Seletage mulle, et mis selles MLS'is nii halba on? Ma valiks iga kell USA kui mängiks kuskil Poola meistriliiga põhjas virelevas satsis. Selleks, et MLSist edasi astuda, tuleb seal ennast tõestada. Siin on ikkagi kõik kinni mängumehes endas. Kui ta suudab MLSis tõestada, küll siis saab ka veelgi kõvema pakkumise, et edasi liikuda. Mees tegi ühe tõsiselt võetava hooaja Eestis, jah ta on 20-aastane, ta on lootusandev, hea hooaeg selja taga, jne. Aga see oli ÜKS hooaeg! Meil on neid 1-hooaja vendi si*aks. Sorga vanuses, peale sellist hooaega, proovida kätt USAs MLS'is, kurat see on ju lausa nagu kingitus. Privileeg, mis tekib vähestel kui üldse tekib ja võimalus mis enam kunagi ei kordu.
Aasta varem oli fookuses Lepik (kõik rääkisid, et see vend on Eesti järgmine nr. 9, ideaalne targetman ja nüüd tuleb. Ainukene, mis tuli oli vigastus, kahjuks), vahepeal Sappinen, siis Lepistu, jne. Neid näiteid on kamaluga. Reaalsuses pole keegi neist mitte kuhugi arvestatavasse kohta jõudnud. Ojamaa oli omal ajal lootusandev. Siis räägiti Käidist. Kuhu me jõudnud oleme? Kui vaadata Eesti jalgpallureid, siis üks vingemaid karjääri valikuid oli just Joel Lindperel. Ma arvan, et see aeg Red Bullis, seda ei anna võrrelda ühegi teise Euroopa keskpärase meistriliigaga.
Kui küsida Joelilt, et võrdle Norra pimedust ja rõskust näiteks New Yorkiga. Ma arvan, et olenemata rahast, valiks ta iga kell MLSi ja selle elu-melu mis seal toimub. Kui Sorga ei suuda MLSis läbi lüüa, siis ei suudaks ta seda ka kuskil Poolas, Hollandis või kus iganes. Liliu lõi ka kaks hooaega tagasi põhimõtteliselt igas mängus värava. Mis edasi? Mitte midagi. Jalgpalluri karjäär on ülimalt lühike ja reaalsuses on Eestis suurem tõenäosus Bingo Lotoga võita, kui kuskile Premmi välja jõuda. Olgem ikkagi realistid. Sorgale edu ja ohtralt mänguaega ning väravaid.
PS. Just hiljuti kuulasin Henri Anieri podcasti, kus ta rääkis oma ristiretkest Aasiasse. Jumala äge riik tundub. Väga huvitav valik, aga väga vinge valik. Mees hindas oma võimeid, sai aru kus on, tahtis tunda midagi teistsugust ja seda ta ka sai. Sellist kogemust naljalt mujalt ei saa. Jällegi, kriitikute arvates täiesti lamp üleminek, täiesti lampi liigasse, aga minu silmis riskantne, kuid äge..
Aasta varem oli fookuses Lepik (kõik rääkisid, et see vend on Eesti järgmine nr. 9, ideaalne targetman ja nüüd tuleb. Ainukene, mis tuli oli vigastus, kahjuks), vahepeal Sappinen, siis Lepistu, jne. Neid näiteid on kamaluga. Reaalsuses pole keegi neist mitte kuhugi arvestatavasse kohta jõudnud. Ojamaa oli omal ajal lootusandev. Siis räägiti Käidist. Kuhu me jõudnud oleme? Kui vaadata Eesti jalgpallureid, siis üks vingemaid karjääri valikuid oli just Joel Lindperel. Ma arvan, et see aeg Red Bullis, seda ei anna võrrelda ühegi teise Euroopa keskpärase meistriliigaga.
Kui küsida Joelilt, et võrdle Norra pimedust ja rõskust näiteks New Yorkiga. Ma arvan, et olenemata rahast, valiks ta iga kell MLSi ja selle elu-melu mis seal toimub. Kui Sorga ei suuda MLSis läbi lüüa, siis ei suudaks ta seda ka kuskil Poolas, Hollandis või kus iganes. Liliu lõi ka kaks hooaega tagasi põhimõtteliselt igas mängus värava. Mis edasi? Mitte midagi. Jalgpalluri karjäär on ülimalt lühike ja reaalsuses on Eestis suurem tõenäosus Bingo Lotoga võita, kui kuskile Premmi välja jõuda. Olgem ikkagi realistid. Sorgale edu ja ohtralt mänguaega ning väravaid.
PS. Just hiljuti kuulasin Henri Anieri podcasti, kus ta rääkis oma ristiretkest Aasiasse. Jumala äge riik tundub. Väga huvitav valik, aga väga vinge valik. Mees hindas oma võimeid, sai aru kus on, tahtis tunda midagi teistsugust ja seda ta ka sai. Sellist kogemust naljalt mujalt ei saa. Jällegi, kriitikute arvates täiesti lamp üleminek, täiesti lampi liigasse, aga minu silmis riskantne, kuid äge..
Kommentaar