Vivatbet

Collapse

320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

kassi- või koerainimene?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    #61
    Kassid on lihtsalt nii õelad :,(
    See teebki nad eriliseks. Kassid ruulivad, mjäu.
    Kuigi koerad olid kunagi ammu-ammu esikohal. Aga nii kui mu vanavanemad koera jälle võtsid, sain ma aru, et koertele eripärane lõhn ei ole minu jaoks.. Ja nad on natuke liiga duufy'd.
    I like you outplaying

    Kommentaar


      #62
      kkooeeeer.

      Kommentaar


        #63
        Mul on olnud koer (peaaegu 12 oli) ja nüüd on kass. Ja kui päris ausalt pean ütlema, siis ma armastan koera, oma koera, kes mul oli ja kelle surmaga on päris raske leppida. Võib-olla sellepärast, et oli lapsepõlve lemmikloom. Aga mu kass on hull pätt - aga nii kuradi nunnu on, et teda peab armastama. Nii et olen mõlema inimene, kuid süda ei luba enam uut koera võtta

        Kommentaar


          #64
          Vähemalt on rohelineKonn tõestanud, et see teema on läbuks kujunenud, sellele ise hoolsalt kaasa aidates.

          Et veel teemasse tagasi jõuda: kindlalt kassiinimene. Koertega saan üldiselt läbi, aga nad ei sümpatiseeri. Märg koer haiseb, nad kipuvad üldse nõmedalt käituma. Muide, koera eluiga sõltub VÄGA tõust: le grange elab kauem, tõupuhtad üldiselt vähem. Mõnede tõugude jaoks on 8a koer rauk. Oma viimane koer oli ka varemnimetatud "tõugu" ja elas 14 aastaseks, kuigi paar viimast aastat oli kurt, poolpime ja vahel minestas kerge jooksuspurdi järel ära. Kaks eelmist kassi elasid mõlemad 12 aastaseks.
          Kurat seda teab, äkki on hoopis jumal.

          Kommentaar


            #65
            Mul on olnud koer (peaaegu 12 oli) ja nüüd on kass. Ja kui päris ausalt pean ütlema, siis ma armastan koera, oma koera, kes mul oli ja kelle surmaga on päris raske leppida. Võib-olla sellepärast, et oli lapsepõlve lemmikloom. Aga mu kass on hull pätt - aga nii kuradi nunnu on, et teda peab armastama. Nii et olen mõlema inimene, kuid süda ei luba enam uut koera võtta
            autsh, tunnen kaasa. mul endal suri ka eelmine aasta lemmik ära. ja see jätab tõesti märgi maha.
            aga kassid. endiselt.
            I like you outplaying

            Kommentaar


              #66
              Endalgi suri koer eelmine aasta ära (3-4 päeva pärast mu sünnipäeva). Oli 13 aastane. Olin koos temaga üles kasvanud ja väga valus oli koera viimaseid päevi näha, kui ta ei suutnud enam ennast püstigi ajada. Pärast seda otsustasin ,et enam koera ei võta. Hetkel on ka kass olemas aga kassidega ma eriti läbi ei saa. Kipuvad mulle kallale tulema.

              Kommentaar


                #67
                Algselt postitas Mask Vaata postitust
                Endalgi suri koer eelmine aasta ära (3-4 päeva pärast mu sünnipäeva). Oli 13 aastane. Olin koos temaga üles kasvanud ja väga valus oli koera viimaseid päevi näha, kui ta ei suutnud enam ennast püstigi ajada. Pärast seda otsustasin ,et enam koera ei võta. Hetkel on ka kass olemas aga kassidega ma eriti läbi ei saa. Kipuvad mulle kallale tulema.

                Mina ka vaatasin paar nädalat pealt kuidas tal järjest organid üles ütlesid. Kuigi vahepeal oli lootust, et elab üle veel. Ärge laske koertel magada külma kivi peal! Neil on jah hea ja jahe seal, aga nii ei tohi . Ja kutsa sian endale siis, kui teise klassi kiituskirjaga lõpetasin. Ta oli minu kingitus ja kõige armsam mulle.

                Mina ei suuda vaadata teleklippe või uudiseid koertest, kassidest või üldse loomadest, kes on hooleta ja varjupaigas. Tahaks neid kõiki aidata, aga kahjuks ma uut koera ei võta enam. Muidu oma kassigi võtsin loomade varjupaigast

                Kommentaar


                  #68
                  Muidu oma kassigi võtsin loomade varjupaigast
                  õige suhtumine. meie peres olnud/olevad kassid/koerad on ka sealtmaalt kõik. (:
                  I like you outplaying

                  Kommentaar

                  Working...
                  X