Enne kui 2025 tõdeme et tahtsime parimat, aga läks ikka nii.
Alustuseks oleks hea kui ajakirjanikud mõne ülevaate teeksid artikli näol soccrenetis või mujal. Kus hetkel oleme. Avalikku infot sisult pole. Kes ja kus teab jagada infot ilma, et peaksid klubijuht olema. Jalgpallivälise inimesena(pole ametis kuskil) ei saa teha muud kui esitada küsimusi, kuid need sumbuvad kuhugi ja EJl ei huvita kuna tegeletakse kaitsmisega.
Vaja on näiteks teha aasta jooksul otsus kas laps hakkab ujuma, kergejõustikku tegema või on siiski lootus jalgpalliga läbi lüüa ja jätkab jalkas.
Hetkel ei ole noorte kvaliteedi tõstmine eesmärk kuni 2025. Ehk siis alates 2026 võib oodata et EJL hakkab tõstma noorte kvaliteeti. Kui EJL on umbakitses on raske uskuda, et nüüd kohe-kohe hakkab tulema. Soov on seda seisukohta muuta ja uskuda, et ikka tasub sellises mahus laste aega ja enda raha investeerida.
Arengukava: https://www.jalgpall.ee/docs/EJL%20A..._landscape.pdf
Mõned kohad mis esile kerkisid. Kuna täpsemat infot pole saan järeldada seda:
1. VAR'i ei paista kuskilt arengukavast, et sinna miljoneid suunama hakata. Mille asemel see tehti?
2. Noortetööl ei ole kvaliteedi eesmärke enne 15/16 eluaastat, kuigi on teada et selle vanuseni jõudes saadakse EU tasemel tappa. On kvantitatiivsed eesmärgid, kasvatada sisenevate laste arvu 30%!!! Nii ei jõu EMile. Selles vanuses saavad tipud ju välismaa Akadeemiatesse läbi untusiastide töö. Fookus peaks EJL olema selgelt vanusel enne seda.
3. Noortetöö tehnilist juhti googeldades ei leia. Pidi olema 2022. Ühele juhatuse liikmele vastutuse andmine ju pole selle eesmärgi täitmine. Milline juhatuse liige vastutab, et seda inimest ei ole?
4. Infra plaanides Paistavad nii Kalevi kui Kalju hall. Kalevi halli ei tule(nad ise võtsid lõpuks suuna Taltechiga koos teha). NKalju ootab AP mingit üllitist. Rääkimata et igas maakonnas oleks hall tundub, et failitakse. Mida tehakse selle asemel?
5. Arengukava jooksva seisu kohta ei saa infot. Ja tundub et kõik on hästi kuni 2025. Midagi ei muutu või ei muudeta.
Kas soccrenet saab infot?
Tahaks jubedalt uskuda, et EEsti Jalgpall on süsteemina ülespoole teel, kuid seda ei paista.
Toon siin välja ka puntkid aerengukavast tõstatatud teemade osas:
Noored:
Toimib jalgpallis osalevate laste heaolu toetamise programm koos lastekaitse teemalise koolitussüsteemiga. 2. Lasteaedades tehtava töö kaardistamise ja analüüsi tulemusel valmib aastaks 2022 tegevusplaan eesmärgiga tõsta kvaliteeti ja registreerida osalejad. 3. Suvelaagrid kui jalgpalli tutvustav ja vabaaja veetmist pakkuv sündmus toob iga-aastaselt kokku vähemalt 1400 noort üle Eesti. 4. Jalgpalli osavusfestival pakub koolispordi võistlussüsteemis head alternatiivi tavajalgpallile. 5. Jalgpallipüramiidi alumise osa (4–7aastased) kohta valmib analüüs, et kavandada edasisi tegevusi ja võimalikke võistlussüsteeme. 6. Kooliprojekt kui õpetajaid hariv ja jalgpalli populariseeriv ettevõtmine jõuab koostöös klubidega igal õppeaastal vähemalt 100 õpetaja ja 50 koolini. 7. Aastal 2022 ilmub raamatu „Jalgpall õpetab” teine osa. Toimub õpetajate ja lastejalgpalli treenerite koolitamine. 8. Aastaks 2025 on SPIN projekt jõudnud kõikidesse maakondadesse.
