Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
eee.. misasi täpsemalt?
kõik fännid ja kogu publik mahtusid ühe lina taha ära?
Ja eriauhind läheb chacile... (vaimse)puudega inimese aumärgile ja pehmendustega kiivrile võid järele tulla juba järgmisel. Reedel autasustan Teid teie pikaajalise ja pingsa töö eest isiklikult
see on kurb tegelikult et investeeritakse aega ja energiat ja raha uhketesse asjadesse, aga mitte inimestesse... midagi tundub olema prioriteetidega viltu.
aga see vist laiem teema kui ainult jalgpall midugi.
Seisan üksi mere ääres
jalas kollased sandaalid
valged, merevahust sääred
hüüan: "Elagu skandaalid!"
see on kurb tegelikult et investeeritakse aega ja energiat ja raha uhketesse asjadesse, aga mitte inimestesse...
aga see vist laiem teema kui ainult jalgpall midugi.
Läbi nende asjade, üritamegi mängul toimuvat atraktiivsemaks teha ning tribüünidele elu sisse puhuda..
see on kurb tegelikult et investeeritakse aega ja energiat ja raha uhketesse asjadesse, aga mitte inimestesse... midagi tundub olema prioriteetidega viltu.
aga see vist laiem teema kui ainult jalgpall midugi.
Mis sa kurvastad seal? Vali endale klubi ja tule mängule! Nii need tribüünid täituvadki! Usu mind väljaspool striime ja foorumeid on kirev ja meeleolukas jalgpallimaailm ;-)
see on kurb tegelikult et investeeritakse aega ja energiat ja raha uhketesse asjadesse, aga mitte inimestesse... midagi tundub olema prioriteetidega viltu.
aga see vist laiem teema kui ainult jalgpall midugi.
Mida kuradit sa ajad? Florakad peaksid tänaval kõndima ning andma raha, mis muidu läheks lippudele, suvalistele inimestele, et nood mängule tuleks?
Ilma vutita olla ei saa, vajan, kui õhku ma
Ei tohi koju küll jääda sa, kui mängib Tammeka
Läbi nende asjade, üritamegi mängul toimuvat atraktiivsemaks teha ning tribüünidele elu sisse puhuda..
Üks vana kirikumees rääkis mulle kunagi õpetliku loo.
Oli 1 väike küla ja seal väike puust kirik. Kirik nagu kirik ikka, iga pühapäev jutlused jne. Siis aga vana kirikuõpetaja suri ära ja asemele saadeti noor ja tragi mees - et ta kogudust suuremaks kasvataks ja elu edasi arendaks. Et kogudus oli aegade jooksul väikeseks jäänud mõtles et on vaja midagi atraktiivset - ehitaski uue ja suure ja võimsa kivist kiriku, uute kelladega ja puha.
Ainuke paha asi oli aga et kui vanas kirikus tundus kogudus lihtsalt väike, siis uues suures kirikus kogudus paistis veelgi väiksem, lausa lootusetu ja hüljatud palverändurite kambana...
Nii näib ka mulle praegu juhtuvat - küll tehakse võimsamat pauku, küll korraldatakse suurem lööming, küll tehakse suurem plagu jne... aga see mida siiski ei ole juurde tulnud, on rahvas, pealtvaatajad. Äkki see väliste atribuutide võimsamaks tegemise maania pole siiski päris see, mis asju ka sisuliselt paremaks muudab?
Tollel lool oli ka järg. Mõne aasta pärast uue kiriku valmimist sai noorel kirikumehel villand ja läks suurde linna tagasi, asemel aga saadeti pooleldi invaliid, kes õieti käiagi ei jaksanud. Küll aga jätkus tal aega inimesi ja nende muresid kuulata, ja nii võitis ta taas külaelanike usalduse ja peagi hakkas taas rahvas kirikus käima, esialgu küll taas vanas puukirikus.. ja peagi oli koguds suuremgi kui tolle surnud õpetaja pärandatu. Nii imelikud on vahel issanda teed...
Ma ei tea ja õigupoolest ei usugi kas sellest saaks midagi õppust võtta, aga ehk mingi iva siin siiski on.
Rääkige (võõraste ja tuttavate) inimestega, leidke aega nende jaoks. Võibolla muutub midagi... võibolla ei.
Seisan üksi mere ääres
jalas kollased sandaalid
valged, merevahust sääred
hüüan: "Elagu skandaalid!"
Ettevaatust, trollid foorumis. Toitmine omal vastutusel.
Algselt postitas tank
Õige! Eesti meistrikate vähene publikuhuvi on ilmselgelt tingitud sellest, et siin ei mängi piisavalt habemega naisi, siiami kaksikuid ja kahe näoga mehi.
Üks vana kirikumees rääkis mulle kunagi õpetliku loo.
Oli 1 väike küla ja seal väike puust kirik. Kirik nagu kirik ikka, iga pühapäev jutlused jne. Siis aga vana kirikuõpetaja suri ära ja asemele saadeti noor ja tragi mees - et ta kogudust suuremaks kasvataks ja elu edasi arendaks. Et kogudus oli aegade jooksul väikeseks jäänud mõtles et on vaja midagi atraktiivset - ehitaski uue ja suure ja võimsa kivist kiriku, uute kelladega ja puha.
