Vivatbet

Collapse

320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Jalgpall ja poliitika

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Jalgpall ja poliitika

    Ma tahtsin sellest tegelikult uudise kirjutada, aga kuna sain liiga vähe tagasisidet selle kohta, siis jääb see vist ära, aga ma kirjutan sellest natukene siis foorumis. Saatsin kirjad suurematele erakondadele küsimusega, et mida on teinud nemad jalgpalli heaks ja mida tahavad nad teha ära järgmise 4 aasta jooksul. Pisava vastuse sain ainult kahelt erakonnalt. Muidugi olen ise ka süüdi, et selline mõte liiga hilja tuli ja sellisel kiirel ajal nende jaoks.

    Keskerakond:

    Tehtud:
    Meie linnavõim Tallinnas toetas Eesti esimese jalgpalli sisehalli valmimist 6,2
    miljoni krooniga.

    Rajasime kunstmurukatte ja valgustusega jalgpalliväljaku Tallinnasse Hiiule ja
    Punasele tänavale.

    Toetasime kunstmurukattega ja valgustusega väljaku rajamist Tallinnas Linnu teel.

    Pidevalt on toetatud Tallinna eelarvest noortetööga tegelevaid jalgpalliklubisid
    ning nende poolt läbiviidavaid turniire.

    Keskerakonna juhitav kultuuriministeerium on toetanud mitmete spordikomplekside
    rajamist maakonnakeskustesse ja väiksematesse kohtadesse koos sinna juurde kuuluvate
    staadionitega.


    Lubame:

    Esmalt küsime alaliidult selget nägemust, millist tuge nad riigilt ootavad.

    Algatame igasse maakonnakeskusesse korraliku Eesti MV mängude tasemele vastava
    kunstmuruväljaku rajamise koos sinna juurde kuuluvate harjutusväljakutega.

    Algatame projekti mille käigus rajatakse koostöös kohaliku omavalitsusega igasse
    valda vähemat üks jalgpalli miniväljak.

    Hoiame spordiürituste piletite käibemaksu 5 protsendil.

    Tagame riigipoolse abi eraõiguslike spordirajatiste ehitamisel maa eraldamise ja
    kommunikatsioonide rajamisele näol.

    Toomas Raag

    SDE:

    Meie suurima jalgpallistaadioni sünnilugu on teadagi keeruline. Sellegi
    poolest tuleb teada, millest kõik alguse sai. Selleks, et rahvusvahelise
    jalgpallielu rahad Eestisse jõuaks, oli vajalik Eesti riig poolne avalöök.
    See sai tehtud 1999. aasta riigieelarvest tänaste sotsiaaldemokraatide
    ettepanekul. Ilma selleta Arenat meil ei oleks.
    Kohati näib, et SDE koosnebki ainult jalgpallifännidest. Mitmed
    sotsiaaldemokraadid mängivad erinevates Eesti liigades ja propageerivad
    sellega jalgpalli. Mitmed meie erakonnakaaslaste juhitud vallad on
    jalgpalli arendajad. Näiteks Emmaste vald Hiiumaal. Vähetähtis pole vast
    seegi, et Riigikokku kandideerijatest on kindlasti jalgpallis üks
    parimatest Sergei Hohlov-Simson, kes kandideerib meie erakonna
    liikmena Lasnamäel, Pirital ja kesklinnas. Nii et fännid ei pea hääletama
    Operi poolt.
    SDE on ainus erakond, kelle valimislubadustes on spordipoliitika eraldi
    välja toodud. Või siis näiteks selline ettepanek, mis lubaks igal
    maksumaksjal endal määrata 1% ulatuses oma tulumaksust, millisele
    eluvaldkonnale see raha suunata. Jalgpalli lemmikklubile näiteks.

    Eiki Nestor

    #2
    Hetk tagasi sain ka IRLi vastus:

    Eesti jalgpalli areng on riigi mure
    Taavi Veskimägi

    Jalgpall peab kujunema rahvuslikuks spordialaks. Selleks peab riik panema Eesti jalgpalli arengule senisest tugevamalt õla alla. Kaks põhilist küsimust, mida tuleb aidata lahendada - treenerid ja platsid.

    Rahandusministrina võtsin mõned aastad tagasi oma südameasjaks leida koostöös Eesti Jalgpalli Liidu ja FC Floraga lahendused Lilleküla staadioni kui riigi esindusstaadion valmis ehitamiseks. Vaatamata paljude poliitiliste oponentide pidevale kaigaste kodarasse loopimisele sai see eesmärk saavutatud. Uskuge, kergeid lahendusi seal ei olnud, kuid piinlik oli aastaid ehitustandril käia koondise ja meistriliiga mänge vaatamas. Tagantjärele on mul heameel, et kokku lepitud lahendus töötas, staadion ehitati valmis ja tänaseks on FC Flora staadioni riigilt tervikuna tagasi ostnud.

    Nüüd tuleb astuda järgmine samm. Tuleb käivitada riiklik programm suurematesse asulatesse staadionite ehitamiseks või olemasolevate rekonstrueerimiseks. Vaja on just terviklikku lähenemist, sest üksikuid tasemel staadione juba maakondades tekib. Olgu või nimetatud Kohila täiesti uus staadion, mille valmimisele sain samuti ise tublisti aidata kaasa. Et olen ise aastaid IV liiga läänetsoonis ehk siis eelkõige Harju-Raplamaal jalgpalli mänginud, siis tean, mis seisus siin väljakud on ja paljud neist ootavad pingsalt rekonstrueerimist. Olgu või nimetatud näiteks Saku ja Rapla, kus on korralik klubi aga staadion nigel.