Klubide ja koolide koostöös luuakse huviringid liikumisharrastuse toetamiseks. 2. Noorte meistrivõistluste formaadi analüüs ja edasiarendamine tagab sobiva tasakaalu harrastatavuse ja sportliku edukuse vahel. 3. Maakonnakeskuste jalgpallihallides toimuvad koolide jalgpalliteemalised kehalise kasvatuse tunnid ja teised jalgpalli harrastatavust toetavad tegevused. 4. Koolide meistrivõistluste edasiarendamine pakub 1.–5. klassi poistele ja tüdrukutele erinevate võistlusformaate. 5. Kolmes maakonnakeskuses toimivad klubide korraldatud jalgpalliklassid. 6. Noorte rahvaliiga edasiarendamine toob U14–U15 ja U16–U17 liiga. 7. Noorte saalijalgpalli liiga käivitumine – klubide saalijalgpalli püramiidi tekitamine 8. Aastalõputurniir toimib kui traditsiooniline talvine jalgpallifestival. 9. E-võimalused/võistlused toetavad jalgpalli populaarsust noorte seas.
1. Noortekoondislaste arengu planeerimine: - Aastal 2023 valmib U14 kuni U21 vanuseklassi mängijate andmebaas. - Alates U14 vanuseklassist on vähemalt 30% kõigist Eestis mäntgivatest noormeestest skauditud ja põhjalikum ülevaade nende oskustest on andmebaasis. - Aastal 2024 toimib arenguvestluste süsteem. 2. Aastaks 2022 on kirja pandud Eesti noortekoondise mängija profiil. 3. Eesti noortekoondiste mänguvisioonis on sõnastatud mängija individuaalse mängupildi arendamine ja mängimise põhimõtete rakendamine. 4. Mängijate kehalise võimekuse jälgimiseks on olemas nõuded, testid ja meditsiiniline tugi. 5. Piirkondlikud treeningud on keskkond noormängijate skautimiseks, piirkonna parimate mängijate arendamiseks ning mängu visioonis sõnastatud põhimõtete õpetamiseks. 6. EJLi akadeemia on noortele tippmängijatele sobiv keskkond arenguks. Akadeemia laieneb Lõuna-Eestisse. 7. Arte gümnaasiumi jalgpalliklassid on komplekteeritud koondise väljavaatega mängijatest. 8. U17 Eliitliiga toimib klubide noortejalgpalli püramiidi tippliigana. 9. U19 Eliitliiga Meistriliiga toimib klubide noortejalgpalli tipu väljundina UEFA võistlustele.
Aastal 2022 alustab tööd noortetöö tehniline juht. 2. Aastal 2022 valmib tehnilise osakonna arenguplaan, mille eesmärk on saavutada kvantiteedi baasil sportlik kvaliteet. 3. Ümberkorralduste tulemusel töötavad noortekoondiste peatreenerid tehnilises osakonnas täiskohaga. 4. Aastal 2022 valmib mängijate kehalise arendamise ja testimise kontseptsioon. 5. Aastal 2022 alustab projekt „Soorituspsühholoogia noortekoondiste juures”. 6. Koondiste juures kasutatakse sporditeaduse ja infotehnoloogia võimalusi. 7. Positsioonipõhine mängijate arendamise projekt „Tuleviku nr 1” laieneb väravavahtide ja ründajate kõrval kaitsjatele ja poolkaitsjatele. 8. Aastal 2022 alustab tööd spordimeditsiini komisjon, mis aitab tuua valdkonna teadmisi koondiste igapäevasesse tegevusse. 9. Noortekoondislaste skautimiseks valmib kontseptsioon. 10. Noortetööjuhtide projekt on järjepidevas arenduses, et tagada jätkusuutlikkus ja iseseisev rahastus. 11. Eesti mängijate arendamiseks kasutatakse EJLi õpikut „Mängija arendamise põhimõtted”. 12. Osakonnas töötab saalijalgpalli koordinaator, kes vastutab saalijalgpalli arengukava ja püramiidi kujunemise eest.
