JK Sillamäe Kalev

[mjaasa]

Flora fännid saatsid täna Sillamäe mängijad platsilt aplausiga ära.

Tublid, vinge viis tänada vastaseid

[gooner]

siin on liikuvas pildis Sillamäe Kalev II - Viljandi Tulevik esiliiga 1. üleminekumängu viiest väravast neli ning veel mõned momendid:

http://www.youtube.com/watch?v=qSOGHHU43t4

(ärge laske end häirida video alguse standstill'ist, mille youtube sinna on tekitanud)

[Andres.]

Kellelgi seda artiklit on täismahus jagada?

EPL: Vjatšeslav Zahovaiko - Sillamäe Kalevi kogenud ründaja räägib, mida tähendab magus pronksivõit ja mida ta edasi teeb

[salajane33]

Kellelgi seda artiklit on täismahus jagada?

EPL: Vjatšeslav Zahovaiko - Sillamäe Kalevi kogenud ründaja räägib, mida tähendab magus pronksivõit ja mida ta edasi teeb

Kas sina uskusid enne hooaja algust, et te suudate pronksi kätte võidelda?

Kui ma Sillamäele tulin, siis palusid klubi president ja omanik mind aidata meeskonda järgmisele tasemele viia. Kümne kuuga ei ole seda väga lihtne teha, eriti just mängijaid siia meelitada, sest millegipärast peljatakse siia tulla. Võin küll kohe öelda, et enam see nii ei ole, aga siis oli. Tulin mina, tuli Martin (Martin Vunk – A. S.), siis Nikolai Mašitšev ja veel mõned mängijad. Me istusime Aleksandr Starodubtseviga maha, meil oli see nimekiri ees ja ma ütlesin, et luban, et selle kooslusega me võidame kolmanda koha.

Aga ikkagi oli Sillamäel ju sel aastal uus meeskond. Ühe aastaga on suhteliselt raske edu saavutada. See on tõsi, et Eestis napib sportlikku usku. Ka meil olid poisid alguses ebakindlad. Osa mängijaid ei saanud aru, miks nad iga päev trennis käivad. Meie Martiniga alustasime sellest, et selgitasime neile: „Oled profijalgpallur ja sinu karjäär on lühike. Sa pead iga päev pingutama ja andma endast kogu aeg maksimumi.” Hooaja vältel saime aru, et suudame olla palju edukamad, kui alguses arvasime. Meie mängustiil oli korralik, samal ajal nautisime mängu. Hakkasime vaikselt mõtlema isegi meistritiitli peale.

Millal oli sinu arvates murdepunkt, kui mõistsid, et kolmas koht on pigem teie kui Flora oma?

Juba esimestel treeningutel, kui nägin mängijaid tegutsemas, mõistsin, et meil on potentsiaali pakkuda tabeli esiotsa klubidele tugevat konkurentsi. Suure laengu andis kogu meeskonnale aga juulikuine 2 : 1 võit Flora üle. Siis käis meeskonnast selline eneseusu laine üle: me oleme võimelised võitma! Sest kui Sillamäe võidab Florat, siis on sellel kaks võimalikku põhjust, kas meeskond on hea või meil lihtsalt vedas. Tolle võiduga ma veendusin, et meil on potentsiaali ja tuleb lihtsalt tööd edasi teha. Enesekindlus tõusis küll pärast seda mängu. Mitte ainult mul, vaid ka teistel.

Kuidas Sillamäe jalgpallifännid pronksmedali vastu võtsid?

Meil on oma fännikultuur täitsa olemas, igal kodumängul käib vähemalt 100 inimest, võõrsile sõidavad kaasa meie kõige pühendunumad toetajad, keda on paarikümne ringis. Maailma mastaabis ehk tühine hulk, aga meile andsid nad lisamotivatsiooni. Muidugi on nad väga õnnelikud selle kolmanda koha üle, tulevad tänama, õnnitlema. Meil on kuus–seitse pensionärist poolehoidjat, kes käivad treeninguid vaatamas, pärast tulevad, räägivad juttu. Usun, et nende jaoks on siinne jalgpall päris tähtis. Ilma selleta oleks nende elu natuke
kurvem.

