Algselt postitas eika
Vaata postitust
Alustuseks ütlen, et see Schwede kirjatükk oli väga hea. Aga selle kommentaatorite teemaga on mu meelest vastama üks kõige olulisem küsimus justkui vastuseta: milline peab olema Eesti vutikommentaar/mis on Eesti stiil.
Korvpallis on mu meelest lakmuspaber olemas, kui ideaal võiks olla midagi Tarmo Tiisleri Vikerraadio ja Kalev Kruusi telejuttude kanti. Aga vutis meil selliseid teetähiseid pole ja Schwede-Susi jutust kumab (võib-olla saan valesti aru) läbi, et peaksime tegema nagu Inglismaal (ja Saksamaal). Mis meie kultuuriruumi vaadates võib-olla on tõesti õige vastus.
Samas 90% minu vaadatud välismaisest vutist on Serie A ja kuna nende ülekannetega on nagu ta on, siis olen kasvanud itaalia, hispaania, vene ja araabia keeles tehtavate kommetaaridega. Ja isegi kui asi on inglise keeles, siis pahatihti ei räägi inglased, vaid välismaa juurtega mehed. Ja olgem ausad, eelmainitud lähenemised Scwhede-Susi põrmustaks päris kiiresti, sest sealne jutt on tihedam ja emotsionaalsem.
Absoluutselt mitte halvas mõttes: väga tihti, kui panin tv3 sport premmi ülekande peale, siis oli seal minut vaikust ja ma hakkasin otsima, et kas ma tegin midagi valesti või pole kedagi puldis. Ning siis ühtäkki Mõnu või Epic või vince poetasid ühe sõna. Minu jaoks harjumatu, aga samas "vaikus kannab" lähenedes ainuõige stiil. Ja siin enne peedistati Ellissaart, et tema Kure ülekandeid on raske kuulata, siis ma olen 100% vastupidises paadis. Mulle meeldib, et venna hääl läheb korduvalt ja korduvalt ohtlike olukordade alguses üles, millega jõuad pilgu ekraani tõsta ning näed pealelööke ja väravaid. Viis pluss. Vastupidiselt "tavapärasele" lähenemisele, kus hääl valjeneb alles peale väravaid ehk taustaks vaadatuna näed kolle kordusest. (hästi puusalt tulistades pakun, et Kasparil on sarnane "häda", et noorena Hispaania liigat vaadates kasvas üles täiesti lambistriimidega, mis polnud briti kommentaatoritega).
Aga las see stiilis küsimus jääb. Tegelt Schwede jutu point oli muu ja sellele kirjutan küll kahe käega alla, et rohkem võiks mängust rääkida. See on ikka Eestis väga levinud tüüphäda, et esimesed 15-20 minutit kuluvad väljaotsitud faktide ettelugemiseks, mille taustaks jookseb suvaliselt mäng, kus olukorradki magatakse läbivalt maha. Ja kui info saab otsa, hakatakse matše vaatama, siis on pahatihti vaiksem hetk ja ollakse "okei, mängus võiks midagi juhtuda nüüd". Perse, loe nüüd neid fakte
Korvpallis on mu meelest lakmuspaber olemas, kui ideaal võiks olla midagi Tarmo Tiisleri Vikerraadio ja Kalev Kruusi telejuttude kanti. Aga vutis meil selliseid teetähiseid pole ja Schwede-Susi jutust kumab (võib-olla saan valesti aru) läbi, et peaksime tegema nagu Inglismaal (ja Saksamaal). Mis meie kultuuriruumi vaadates võib-olla on tõesti õige vastus.
Samas 90% minu vaadatud välismaisest vutist on Serie A ja kuna nende ülekannetega on nagu ta on, siis olen kasvanud itaalia, hispaania, vene ja araabia keeles tehtavate kommetaaridega. Ja isegi kui asi on inglise keeles, siis pahatihti ei räägi inglased, vaid välismaa juurtega mehed. Ja olgem ausad, eelmainitud lähenemised Scwhede-Susi põrmustaks päris kiiresti, sest sealne jutt on tihedam ja emotsionaalsem.
Absoluutselt mitte halvas mõttes: väga tihti, kui panin tv3 sport premmi ülekande peale, siis oli seal minut vaikust ja ma hakkasin otsima, et kas ma tegin midagi valesti või pole kedagi puldis. Ning siis ühtäkki Mõnu või Epic või vince poetasid ühe sõna. Minu jaoks harjumatu, aga samas "vaikus kannab" lähenedes ainuõige stiil. Ja siin enne peedistati Ellissaart, et tema Kure ülekandeid on raske kuulata, siis ma olen 100% vastupidises paadis. Mulle meeldib, et venna hääl läheb korduvalt ja korduvalt ohtlike olukordade alguses üles, millega jõuad pilgu ekraani tõsta ning näed pealelööke ja väravaid. Viis pluss. Vastupidiselt "tavapärasele" lähenemisele, kus hääl valjeneb alles peale väravaid ehk taustaks vaadatuna näed kolle kordusest. (hästi puusalt tulistades pakun, et Kasparil on sarnane "häda", et noorena Hispaania liigat vaadates kasvas üles täiesti lambistriimidega, mis polnud briti kommentaatoritega).
Aga las see stiilis küsimus jääb. Tegelt Schwede jutu point oli muu ja sellele kirjutan küll kahe käega alla, et rohkem võiks mängust rääkida. See on ikka Eestis väga levinud tüüphäda, et esimesed 15-20 minutit kuluvad väljaotsitud faktide ettelugemiseks, mille taustaks jookseb suvaliselt mäng, kus olukorradki magatakse läbivalt maha. Ja kui info saab otsa, hakatakse matše vaatama, siis on pahatihti vaiksem hetk ja ollakse "okei, mängus võiks midagi juhtuda nüüd". Perse, loe nüüd neid fakte
Kommentaar