Kohtunikud:
Klubikohtunikud on seotud kohtunike struktuuriga. 2. Kohtuniku ameti väärtustamine tagab ala juures püsimise. 3. Kohtunike koolitussüsteemi arendamine. 4. Saalijalgpalli kohtunike õppesüsteemi täiustamine ning uute arenguprogrammide sh FIFA saalikohtunike seminari korraldamine. 5. Kohtunike kehalise võimekuse parendamine. 6. Kohtunike komisjoni roll kohtunike osakonna strateegilises juhtimises suureneb. 7. Toimub iga-aastane kohtunike konverents. 8. Eesti kohtunikud on esindatud Euroopa kõrgeima klubisarja alagrupiturniiril.
Tegevkohtunike arv on vähemalt 420. Kohtunike koolis on aastas vähemalt 100 osalejat, kellest aasta pärast jätkab 4 kohtunikuna 75%. 3. Kohtuniku amet on väärtustatud. 4. Kohtunike valdkonna administratiivne võimekus on tõusnud.
Infra:
1. Valmib A. Le Coq Arenaga seotud majandustegevuse plaan. 2. Sportland Arena ehitatakse 4500 istekohaga staadioniks. 3. Valmib EJLi infrastruktuuri arengukava aastateks 2024–2034. 4. Koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ja klubidega valmivad jalgpallihallid maakonnakeskustesse ja tagatakse nende parim kasutamine. 5. Hiiu staadion ehitatakse UEFA 2. kategooria staadioniks. 6. Tallinna Kalevi kunstmurustaadionile püstitatakse pneumohall. 7. Valmib Martsa tänava jalgpallikeskus.
Alustuseks oleks hea kui ajakirjanikud mõne ülevaate teeksid artikli näol soccrenetis või mujal. Kus hetkel oleme. Avalikku infot sisult pole. Kes ja kus teab jagada infot ilma, et peaksid klubijuht olema. Jalgpallivälise inimesena(pole ametis kuskil) ei saa teha muud kui esitada küsimusi, kuid need sumbuvad kuhugi ja EJl ei huvita kuna tegeletakse kaitsmisega.
Vaja on näiteks teha aasta jooksul otsus kas laps hakkab ujuma, kergejõustikku tegema või on siiski lootus jalgpalliga läbi lüüa ja jätkab jalkas.
Hetkel ei ole noorte kvaliteedi tõstmine eesmärk kuni 2025. Ehk siis alates 2026 võib oodata et EJL hakkab tõstma noorte kvaliteeti. Kui EJL on umbakitses on raske uskuda, et nüüd kohe-kohe hakkab tulema. Soov on seda seisukohta muuta ja uskuda, et ikka tasub sellises mahus laste aega ja enda raha investeerida.
Arengukava: https://www.jalgpall.ee/docs/EJL%20A..._landscape.pdf
Mõned kohad mis esile kerkisid. Kuna täpsemat infot pole saan järeldada seda:
1. VAR'i ei paista kuskilt arengukavast, et sinna miljoneid suunama hakata. Mille asemel see tehti?
2. Noortetööl ei ole kvaliteedi eesmärke enne 15/16 eluaastat, kuigi on teada et selle vanuseni jõudes saadakse EU tasemel tappa. On kvantitatiivsed eesmärgid, kasvatada sisenevate laste arvu 30%!!! Nii ei jõu EMile. Selles vanuses saavad tipud ju välismaa Akadeemiatesse läbi untusiastide töö. Fookus peaks EJL olema selgelt vanusel enne seda.