Kolmanda kohaga lunastas Sillamäe endale ka eurosarja koha. Seda te oma kodupubliku ees mängida ei saa.

Kahjuks ei ole meil sellist staadioni, mis lubaks siin euromänge pidada. Midagi pole teha, peame võtma suuna Tallinna poole. Fännidest on muidugi kahju.

Mis sa arvad, millal võiks siia selle vana ja amortiseerunud staadioni asemele kerkida korralik baas? Kolmanda koha meeskond võiks seda ju juba endale lubada?

Hea küsimus, aga raske vastata. Mul on väga hea meel, et me tõime pronksi Sillamäele, just sellepärast, et äkki me nüüd suudame endale sponsoreid juurde meelitada ja ehitada siia korraliku profiklubile sobiva baasi. See aitaks siia tuua ka uusi mängijaid, kui me pakuks korralikke tingimusi. Meie kunstmuruväljak on lihtsalt kohutavas olukorras – kui Tallinnas on A. Le Coq Arena, siis meil võiks seda nimetada enesetapuareeniks. Seal ei taha kõndidagi, rääkimata jooksmisest. Noortele mängijatele mõeldes on see kohutav, mis koormuse nende põlved seal saavad.

Loodan, et nüüd, kui liiga on läbi, hakkavad klubi juhid uute sponsoritega läbi rääkima ja ehk õnnestub neid järgmiseks hooajaks juurde kaasata. See ei ole seni lihtne ülesanne olnud, sest sponsorid ei ole nii rikkad, et hakkaksid raha panema viienda koha meeskonnale. Nii et selles mõttes on see pronksikoht meile suureks plussiks.

Ja euroraha aitab ju ka?

Absoluutselt. Paljud Eesti meeskonnad elatuvadki sellest. See moodustab ju tihti vähemalt pool eelarvet või midagi sellist.

Sa kuulusid kümme aastat Flora hingekirja. Kas natuke kripeldab ka, et vana koduklubi medalita jätsite?

(Naerab.) Ma olen ikkagi lojaalne sellele klubile, kus mängin. Jah, Flora oli mulle aastaid koduks, kasvatas mind jalgpalluriks ja üle poole karjäärist olen seal mänginud, aga... Ma ei ole isegi selle peale väga mõelnud, et nad jäid nüüd medalita. Mis siin ikka mõelda. Oli raske hooaeg, kui mängisime Floraga, oli meie eesmärk neid võita. Oleme konkurendid, ma ei saa neile kaasa elada.

Räägime sinu Sillamäele sattumisest. Eelmise hooaja lõpupoole pidid minema mängima Kreekasse, siis sattusid aga ootamatult hoopis Sillamäele. Mis juhtus?

Jalgpall on üks räpane äri ja selles mõttes olen mina küll läbi käinud tulest ja veest. Kreekas kirjutasin lepingule alla, siis tuli peatreener minu juurde ja ütles, et kui tahan seal mängida, pean temaga oma teenistust jagama. Vaatasin talle otsa ja saatsin ta p***e. Vabandust väljenduse pärast, aga täpselt nii oligi. Katkestasin päevapealt lepingu ja tulin ära. Mul oli pere veel samal ajal Kreekas, siis puhkasime seal lihtsalt kaks nädalat – pere võttis päikest ja mina puhkasin närve.

Pärast hakkasin mõtlema, et mida ma siis teen. Ma tundsin, et ma ei viitsi enam hakata mööda maailma sõitma ja klubi otsima. Mõtlesin, et oleks hea, kui saaksin Eestis olla, saaksin pere lähedal viibida. Välismaal mängides olen enamiku ajast olnud üksi. Ausalt, ei ole hea olla üksi, teades, et su pere on tuhandete kilomeetrite kaugusel. Tundsin Aleksandr Starodubtsevit ammusest ajast, kui tema poeg mängis minuga koos Viljandis, seega helistasin talle ja rääkisin oma jutu ära. Rahaline seis oli klubil hooaja lõpus, nagu ta oli, need paar kuud mängisin praktiliselt tasuta.

