Publiku juurdekasv Eestikatel

[-RoMaRiO-]

Loomulikult ei muutu, sest klubid ja liit ning jalgpallihuvilised Eestis on jobud.

kogu see masendavus, et klubid ja liit ei hooli ning staadionil on kõle, on isegi minu, kes vaatas hooajal umbes 40 Meistriliiga mängu, staadionilt eemale peletanud.

[Noonik]

Balti liiga teemas läks jutt publikuarvu peale.

Mulle tundub, et Eesti jalgpallis on liiga palju meistrivõistlustel osalevaid klubisid.

Meistrivõistlused on jagatud neljaks liigaks, milles osaleb umbes 140 klubi. Kui võtta rahvaarvuks 1,34 miljonit, siis teeb see umbes 9500 inimest ühe klubi kohta. Kui nüüd võtta aluseks umbkaudse väite, et iga 10 eestlane tunneb jalgpalli vastu huvi, siis saame 950 inimest klubi kohta (arv sisaldab nii fänne, mängjaid, personali, mängijate sugulasi jne). Võttes aluseks foorumi arutelud Flora, Levadia, Sillamäe ja Kalju fännide vahel, kus väidetakse, et ka eesti klubide fänne ei peaks sümpatiseerima teised eesti klubid (nagu suurtes liigades), siis siit saabki tuletada sinisilmselt, et igal klubil on omad lojaalsed poolehoidjad, keda teiste klubide käekäik ei huvita.

Kui läheneda selle nurga alt, siis paistab publikuarv Eesti meistrivõistlustel täiesti loogiline olevat. Sellest tulenevalt väidan, et kui Eesti meistrivõistlustel oleks Meistriliiga ja Esiliiga (kokku umbes 30 klubi) + mingisugune süsteem, mis tagaks klubide vahetumise liigas (midagi taolist nagu inglismaa süsteem conference'i pääsemiseks), kasvaks ka publikuarv mingil määral. Inimesed toetaks päris suure tõenäosusega sellisel juhul lisaks külameeskonnale ka oma maakonna esindusmeeskonda.

Ehkki üldiselt on mu jutt pooleldi huumor, siis ehk saab sellest ka mingeid järeldusi teha - mõte tekkis sellest, et FIFAdes on Norra liigas ainult kaks mängitavat liigat. Igatahes oleks huvitav lugeda arutelu sel teemal - kas on võimalik või mitte, millised oleks liigade vähendamise eelised ja puudujäägid võrreldes praegusega jne.

[staaaaaar]

See , et teha üks või kaks suuremat liigat on hea mõte. Kuid suurimaks puudjäägiks on klubid. Tegelt on isegi teises liigas päris palju heade mängijatega klubisid, kes saaksid esiliigas ilusti hakkama vb isegi meistriliiga nõrgemate vastu. Samas pole neil klubidel täidetud esi- ja meistriliiga nõudmised. Võttes aga arvesse kuidas osad klubid ikka neid nõudmisi ei täida siis võiks ju nõudmised vähemalt esiliiga osas ümber vaadata ja teha korralik liiga süsteem.
Ütles ju isegi Kristal mingis raadiosaates: " Eesti liigas mängijad küll arenevad aga klubid ja klubide struktuur ei taha väga areneda" (pole küll sõna-sõnalt aga mõte oli taoline)
Kolmandad ja neljandad liigad peavad kah jääma õllekõhud vajavad liigutamist

[Noonik]

Mõtlesin, et kui meistrivõistlused koosneks kahest liigast, siis sinna ei tohiks kuuluda duublid. See teeks tee vabaks mõnele heade mängijatega teise liiga meeskonnale. Duublid peaks omavahel madistama meistrivõistluste väliselt.