3. Noortetöö tehnilist juhti googeldades ei leia. Pidi olema 2022. Ühele juhatuse liikmele vastutuse andmine ju pole selle eesmärgi täitmine. Milline juhatuse liige vastutab, et seda inimest ei ole?
4. Infra plaanides Paistavad nii Kalevi kui Kalju hall. Kalevi halli ei tule(nad ise võtsid lõpuks suuna Taltechiga koos teha). NKalju ootab AP mingit üllitist. Rääkimata et igas maakonnas oleks hall tundub, et failitakse. Mida tehakse selle asemel?
5. Arengukava jooksva seisu kohta ei saa infot. Ja tundub et kõik on hästi kuni 2025. Midagi ei muutu või ei muudeta.
Kas soccrenet saab infot?
Tahaks jubedalt uskuda, et EEsti Jalgpall on süsteemina ülespoole teel, kuid seda ei paista.
Toon siin välja ka puntkid aerengukavast tõstatatud teemade osas:
Noored:
Toimib jalgpallis osalevate laste heaolu toetamise programm koos lastekaitse teemalise koolitussüsteemiga. 2. Lasteaedades tehtava töö kaardistamise ja analüüsi tulemusel valmib aastaks 2022 tegevusplaan eesmärgiga tõsta kvaliteeti ja registreerida osalejad. 3. Suvelaagrid kui jalgpalli tutvustav ja vabaaja veetmist pakkuv sündmus toob iga-aastaselt kokku vähemalt 1400 noort üle Eesti. 4. Jalgpalli osavusfestival pakub koolispordi võistlussüsteemis head alternatiivi tavajalgpallile. 5. Jalgpallipüramiidi alumise osa (4–7aastased) kohta valmib analüüs, et kavandada edasisi tegevusi ja võimalikke võistlussüsteeme. 6. Kooliprojekt kui õpetajaid hariv ja jalgpalli populariseeriv ettevõtmine jõuab koostöös klubidega igal õppeaastal vähemalt 100 õpetaja ja 50 koolini. 7. Aastal 2022 ilmub raamatu „Jalgpall õpetab” teine osa. Toimub õpetajate ja lastejalgpalli treenerite koolitamine. 8. Aastaks 2025 on SPIN projekt jõudnud kõikidesse maakondadesse.
Klubide ja koolide koostöös luuakse huviringid liikumisharrastuse toetamiseks. 2. Noorte meistrivõistluste formaadi analüüs ja edasiarendamine tagab sobiva tasakaalu harrastatavuse ja sportliku edukuse vahel. 3. Maakonnakeskuste jalgpallihallides toimuvad koolide jalgpalliteemalised kehalise kasvatuse tunnid ja teised jalgpalli harrastatavust toetavad tegevused. 4. Koolide meistrivõistluste edasiarendamine pakub 1.–5. klassi poistele ja tüdrukutele erinevate võistlusformaate. 5. Kolmes maakonnakeskuses toimivad klubide korraldatud jalgpalliklassid. 6. Noorte rahvaliiga edasiarendamine toob U14–U15 ja U16–U17 liiga. 7. Noorte saalijalgpalli liiga käivitumine – klubide saalijalgpalli püramiidi tekitamine 8. Aastalõputurniir toimib kui traditsiooniline talvine jalgpallifestival. 9. E-võimalused/võistlused toetavad jalgpalli populaarsust noorte seas.
