Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Erand? Me elame siiski endiselt Suure ja Sotsialistliku Naabervabariigi kõrval, kus au sees on endiselt "Kui peksab, siis armastab" mentaliteet. 60 protsenti eesti naistest on kannatanud või kannatavad perevägivalla käes. See ei ole erand. Pigem võiks siis juba erandiks vastupidist situatsiooni lugeda.
Teine lugu.
Noored elasid õnnelikku pereelu juba kolmandat aastat. Mees küll oli vahest karmima käega, aga seda eelkõige neil juhtudel, kui naine ise mingi lollusega hakkama oli saanud. Näiteks kasvõi oli unustanud mehele hommikuks sokid triikimata .Sai siis naine jälle ükskord sedavõrd suure keretäie, et hiljem kui mees tööle oli läinud, otsustas naine asjad pakkida ning ära kolida . Mõeldud ning praktiliselt ka tehtud. Tehtud täpselt niipalju, kui kaks päeva hiljem oldi mehe juures oma kimpsude-kompsudega tagasi. Mees vabandas, tõi lilli ja lubas naise ees põlvitades viimast enam mitte kunagi sõrmeotsagagi puudutada. Lisaks avaldati armastust täpselt sel viisil nagu oleks seda makilindilt lastud " Tulle mulle Kallis! Armastan vaid Sind, ainult SInd tahaks ma kaasaks kosida". Lepituseks veel läks noorpaar Vanalinna jalutama ja sealt Viru väravate juurest võttis mees naisele armastuse märgiks sületäie roose ja siis koduteel hüpati veel ka sööstukast läbi ja võeti torti ja shampust ja pakk purgisuppigi, kõike ikka sellesama lepituse märgiks. Õhtu veedeti omasoodu lobisedes ja siis mees veel lubas naisele korda neli, et ta enam kunagi kätt ei tõsta viimase vastu. Aga siis kui mees hommikul ülesse ärkas ja jõudsal sammul kööki marssis ning külmkapi avas ning sealt vastuvahtivat tühjust nägin, oli taas tüli majas. Kus kurat mu õlud on, me tõime ju eile säästukast õlut. Kes kurat öösel siin käinud on ning õlled ära on joonud. Seda aga mees paraku ei mäletanud, et õlut nad eile poest ei toonud ja seda ta ei märganud, et naine oli oma armstavale kaasale purgisupigi hommikuks lauale jahtuma juba pannud. Mehel üksnes olid mõttes tema kadunud õlled, ja kuna naine ei tahtnud ka kohe poodi uusi õlusid tooma minna, kuna viimasel oli käsil pesu triikimine(hommikused sokid, you know) , ei jäänudki mehel muud üle, kui taas enda baarikapist üks kergem suutäis kõvemat kraami ahmata ning naisele natukene õpetust anda selles osas, kuidas enda meest paremini ümmardada/hoida/kummardada. Naine muidugi õhtul end äädikalahusega turgutades süüdistas muidugi jälle kõiges ennast, et kuidas ta küll võis ära eile poes unustada, et Raoner tahab igal hommikul ärgates külmkapist õlut võtta. Kuidas ma sain ära unustada selle. Teine veel armastab mind , ja mina vana loll unustan sellise asja ära. Ma olen kõiges süüdi.
Targa inimese tähelepanekuid elust enesest.
"Olete te tähele pannud, kui nilbed on higistavad puulehed? Eelsperma igal pool."
niipalju võin öelda, et kui meie seltskond kuulis Andrese vägitükist(olgu seal tõde palju tahes), siis oli kõiksemees valmis naiselööjale kolakat andma. ja see on õige kah. muidugi on naisi, kes mängivad superprovokatsioonide piiridel ja valetavad ennast ohvriteks, kuid selliste eest tuleb jooksu panna. nii sel perioodil, kui naisel kiiks välja lööb kui ka üldises plaanis. ei mingit löömist. vaimse vägivalla kohta nutke mingis tsiviilkohtus või foorumis või raamatus, a kätt ei tõsta.