Õllekõhtud saaksid liikuda ka maakonnasisestel meistrivõistlustel. Nagu mainisin, siis "külameeskonnad" jäävad ikka inimestele südamesse. Samas kui ülewabariigilistel meistriwoistlustel osaleks maakonna tugevamad meeskonnad. Kuna toorelt võttes tunneb meedia huvi esimese kahe liiga vastu, siis tekiks ka külameeskondade toetajate seas meistrivõistlustel osalevate klubide vastu huvi. Ei taha liiga teha kellelegi, kuid leian, et madalamad liigad mängivad enamasti lõbupärast, tulemus on teisejärguline. Sellepärast tundubki, et madalamate liigade meeskondade puhul ei ole vahet kas nad mängivad üleriigilistel meistrivõistlustel või madistavad oma maakonnas.

[dnb]

See duublite värk on suht läbimõtlemist vajalik teema, sest Flora ja Levadia duublid on Esiliiga parimad ja seega võidaks paljude teiste duubleid mingi 15-0 ja mõned põhimeeskonda pürgivad mängijad tahavad ka normaalseid mänge.


Ja selles olen kindel, et paljud madalamate liiga mängijaid ei mängu ainult lõbu pärast.

[staaaaaar]

See kahe liiga mõte on hea, kusjuures duublite mängijaid saab alati anda laenule mõnda meistri ja esiliiga klubisse ( olge lihtsalt sallivamad). Nii palju kui ma aru olen saanud siis klubi omanikud pigem maksavad jalgpallile peale kui , et saavad sealt kasumit või tulevad nulli omadega.
Ja kindlasti on kõvasti põnevam kui klubid kohtuvad omavahel liigas kaks korda. See muudaks üllatus seisude tähtsuse võib-olla suuremaks.

[MNa]

Duublite probleem on üks suuremaid. Esiliiga on tänu duublite ning nö pärisklubide segule ausalt öeldes suht mõttetu ning mitteatraktiivne. Seega pooldan igati ideed, et duublitele eraldi mängumaa ning esiliigasse mängima ainult pärisklubid. Jääks ära koomiline(olgem ausad...) situatsioon kus esiliiga panevad kinni suurte klubide duublid ning meistrisarja tõuseb a la 4.koha saavutanud klubi.

Pean ausalt ütlema, et ei tunne esiliiga vastu vähimatki huvi praegu, aga kui see võtaks veidikenegi ilusama ja sportlikuma vormi, siis kindlasti hakkaksin asjal regulaarselt silma peal hoidma!

[Noonik]

Ja selles olen kindel, et paljud madalamate liiga mängijaid ei mängu ainult lõbu pärast.

Kui paljudel meistrivõistlustel osalevatel klubidel on arengukava või lihtsalt visioon, mis näeks ette näiteks jõuda 10 aasta jooksul Meistri- või Esiliigasse? Oletan, et 140 klubist umbes 30-40 omavad sellist eesmärki, kuid ülejäänud klubidele jääb see teisejärguliseks unistuseks. Märksa olulisem on lõbu ja mõõduvõtt vastasega...

FC Soccerneti vennad või Twisteri omad võiksid ju kommenteerida oma tulevikuväljavaateid. Kas on juttu sellest, et pürgiks kunagi kõrgemasse liigasse või elatakse olevikus ning mängitakse mäng mängu haaval ja kui peaks promotionini jõudma, siis alles vaadatakse võimalused üle.

Mis puudutab duubleid, siis need võiks mängida MV väliselt omavahel. Siin ei ole ju mängude tugevuses erilist vahet, kas Flora II ja Levadia II kotivad esiliigas esindusmeeskondi/teisi duubleid või mängivad samade esiliigas mängivate duublitega omavahel. Duublite liiga ei pea olema 10 võistkonda, võib ka 5-6 olla ja mängigu omavahel siis oma tugevaid mänge kevadest sügiseni.

EJL võtku palgale. Teen analüüsi struktuuri muutmise kohta (nii jalkaliit kui liigasüsteem) ning suhtlen omavalitsustega, et selgitada välja koostöövalmidus. Teema ju analoogne omavalitsuste reformiga, mille mõte on nende arvu (226) vähendada olulisel määral.