1. Noortekoondislaste arengu planeerimine: - Aastal 2023 valmib U14 kuni U21 vanuseklassi mängijate andmebaas. - Alates U14 vanuseklassist on vähemalt 30% kõigist Eestis mäntgivatest noormeestest skauditud ja põhjalikum ülevaade nende oskustest on andmebaasis. - Aastal 2024 toimib arenguvestluste süsteem. 2. Aastaks 2022 on kirja pandud Eesti noortekoondise mängija profiil. 3. Eesti noortekoondiste mänguvisioonis on sõnastatud mängija individuaalse mängupildi arendamine ja mängimise põhimõtete rakendamine. 4. Mängijate kehalise võimekuse jälgimiseks on olemas nõuded, testid ja meditsiiniline tugi. 5. Piirkondlikud treeningud on keskkond noormängijate skautimiseks, piirkonna parimate mängijate arendamiseks ning mängu visioonis sõnastatud põhimõtete õpetamiseks. 6. EJLi akadeemia on noortele tippmängijatele sobiv keskkond arenguks. Akadeemia laieneb Lõuna-Eestisse. 7. Arte gümnaasiumi jalgpalliklassid on komplekteeritud koondise väljavaatega mängijatest. 8. U17 Eliitliiga toimib klubide noortejalgpalli püramiidi tippliigana. 9. U19 Eliitliiga Meistriliiga toimib klubide noortejalgpalli tipu väljundina UEFA võistlustele.
Aastal 2022 alustab tööd noortetöö tehniline juht. 2. Aastal 2022 valmib tehnilise osakonna arenguplaan, mille eesmärk on saavutada kvantiteedi baasil sportlik kvaliteet. 3. Ümberkorralduste tulemusel töötavad noortekoondiste peatreenerid tehnilises osakonnas täiskohaga. 4. Aastal 2022 valmib mängijate kehalise arendamise ja testimise kontseptsioon. 5. Aastal 2022 alustab projekt „Soorituspsühholoogia noortekoondiste juures”. 6. Koondiste juures kasutatakse sporditeaduse ja infotehnoloogia võimalusi. 7. Positsioonipõhine mängijate arendamise projekt „Tuleviku nr 1” laieneb väravavahtide ja ründajate kõrval kaitsjatele ja poolkaitsjatele. 8. Aastal 2022 alustab tööd spordimeditsiini komisjon, mis aitab tuua valdkonna teadmisi koondiste igapäevasesse tegevusse. 9. Noortekoondislaste skautimiseks valmib kontseptsioon. 10. Noortetööjuhtide projekt on järjepidevas arenduses, et tagada jätkusuutlikkus ja iseseisev rahastus. 11. Eesti mängijate arendamiseks kasutatakse EJLi õpikut „Mängija arendamise põhimõtted”. 12. Osakonnas töötab saalijalgpalli koordinaator, kes vastutab saalijalgpalli arengukava ja püramiidi kujunemise eest.
Kohtunikud:
Klubikohtunikud on seotud kohtunike struktuuriga. 2. Kohtuniku ameti väärtustamine tagab ala juures püsimise. 3. Kohtunike koolitussüsteemi arendamine. 4. Saalijalgpalli kohtunike õppesüsteemi täiustamine ning uute arenguprogrammide sh FIFA saalikohtunike seminari korraldamine. 5. Kohtunike kehalise võimekuse parendamine. 6. Kohtunike komisjoni roll kohtunike osakonna strateegilises juhtimises suureneb. 7. Toimub iga-aastane kohtunike konverents. 8. Eesti kohtunikud on esindatud Euroopa kõrgeima klubisarja alagrupiturniiril.
Tegevkohtunike arv on vähemalt 420. Kohtunike koolis on aastas vähemalt 100 osalejat, kellest aasta pärast jätkab 4 kohtunikuna 75%. 3. Kohtuniku amet on väärtustatud. 4. Kohtunike valdkonna administratiivne võimekus on tõusnud.
Infra:
1. Valmib A. Le Coq Arenaga seotud majandustegevuse plaan. 2. Sportland Arena ehitatakse 4500 istekohaga staadioniks. 3. Valmib EJLi infrastruktuuri arengukava aastateks 2024–2034. 4. Koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ja klubidega valmivad jalgpallihallid maakonnakeskustesse ja tagatakse nende parim kasutamine. 5. Hiiu staadion ehitatakse UEFA 2. kategooria staadioniks. 6. Tallinna Kalevi kunstmurustaadionile püstitatakse pneumohall. 7. Valmib Martsa tänava jalgpallikeskus.
Kommentaar