Noored elasid õnnelikku pereelu juba kolmandat aastat. Mees küll oli vahest karmima käega, aga seda eelkõige neil juhtudel, kui naine ise mingi lollusega hakkama oli saanud. Näiteks kasvõi oli unustanud mehele hommikuks sokid triikimata .Sai siis naine jälle ükskord sedavõrd suure keretäie, et hiljem kui mees tööle oli läinud, otsustas naine asjad pakkida ning ära kolida . Mõeldud ning praktiliselt ka tehtud. Tehtud täpselt niipalju, kui kaks päeva hiljem oldi mehe juures oma kimpsude-kompsudega tagasi. Mees vabandas, tõi lilli ja lubas naise ees põlvitades viimast enam mitte kunagi sõrmeotsagagi puudutada. Lisaks avaldati armastust täpselt sel viisil nagu oleks seda makilindilt lastud " Tulle mulle Kallis! Armastan vaid Sind, ainult SInd tahaks ma kaasaks kosida". Lepituseks veel läks noorpaar Vanalinna jalutama ja sealt Viru väravate juurest võttis mees naisele armastuse märgiks sületäie roose ja siis koduteel hüpati veel ka sööstukast läbi ja võeti torti ja shampust ja pakk purgisuppigi, kõike ikka sellesama lepituse märgiks. Õhtu veedeti omasoodu lobisedes ja siis mees veel lubas naisele korda neli, et ta enam kunagi kätt ei tõsta viimase vastu. Aga siis kui mees hommikul ülesse ärkas ja jõudsal sammul kööki marssis ning külmkapi avas ning sealt vastuvahtivat tühjust nägin, oli taas tüli majas. Kus kurat mu õlud on, me tõime ju eile säästukast õlut. Kes kurat öösel siin käinud on ning õlled ära on joonud. Seda aga mees paraku ei mäletanud, et õlut nad eile poest ei toonud ja seda ta ei märganud, et naine oli oma armstavale kaasale purgisupigi hommikuks lauale jahtuma juba pannud. Mehel üksnes olid mõttes tema kadunud õlled, ja kuna naine ei tahtnud ka kohe poodi uusi õlusid tooma minna, kuna viimasel oli käsil pesu triikimine(hommikused sokid, you know) , ei jäänudki mehel muud üle, kui taas enda baarikapist üks kergem suutäis kõvemat kraami ahmata ning naisele natukene õpetust anda selles osas, kuidas enda meest paremini ümmardada/hoida/kummardada. Naine muidugi õhtul end äädikalahusega turgutades süüdistas muidugi jälle kõiges ennast, et kuidas ta küll võis ära eile poes unustada, et Raoner tahab igal hommikul ärgates külmkapist õlut võtta. Kuidas ma sain ära unustada selle. Teine veel armastab mind , ja mina vana loll unustan sellise asja ära. Ma olen kõiges süüdi.
See on lausa nii detailselt kirjeldatud nagu see oleks kas mingi halb muinasjutt või sa ise oleks selle keskmes. Aga, et pole ainuke lugu sinu poolt siis kaldun arvama esimest varianti.
See 60%...no oma tutvusringkonnast ei tea ainsatki naisepeksmise juhtu...ei tea kust see 60% tuleb ja mida sinna sisse üldse loetakse. Idanaabri "kultuuritoojad" harrastavad seda jah...või noh seda palju nähtud.
Kui see nende kultuur juba on siis las harrastavad seda. Hakkab veel idanaaber lõugama jälle, et kiusame vaeseid venelasi nende kultuuri lõhkumisega.
Ei viitsi rohkem vaielda sel teemal. Mõtetu. Niikuinii jääb igal siin vaidlejal oma arvamus mida ei muudeta (vähemalt antud valdkonnas).
Matti ja Meivi. Kokku-lahku, lahku-kokku.. Ja niimoodi neliteistkordajärjest. No küll tuleb Matti vangist jälle välja, egas ta sinna igaveseks surema jää, ja küll siis mina rakastan sinua Meivi ta tagasi võtab. Kus ta pääseb. Ja ükski tervemõistusega meesterahvas küll Meiviga tegemist ei taha teha, teades et hommepäev on Matti vanglast vabanemas. Krt, oleks ma Ülikoolis psühholoogia teaduskonnas dotsendiks, siis selle paari kutsuks ma küll tudengitele loengut andma teemal " Armastuses on andestamisest vihkamiseni väike samm. Täpsem sama suur samm kui vihkamisest andestamiseni. "
See on lausa nii detailselt kirjeldatud nagu see oleks kas mingi halb muinasjutt või sa ise oleks selle keskmes. Aga, et pole ainuke lugu sinu poolt siis kaldun arvama esimest varianti.