[Martin]

Oletan, et 140 klubist umbes 30-40 omavad sellist eesmärki, kuid ülejäänud klubidele jääb see teisejärguliseks unistuseks. Märksa olulisem on lõbu ja mõõduvõtt vastasega...

See lõik näitab tõenäoliselt kõige paremini Eesti jalgpallis valitsevat optimismi. Ja see on ju muidugi tore.

Reaalne arv (ka ML ja EL meeskonnad) on tõenäoliselt 3-4, võib-olla paar tükki vähem.

[Noonik]

Sirvisin veidi jalkaklubide veebilehti ja tegin ülevaate klubide poolt sõnastatud eesmärkidest (paljud muidugi pole vaevunud oma eesmärke tutvustama)


Klubid kõrgete sihtidega:

FC Elva - Spordiklubi ja ürituste organiseerituse taseme pidev tõstmine ning viimine Euroopa tasemele.

FC Kuressaare - Soovib kujuneda professionaalseks klubiks, kelle tuumiku moodustavad Saaremaalt sirgunud mängijad. Rohkearvulise jalgpalliklubi edendamisel loodame kasvatada tipptasemel järelkasvu nii FC Kuressaare jalgpallimeeskondadele kui ka kogu Eesti jalgpallile.

TJK Legion - Arendada klubi üldtunnustavate rahvusvaheliste FIFA standardite järgi. Hoolitseda klubi pideva innovaatilise arenemise eest

Paide Linnameeskond - Paide on jalgpallikaardile toodud ja ajalugu tehtud, nüüd tuleb tipus kanda kinnitada ja luua traditsioon.

Pärnu JK Vaprus - Anda lastele ja noortele tegevust, mis arendaks neid nii füüsiliselt kui vaimselt ning hoiaks nad eemal kaasaegse ühiskonna pahedest. Pakkuda inimestele nauditavat vaatemängu. Pärnumaakonna jalgpalli arendaja.

Saaremaa JK aaMeraaS - Klubi eesmärgiks on populariseerida saarlaste hulgas jalgpalli, kui aktiivset ja mitmekülgset spordiala. Eesmärk on luua tihedad koostöösidemed saare erinevate omavalitsustega võimaldamaks lastel ja noortel tegeleda spordialaga, mis arendab inimest kõige mitmekülgsemalt. Meie ülesanne on edendada saarlaste seas jalgpalli läbi sportlike saavutuste ja rõõmu!


Klubid mitte nii kõrgete sihtidega:

FC Tarvastu - FC Tarvastu Jalgpalliklubi on mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud jalgpalli edendamisele, ühendades jalgpalli vastu huvi tundvad ja seda arendada soovivaid isikuid. Samuti on väga oluline klubi liikmete omavaheliste sõprussidemete hoidmine ja tugevdamine, sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine ning jalgpallis tublide tulemusteni jõudmine.

FC Soccernet - Klubi asutati jalgpalliportaalis Soccernet.ee kohtunud jalgpallihuviliste poolt, et koos aktiivselt aega veeta.

FC Reaal – (väljavõte põhikirjast) Klubi eesmärk on Klubi liikmete omavaheliste sõprussidemete hoidmine ja tugevdamine ning jõudmine jalgpallis sportlike tulemusteni, mis rahuldaks üldkoosolekut.

FC Otepää - Klubi loomise peamiseks motiiviks võib pidada paljude noorte ja seeniorite ühist jalgpalli harrastamist, millega kaasnesid osavõtud erinevatest turniiridest.

FC Lelle - Klubi eesmärk on kodukandi aktiivsete ja spordilembeste inimeste liitmine, treeningute ja võistluste läbi mõtestatud tegevuse võimaldamine ja ausa mängu ning tervislike eluviiside propageerimine.

FC HansaNet - Klubi loomise eesmärgiks oli koondada seltskond sportlike inimesi ning tunda rõõmu sellisest huvitavast alast nagu seda on jalgpall.

