Algselt postitas telekavaataja Vaata postitust
                            Ma olen üsna kindel, et 22 mänguga liiga oleks oluliselt üllatusterohkem kui 36 vooruga liiga. Ja see on ka üks probleem siin, et matemaatiliselt on Tallinnavälistel jõududel võimatu tiitlile heidelda.
                            Matemaatiliselt on ka 22 mänguga Tallinna välistel jõududel võimatu tiitlile heidelda. Veel. Paraku.

                            See ei saa ju olla vähemate mängude argumendiks, et siis oleks teistel ka võimalus üllatada. Absurdne!
                            "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

                            Kommentaar


                              Algselt postitas Nahkpea Vaata postitust
                              Matemaatiliselt on ka 22 mänguga Tallinna välistel jõududel võimatu tiitlile heidelda. Veel. Paraku.

                              See ei saa ju olla vähemate mängude argumendiks, et siis oleks teistel ka võimalus üllatada. Absurdne!
                              See on üks paljudest argumentidest, mis rallika postituses korduvalt läbi käinud.

                              Lisaks ei ole rallika point nuineljaks just 100%-liselt selline idee läbi nihutada, vaid eesmärk on näidata, et sarnases klimaatilises ja jalkaklubide finantsilises keskkonnas on olukorda lahendatud teisiti.

                              Tõmmake oma tugev kaitserinne tagasi ja süvenege härrased.
                              Instagram

                              Twitter

                              Eesti Lokomotiv Moskva fännid

                              telekavaataja.blogabet.com

                              Kommentaar


                                Algselt postitas telekavaataja Vaata postitust
                                See on üks paljudest argumentidest, mis rallika postituses korduvalt läbi käinud.

                                Lisaks ei ole rallika point nuineljaks just 100%-liselt selline idee läbi nihutada, vaid eesmärk on näidata, et sarnases klimaatilises ja jalkaklubide finantsilises keskkonnas on olukorda lahendatud teisiti.

                                Tõmmake oma tugev kaitserinne tagasi ja süvenege härrased.
                                Lugesin ja süvenesin. Ei pea kohe arvama, et kel vaimustusest näpud püsti pole, see järelikult pole lugenud ega süvenenud. Ma ei ole liigareformi vastu kui seda tõesti klubid ise tahavad, aga sel peab olema ka mingi mõtestatus ja EELKÕIGE konkurentsivõimet arvestades. Reformi ei ole mõtet teha reformi enda pärast.

                                Publikust rääkides, siis ma võin ükskõik kelle oma tuttava käest küsida, et miks sa Eesti jalgpalli ei vaata ja pea 100%-iliselt vastatakse, et igav ju kui suured skoorid, ühekülgsed mängud ja põnevust pole. Meil ei hakka siin kunagi mängima ei Messid ja pallivõlurid nagu Ronaldo, aga inimesed tahavad näha eelkõige mängulist põnevust. Meie esmane eesmärk peab olema kogu liiga konkurentsivõime parandamine.

                                Eks eelmine hooaeg oli endalgi, kes ma iseenesest olen suur Eesti jalgpalli jälgija, hetki, kus vaatasin telekast mõnd Levadia või Kalju mängu alumise otsa meeskonnaga ja kuni püsis lootus, et äkki väiksem suudab lihtsalt ära seista, võis seda vaadata. Aga kui esimene ära löödi, läks telekas kinni ja kobisin välja. Seda, kas seis oli lõpuks 3:0 või 4:0 või veelgi suurem, sai hiljem nagunii internetist järgi kaeda. Miks peaks tahtma keegi, kes pole just kummagi klubi padufänn, staadionile minna ja veel MAKSTA sellise mängu vaatamise eest!?

                                Veelkord, kui me ei suuda konkurentsivõimet parandada, siis me ei saa seda publikut kunagi ka staadionile. Ja ei ole mingit vahet, kas tegu on veebruari või juulikuuga. 12-liikmeline liiga oleks konkurentsivõimes üks kui mitte kaks sammu tagasi. Kelle jaoks me üldse reformida liigat tahame? Ainult praegusele sisuliselt olematule publikule? Või peaks vaatama seda ikkagi ühes paketis nii konkurentsivõime kui ka publikunumbrite suurendamisega?
                                "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

                                Kommentaar

                                Working...
                                X