Tänane U19 koondise mäng tekitas vastandlikke emotsioone. Nii nagu olid täiesti erinevad ka mõlemad poolajad. Esimesel suutis Eesti suht kindlalt, ääri kasutada üritanud tšehhe neutraliseerida ja õnne oli ka, nii nagu ka nurgalöögijärgsest olukorrast juhtima asumine lõi tüdrukutel korraks pea sassi. Teisel poolajal muutsid tšehhid oma mänguskeemi ja asusid rohkem ründama läbi keskvälja. Kuna keskpoolikud enam kaitseliini abistama ei jõudnud, siis oli mängu lahendus enamvähem selge poolajavilest peale, kui vastased lühikese ajaga kaks väravat lõid. Seejärel eksis kahel korral jämedalt eestlaste väravavaht ja viimased kaks väravat löödi peale seda kui Eesti oli äärepoolikud välja võtnud ja riskides äärekaitsjad ülesse ründama toonud. Paraku ei olnud vahetused tasemele ja tšehhid said veel kaks lihtsat väravat juurde. Lõpptulemus siis 1:6. Tundus, justkui teisel poolajal oleks kõik eestlaste vastu olnud - tšehhide taktikamuudatustele täiendusena vihmavalingud ja äikesetorm, mis lisaks tühjenenud tribüünile veerandtunniks isegi mängu katkestasid.
Viimases voorus tarvis tüdrukutel ennast leida ja siis on küprokite alistamine täiesti reaalne. Tšehhide ja poolakate tasemeni on meil veel pikk tee minna.
Viimases voorus tarvis tüdrukutel ennast leida ja siis on küprokite alistamine täiesti reaalne. Tšehhide ja poolakate tasemeni on meil veel pikk tee minna.
Kommentaar