JK Püsivus Kohila - Põhieesmärkideks on Kohila vallas jalgpallialaste, noorte ja täiskasvanute treeningtöö organiseerimine ja harrastajate ühendamine. Lisaks on võtnud klubi enda kohustuseks korraldada jalgpallivõistlusi ning teisi jalgpalliga seotud üritusi. Kindlasti tahame oma tegevusega propageerida jalgpallimängu ennast ja ka üldisi tervislikke eluviise.

JK Tartu Harrastajad - Nagu nimigi ütleb, oleme harrastajad, kellele meeldib jalgpalli mängida.

JK Tartu Löök - Jalgpalli ja spordi arendamine ja populariseerimine Tartus ja selle lähiümbruses. Jalgpallialaste, noorte ja täiskasvanute treeningtöö organiseerimine ja harrastajate ühendamine.

JK Visadus ja Kristiine Jalgpalliklubi - Tegevuse eesmärk on liikmete sõprussidemete hoidmine ja tugevdamine, sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine ning jalgpallis sportlike tulemuste saavutamine.

[football2u]

Sirvisin veidi jalkaklubide veebilehti ja tegin ülevaate klubide poolt sõnastatud eesmärkidest (paljud muidugi pole vaevunud oma eesmärke tutvustama)

Hea töö

[fcfloraforever]

26 oktoober kell 15.00 Hiiu staadionil Kalju-Flora. Tegu on teisipäevaga ja see mäng võib tiitli suhtes otsustada palju. Arvestades praeguseid publikunumbreid ja vaadates seda kellaaega... Kurat, mille jaoks meil on selline organistatsioon nagu EJL? Okei, klubid ei tee midagi, et publikut juurde saada aga EJL ei soodusta ka seda. Nädala sees kell 15.00...saan aru, et läheb pimedaks ja Hiiu valgustus on nagu ta on aga siiski..

[Mister]

Täpselt noh. Sai eelmine aasta need mängud selle halva valgustusega ära peetud küll.
Peab olema kas töötu või koolieelik, et sellisel kellaajal mängule jõuda.

[eston maravilha]

hiiul ei kõlba ka neljanda liiga mängu pimedal ajal pidada. kui kevadel lillekülas mängisite, siis miks mitte nüüd?

[kesa]

Eesti on ainuke riik geograafilise asukoha ja kliima tõttu kevadest sügiseni meistriliigat mängivate riikide hulgas, kus liigavoore on tervelt 36.

Lähinaabritest :
Läti Virsligas samuti 10 klubi aga liigavoore 27.
Leedus 12 klubi, liigavoore 33, peale Vetra eemaldamist 30.
Soomes 14 klubi, liigavoore 26
Rootsis 16 klubi, liigavoore 30
Venemaal 16 klubi, liigavoore 30

Kas Eesti ebaühtlase tasemega suht ebaatraktiivses ja sisuliselt amatöörliigas on ikka mõtet hooaja mängugraafikut tihedana pidada, seda enam, et hooajalt-hooaega ollakse raskustes liigamängude ümbertõstmisega.
Kahjuks kuhjuvad tihtipeale suur hulk edasilükatud mänge just meie kliimas ebasoodsate tingimustega sügisperioodi, infrastruktuur aga on nagu ta on.

Rohkelt etteaimatavate tulemustega mänge, enne hooaja lõppu pinge kadumine, kuna mitmed klubid on oma turniiritabelikohale juba kindlalt loksunud, mängud publikule ebasobival nädalapäeval/kellajal, kõik see ei ole just parim, mis publikut ML mängudele kutsuks.

Kas liigrohke (ebaatraktiivsete) mängude arv mitte ei devalveeri klubimängude kui oodatud sündmuste tähtsust vutifännile, kas jalgpallur annab ikka endast kõik tühjade, ignorantse publikuga tribüünide ees?

Igatahes üks on kindel, leige publikuhuvi ja asjapulkade huvipuudus publikuarvu kasvatamiseks meie koduliigas, pidurdab tugevalt Eesti jalgpalli/jalgpallurite arengut.