Vastus teemale 'Ajax-i noored'
Kui natuke tagasi ajas vaadata, siis kunagi eksisteeris ÜLITUGEV klub "Tallinna LÕVID", nad võitsid kõik mis võita andis, nii kodus kui ka skandinaavias, nad olid nn. tulevikulootused, nüüdseks on sealt jäänud alles ainult Reim ja Poom teised tüdinesid nii noorelt nii tugevas konkurentsist mängimisest ja kui tuli aeg kus tuleb hakata tugevalt trenni teha (16-17) olid nad jalgpallist tüdinenud ja nad ei arenenud enam edasi, sest kui lapseeas tugevalt treenida on sageli palju kasvuga seonduvaid haigusi.
Nüüdseks on 95% Tallinna Lõvidest joodikud ja üle igasugusest kehakaalu normist.
Ja see pole minu loba kõigest, keegi ei tea kuidas on õige noori treenida aga vaadata tugevat Jalgpalli maad Inglismaad siis sellised 13-14 aastastel on kõigest 3 korda nädalas trenn selle aja sees kuni 16-17 aastaseni vaadatakse kellel on eeldusi ja alles 16-17 aastaselt hakkavad tugevad jooksu trennid ja pealegi 70 % oma jalgpalli oskustest saavutatakse omal käel ja 30 % siis treeneri abiga.
1. tahtelised omadused, võitlusvaim - see antakse enamuses inimesele sündides ja oluliselt seda arendada ei saa, küll saab seda avada, kui ta on varjatud;
2. füüsilised eeldused ja koordinatsioon - jällegi väga vähe arendatav, kusjuures on oluline, et seda treenitaks noorteklassis targalt ja mõõdukalt;
3. emotsioonide värskus - oluline, et nooruki emotsionaalset huvi mängida jalgpalli ei kasutataks ära noorteklassi võitude ja võitluste nimel. See on kõige suurem viga, mida Eesti noortetreenerid teevad. See on ka põhjus, miks väga vähesed poisid väljaspoolt FC Florat jõavad Eesti koondistesse - sest neil pole enam seda emaotsionaalselt laengut, mille puudumine ei võimalda teistega võrdselt võidelda;
4. vaimsed omadused ehk niinimetatud mängijatarkus;
5. tehniline arsenal - see on neist viiest kõige lihtsamalt treenitav."
3 punkt käibki Ajaxi ja teiste Olümpia 2000 ja Pärnute kohta.
Algselt tegi selle postituse Siim88
Kui sa vaataksid II liiga tabeliseisu, siis näed, et mitte AINULT noortes pole nad tugevad. Ja kust sa võtad andmed, et KÕIK on joodikud, kes sealt tulevad?
Algselt tegi selle postituse Ono
Ega pole oluline, et nad noorteliigades on kõvad tegijad, nad treenivad kõvasti aga nad ei arene teatud punkist edasi.
Seega saavad neist kõigist joodikud ja ka lõpetavad jalgpalli, ise ütleks et Ajax nüüd küll tugev ei ole, ehk mõnel on võimalused, aga kas keegi teab millest pärineb neie meeskonna nimi?
Ega pole oluline, et nad noorteliigades on kõvad tegijad, nad treenivad kõvasti aga nad ei arene teatud punkist edasi.
Seega saavad neist kõigist joodikud ja ka lõpetavad jalgpalli, ise ütleks et Ajax nüüd küll tugev ei ole, ehk mõnel on võimalused, aga kas keegi teab millest pärineb neie meeskonna nimi?
Nüüdseks on 95% Tallinna Lõvidest joodikud ja üle igasugusest kehakaalu normist.
Ja see pole minu loba kõigest, keegi ei tea kuidas on õige noori treenida aga vaadata tugevat Jalgpalli maad Inglismaad siis sellised 13-14 aastastel on kõigest 3 korda nädalas trenn selle aja sees kuni 16-17 aastaseni vaadatakse kellel on eeldusi ja alles 16-17 aastaselt hakkavad tugevad jooksu trennid ja pealegi 70 % oma jalgpalli oskustest saavutatakse omal käel ja 30 % siis treeneri abiga.
1. tahtelised omadused, võitlusvaim - see antakse enamuses inimesele sündides ja oluliselt seda arendada ei saa, küll saab seda avada, kui ta on varjatud;
2. füüsilised eeldused ja koordinatsioon - jällegi väga vähe arendatav, kusjuures on oluline, et seda treenitaks noorteklassis targalt ja mõõdukalt;
3. emotsioonide värskus - oluline, et nooruki emotsionaalset huvi mängida jalgpalli ei kasutataks ära noorteklassi võitude ja võitluste nimel. See on kõige suurem viga, mida Eesti noortetreenerid teevad. See on ka põhjus, miks väga vähesed poisid väljaspoolt FC Florat jõavad Eesti koondistesse - sest neil pole enam seda emaotsionaalselt laengut, mille puudumine ei võimalda teistega võrdselt võidelda;
4. vaimsed omadused ehk niinimetatud mängijatarkus;
5. tehniline arsenal - see on neist viiest kõige lihtsamalt treenitav."
3 punkt käibki Ajaxi ja teiste Olümpia 2000 ja Pärnute kohta.
Kommentaar