Ainuke paha asi oli aga et kui vanas kirikus tundus kogudus lihtsalt väike, siis uues suures kirikus kogudus paistis veelgi väiksem, lausa lootusetu ja hüljatud palverändurite kambana...
Nii näib ka mulle praegu juhtuvat - küll tehakse võimsamat pauku, küll korraldatakse suurem lööming, küll tehakse suurem plagu jne... aga see mida siiski ei ole juurde tulnud, on rahvas, pealtvaatajad. Äkki see väliste atribuutide võimsamaks tegemise maania pole siiski päris see, mis asju ka sisuliselt paremaks muudab?
Tollel lool oli ka järg. Mõne aasta pärast uue kiriku valmimist sai noorel kirikumehel villand ja läks suurde linna tagasi, asemel aga saadeti pooleldi invaliid, kes õieti käiagi ei jaksanud. Küll aga jätkus tal aega inimesi ja nende muresid kuulata, ja nii võitis ta taas külaelanike usalduse ja peagi hakkas taas rahvas kirikus käima, esialgu küll taas vanas puukirikus.. ja peagi oli koguds suuremgi kui tolle surnud õpetaja pärandatu. Nii imelikud on vahel issanda teed...
Ma ei tea ja õigupoolest ei usugi kas sellest saaks midagi õppust võtta, aga ehk mingi iva siin siiski on.
Rääkige (võõraste ja tuttavate) inimestega, leidke aega nende jaoks. Võibolla muutub midagi... võibolla ei.
ma kujutan ette et fännklubid ON huvitatud oma liikmeskonna laiendamisest? päris kindlasti on seal välja kujunenud oma inimesed kes passivsema liikmeskonnaga pidevalt suhtlevad, meilivad, skaibivad, helistavad isiklikult läbi, kutsuvad mängule, organiseerivad vabatahtlikke üritusi, käiakse koos & õpitakse laule jne jne. neid suhtlejaid-sekretäre inimesi omakorda koordineerib mingi pealik, kes koordineerib vastavate gruppide tööd jne. nii nagu inimeste massidega töötamine tavaliselt käib. laulupidudelt peaks ju olema kogemustega inimesi olema küll.
tehniliselt atribuutika jah suurepärane aga inimesi kutsuvad üritustele pigem traditsioonid, täis staadionid ja ladus korraldus kui mingi tehniline imevidin või suurem paugutamine...
isiklik arvamus see et seda plagu ja tühja staadionit vaadates ma pigem ei tule järgmist mängu vaatama, ilma plaguta ja kasvõi pooleldi täis staadionile tuleksin.
kui palju 20 aastaga on fännklubide liikmeskond kasvanud, on selle kohta ka mingit statistikat?
Seisan üksi mere ääres
jalas kollased sandaalid
valged, merevahust sääred
hüüan: "Elagu skandaalid!"
ma kujutan ette et fännklubid ON huvitatud oma liikmeskonna laiendamisest? päris kindlasti on seal välja kujunenud oma inimesed kes passivsema liikmeskonnaga pidevalt suhtlevad, meilivad, skaibivad, helistavad isiklikult läbi, kutsuvad mängule, organiseerivad vabatahtlikke üritusi, käiakse koos & õpitakse laule jne jne. neid suhtlejaid-sekretäre inimesi omakorda koordineerib mingi pealik, kes koordineerib vastavate gruppide tööd jne. nii nagu inimeste massidega töötamine tavaliselt käib. laulupidudelt peaks ju olema kogemustega inimesi olema küll.
tehniliselt atribuutika jah suurepärane aga inimesi kutsuvad üritustele pigem traditsioonid, täis staadionid ja ladus korraldus kui mingi tehniline imevidin või suurem paugutamine... 20 aastaga kui palju on fännklubide liikmeskond kasvanud?
Eee..kui staadionid oleks täis, siis poleks ju probleemi?
Kõige naljakam asja juures on see, et üldjuhul kõige suuremad arvamusliidrid on isikud, kes ise staadionil ei käigi. Kui te ka ise staadionile jõuaks ning teeks midagi, et üldpilt atraktiivsem oleks, siis ehk oleks olukord parem?
kui ma mõtlen 20 000 facebooki fännile, siis kui paljuga neist on ühendust võetud ja isiklikult keegi mängule kutsunud? kui palju te neist inimestest tegelikult teate?
tehnilised asjad on ju toredad aga kui selle taga pole midagi, siis jääb tühi ja kõle tunne.
loota et püro ja plagud ise kutsuvad inimesi staadionile... meenutab natuke hammaste ravimist p***e kaudu.
see lihtsalt minu arvamus ei pea sellega keegi nõus olema.
Seisan üksi mere ääres
jalas kollased sandaalid
valged, merevahust sääred
hüüan: "Elagu skandaalid!"
kui palju 20 aastaga on fännklubide liikmeskond kasvanud, on selle kohta ka mingit statistikat?
Väidaks nii, et fännseltskondade liikmeskond on mitmetel klubidel viimaste aastatega tekkinud, mis on progress omaette.
Flora fännisektor näiteks tasapisi kosub, uusi nägusid tekib pidevalt juurde, kui jätkub entusiasmi atraktiivset fänlust edasi arendada, saame ehk järgmisel hooajal Parema Tiiva hääbumisest üle.
Kommentaar