See 60%...no oma tutvusringkonnast ei tea ainsatki naisepeksmise juhtu...ei tea kust see 60% tuleb ja mida sinna sisse üldse loetakse. Idanaabri "kultuuritoojad" harrastavad seda jah...või noh seda palju nähtud.
Kui see nende kultuur juba on siis las harrastavad seda. Hakkab veel idanaaber lõugama jälle, et kiusame vaeseid venelasi nende kultuuri lõhkumisega.
Ei viitsi rohkem vaielda sel teemal. Mõtetu. Niikuinii jääb igal siin vaidlejal oma arvamus mida ei muudeta (vähemalt antud valdkonnas).
Mina ka ei teadnud oma tutvusringkonnast ainsatki naisepeksmise juhtu, KUNI niiöelda tuttavad paarikesed lahku läksid ning siis hiljem välja tuli, et üks või kaks korda suhte jooksul on ikka käsipidi kallale tuldud. Kas siis lihtsalt käsi kõrile ja vastu seina või ka konkreetselt virutatud. Selle 60%-ga ongi nii ma arvan, et see reaalselt eksisteerib aga need juhud tulevad alles hiljem aastate pärast välja, kui naised julgevad nendest rääkima hakata.
Aga statistikast lisaksin veel ühe huvitava fakti: iga 8. abielupaaris on naist oma abikaasa poolt vägistatud... paradoksaalne nagu see tundub, kuid siiski samuti väga häiriv fakt.
Kolm noorikut kohtuvad enne pulmi. Rootslanna räägib,
et tema ütles mehele kohe, et tema mingiks
koduperenaiseks küll ei hakka. Ei
kavatsegi küürima ja vaaritama hakata. Selle peale
ei olevat kaks päeva meest
näinud, aga kolmandal oli mees platsis ja koos
täieliku
viimasepeal köögitehnikaga. Sakslanna ka räägib, et
tema ütles ka, et temast
koduorja ei saa ja muudki teha ja...kaks päeva meest
ei näinud. Ja samamoodi
kolmandal tuli tagasi- kõik miksrid,
nõudepesumasinad jne kaasas. Venelanna
ütleb siis, et tema oli mingit sarnast juttu ajanud.
Ja kaks päeva meest ei
näinud, aga kolmandal juba parema silmaga natuke
nägi...
Ja sellega seoses ma rõhutaksin veelkord üle. Kui Te teate kedagi, kes võiks kannatada perevägivalla all, kuid kes ise sellest väljarabeleda ei suuda, siis palun andke sellest teada vastavatele ametiasutustele. Kusagil leidub kindlasti kedagi, kes oleks võimeline kannatanut aitama. Ja kui muid mõtteid ei ole, siis helistage Muretelefonile 126. http://www.usaldus.ee/usaldustelefonid.php
Härra Maailmaparandaja
Targa inimese tähelepanekuid elust enesest.
"Olete te tähele pannud, kui nilbed on higistavad puulehed? Eelsperma igal pool."
Juba pealkiri, "Enamlevinud müütilised arusaamad lähisuhtes toimepandavast naistevastasest vägivallast: ", näitab kahjuks kui ühepoolne see jutt on. Mitte, et see jutt vale oleks, kuid see on liiga must-valge ja eeldus on, et on olemas AINULT vägivald naiste vastu. Maailmas on aga õnneks olemas ka halltoone ja suisa erinevaid värve, samuti on olemas ka vägivald meeste vastu (ka füüsiline). Õnneks on aeg edasi läinud ja antud müüdid on kirja pandud aastal 2005 - praegusel ajal räägitakse juba perevägivallast isikute, mitte ainult naiste vastu.
Tuletan veel kord igaks juhuks meelde, et ma ei õigusta kuidagi vägivalda, seejuures ka vaimset vägivalda (võrdsustan selle täielikult füüsilise vägivallaga).
Kommentaar