Oled mänginud Portugalis, Ungaris, Soomes. Kas sul on kahju, et oodatud läbilööki välismaal ei tulnudki?

Kuidas võtta... Meil kiputakse väga kritiseerima inimesi, keda üldse ei tunta. Mina olen ise enda kõige suurem kriitik, lausa oma vaenlane. (Naerab.) Aga oma karjääri kohta võin öelda seda, et mida ma tahtsin, seda ma ka saavutasin, ning pealegi üsna lühikese perioodi jooksul. Võib öelda, et mul ei läinud hästi, võib isegi öelda, et ma põrusin, aga paljud inimesed ei tea neid üksikasju, miks niimoodi läheb. Muidugi oleks tahtnud suurelt läbi lüüa, ennast kuskile paremini sisse süüa, aga selline on sport. Mul on karjääri jooksul olnud väga palju vigastusi ja millegipärast on need alati olnud pikaajalised traumad. Olen selle tõttu pettunud, et tervis ei ole mul lubanud teha kõike, mida ma olen tahtnud teha. Minu arvamus on, et mu areng jäi toppama just vigastuste tõttu.

Ka selle hooaja mängisid ju läbi valu – kannavigastus segas?

Jah, see oli väga valulik ja piinarikas hooaeg. Aga ma olin lubaduse andnud ja pidin seda pidama. Õnneks on ravi vilja kandnud, kand läheb paremaks. Nüüd võtan aja maha ja ravin jala täielikult terveks.

Flora ajal olid meeskonna tippväravakütt. Kas Sillamäel on sul teine roll?

Flora ajal mängis meeskond palli tõesti minu peale, mulle loodi võimalusi. Siin on mul teine roll, pean olema ka see, kes rünnakut alustab, ei saa olla ainult olukordade lõpetaja. Mul ei ole tõesti mingisugust ambitsiooni saada tippväravakütiks. Olen terve hooaja rääkinud Kassim Aidarale – Aafrika poiss, tore poiss –, et ta peab palju lööma. Olen talle sööte jaganud, ise tagasi tõmmanud. Tahaksin olla noorematele abiks, et nad saaksid ka võimaluse särada ja siirduda seeläbi ehk kuskile välismaale.

Milline välisklubi on sulle endale kõige rohkem meeldinud?

Portugal. Mitte ainult sooja kliima pärast. Seal olles taipasin, kui suur erinevus on Eesti jalgpalli ja tippjalgpalli vahel. Kui ma sinna läksin, olin kõvasti teistest maas ja õppisin seal olles iga päev väga palju juurde. See aeg, mis ma seal olin, arendas mind nii inimese kui ka jalgpallurina. Võib-olla oli see minu karjääris liiga suur samm – hüpata Eesti liigast maailma tippliigasse, mul oli raske kohaneda. Aga ma andsin iga päev endast parima ja võitlesin oma koha eest samuti iga päev. Kõigest hoolimata olen rahul, et sinna jõudsin.

Sul on Sillamäega lepingut veel aastajagu järel. Kas järgmine eesmärk saab olla ainult kuld?

Ma arvan küll. Ülimalt oluline on stabiilsus. See on see, mis annab tulemusi. Kolmas koht peab meil olema igal aastal miinimumeesmärk, mis lihtsalt peab täidetud saama. Aga sealt on võimalik ka minna juba järgmisele tasemele.

Kas oled rahul oma eluga siin Sillamäel?

Olen küll. Ma olen kõigest 180 kilomeetri kaugusel oma perekonnast. Kui mul on võimalik valida, kas 180 või 5000, siis ma valin esimese. Käin igal nädalavahetusel kodus Tallinnas, näen naist ja lapsi, nemad käivad mul siin külas. Sillamäe on ilus ja puhas linn, eriti suvel on siin tore – rand, meri. Inimesed on sõbralikud. Minu elul ei ole mitte midagi viga, loomulikult olen rahul.

Sa oled 31-aastane. Paratamatult tuleb ühel hetkel hakata mõtlema karjääri lõpetamise peale. Mida sa tahaksid edasi teha?

Jalgpall on mind õpetanud elama üks päev korraga. Asjad ei lähe alati nii, nagu oled plaaninud. Nüüd ma elangi nii, üks päev korraga ja kaugele tulevikku ma ei vaata. Tean, et vanus koputab uksele ja peaks plaane tegema. Mulle meeldib sport, mulle meeldib jalgpall. Tahaks selle juurde jääda. Meeskonnakaaslased räägivad, et minust saaks hea treener, ma ei tea, kas nad räägivad nii viisakusest või kardavad mind. (Naerab.) Ei tea. Aga kui ma ei tee proovi, siis ei saa ka teada.

[Marts]

Väärt lugemine ja väärt mängumees.

[Andres.]

Tõesti väga hea lugemine, aitäh!

Tunne ennast või veidi pahasti, et päevapiletit ei ostnud :s

[Iceman]

Väga positiivne lugemine oli. Loodetavasti tuleb järgmine hooaeg veel parem.

[realking]

Sillamäe Kalevil probleem peatreeneri joomisega

Ainsa Eesti tippklubina pole järgmise aasta treeneri kohta otsust langetanud meistriliiga pronksikohaga lõpetanud Sillamäe Kalev. Ilmselt jätkatakse Sergei Ratnikoviga, kes liitus Kaleviga aprillis, sõlmides lepingu üheks hooajaks.

Tuleviku kohta lausus Ida-Viru meeskonna president Aleksandr Starodubtsev: „Otsustame lähiajal. Ratnikov tegi head tööd. Pole justkui ühtki põhjust, miks ei peaks temaga jätkama. Ainult üks on: joomine, joomine ja veel kord joomine. Oleme temaga sellest korduvalt rääkinud, aga… Joo pärast mängu, aga järgmisel päeval pead trennis olema korralikus seisundis.”

Väljavõte EPL-ist.

[Halb ründaja]

Meedias sellest pasundada nüüd küll kõige õigeim lüke polnud pärast üsna head hooaega.

[Ramm]

Meedias sellest pasundada nüüd küll kõige õigeim lüke polnud pärast üsna head hooaega.

Hea põhjus, et Rüütel oleks asendajaks

[Marek_T]

Meedias sellest pasundada nüüd küll kõige õigeim lüke polnud pärast üsna head hooaega.

Vana hea vene stiil ju, Narvas näiteks b䚚ib president meedias treenerit, vallandab ja võtab tagasi korda seitse paari aasta jooksul. Seesama treener ise b䚚ib meedias armutult mängijaid peale sitta esitust. Ei midagi uut ju.

Tausta muidugi ei tea, Raika on sümpaatne inimene ja kahtlemata ülikõva treener. Selline meedias paugutamine valab minu silmis sitta Starodubtsevi peale rohkem kui Raika kaela... Ausalt öeldes lootsin, kui ÕL-st seda lugu lugesin, et ehk Soccernet ei pane seda lugu üles... Aga noh, läks nii.

[tannn]

Ampull perse klubi poolt? Tõesti pole ilus tegu meedias sellest rääkida, aga näost õn ka Raikal aru saada, et pole vist kõige tervislikuma eluviisiga.

[optiums]

Ratnikovi puhul on ju näost näha, mis probleemid on ja ega klubi ka midagi ei tee, et tema olukorda kergendada, Kazatsonok on ju juba duubli treener, millal temast esinduse juht saab, on ilmselt aja küsimus, mis ratnikovi närib ja pitsitama kutsub.

[mg]

ratnikov on ise ka vihjanud mingis interviuus joomise kohta, et ilmselgelt pole ta mingi moraalitu salajoodik.
aga niimoodi kohe lehte panna ja veel Päevalehte(tänasest paberlehest lugesin), mis tahab vist eristuda kollastest

[marcello]

Praegused joomingud on ju nagu ingli puudutus võrreldes kunagiste kangelastegudega. Ühe teise tegelase naisepeksu lugu kahvatub selle kõrval. Raika on ju hea treener, sopa loopimise asemel võiks klubi president mõelda kuidas inimest aidata saaks

Et nagu keegi peaks aitama juua!

Jah, juhmakas, seda ma silmas pidasingi