    Eraldi teemana peaks käsitlema Tallinnast 100 km raadiusesse jäävasse regiooni ühe sellise staadioni rajamist, kus U-23, U-21 ja teised järelkasvukoondised saaksid oma mänge mängida. See võimaldaks tuua Kuressaare ja Valga kõrval lisaks A-koondise mängudele tipptasemel jalgpalli ka Põhja-Eesti regioonis asuvatesse väiksematesse linnadesse.

    Teine suur teema ja mitte vähem tähtis on treeneritega seonduv. Siin on kaks lahendust. Esiteks, noortetöö puhul kindlasti riigi poliitika - üks huviring riigi kulul igale lapsele tasuta. See tähendab, et riik maksab iga lapse ühe ringi või trenni kulud pearaha põhimõttel kinni. See peaks tagama täiendava rahavoo noorte sporti ja tegema klubide-treenerite elu lihtsamaks.

    Teiseks, täiskasvanute puhul võimaluse andmine igale kodanikule suunata makstavast tulumaksust 1% tema poolt osundatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele. See peaks tooma klubidele raha juurde ja andma võimaluse nii süsteemseks noortetööks kui paremaks ettevalmistuseks.


    IRL jätkab jalgpalli arendamist
    Tarmo "Kojamees" Kruusimäe

    Isamaa ja Res Publica Liit plaanib jätkuvalt toetada Eesti jalgpalli arendamist. Optimistliku nägemuse kohaselt tuleks Eestisse rajada järgmise nelja aasta jooksul viis uut jalgpallistaadionit. Esimene, kellel suisa karjuv vajadus oma kodustaadioni järgi, on Narva, kus kohalik Trans on näidanud häid tulemusi Intertoto Cupi ja UEFA Cupi sarjas.

    Teise ja kolmanda linnana oleks staadioniehitus vaja ette võtta Tartus ja Viljandis. Tartu vajab pärast klubide ühinemist korraliku staadionit ja ka Viljandi väljak on hetkel ikka „paras poriloik”, mille omaaegne uudsus on nüüdseks kadunud. Neljandaks ja viiendaks linnaks peaksid olema Kuressaare ja Pärnu.

    Olen staadionite ehitamist väga põhjalikult arutanud Jalgpalliliidu peasekretäri Tõnu Sireliga. Ühe staadioni ehitamiseks kuluv rahahulk tundub küll suur, kuid riigi ja omavalitsuse koostöös, koos kohalike sponsorite panusega, on see täiesti teostatav.

    Kommentaar


      #3
      Algselt postitas Erko Vaata postitust
      , kus kohalik Trans on näidanud häid tulemusi Intertoto Cupi ja UEFA Cupi sarjas.
      Näedsa, Kojamees teeb mõnusat nalja kah veel enne valimisi.

      Muidu on erakondade lubadused vahvad: eriti kõlama jäänud "Tuleb käivitada riiklik programm suurematesse asulatesse staadionite ehitamiseks või olemasolevate rekonstrueerimiseks.". Kuid eks eelmised aastad näitasid, kuidas sellel teemal tegutsetud on. Loodame paremat.
      When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!

      Kommentaar


        #4
        Algselt postitas Martin Vaata postitust
        Näedsa, Kojamees teeb mõnusat nalja kah veel enne valimisi.

        Muidu on erakondade lubadused vahvad: eriti kõlama jäänud "Tuleb käivitada riiklik programm suurematesse asulatesse staadionite ehitamiseks või olemasolevate rekonstrueerimiseks.". Kuid eks eelmised aastad näitasid, kuidas sellel teemal tegutsetud on. Loodame paremat.

        Just sedasama tahtsin ka mina öelda! Martiniga ühel meelel!
        Ja eriti hea mõte oli transi edukas mäng, küllap ajas lihtsalt segi, Eesti liigas mängib Trans ju hästi.

        Kommentaar


          #5
          Oot-oot! Kui see staadion tuleb Raplasse siis minu hääl läheb Veskimägile. Pühapäeval.
          Edit: Tehtud!

          Kommentaar


            #6
            Algselt postitas lennat Vaata postitust
            Oot-oot! Kui see staadion tuleb Raplasse siis minu hääl läheb Veskimägile. Pühapäeval. Tehtud!
            Tõesti häbiväärne, et maakonna keskuses puudub korralik korvpalli saal ja enam vähem tasemel staadion.

            Kommentaar


              #7
              kui riik on rikkam, siis selge seegi, et rohkem jääb raha ka staadionite jaoks, pole siin ju midagi ulmelist. Raplamaa esindusstaadion ju juba olemas, palju neid veel vaja?

              Kommentaar


                #8
                Tegelikult riigikogu valimistel see teema nii tähtis vist isegi pole. Rohkem tuleks seda teemat uurida siis, kui hakkavad kohalikud valimised. Siis tuleks vaadata üle inimeste ja erakondade lubadused. Samas nüüd kui saaks teoks see 1% tulumaksust endale sobivale kohale, siis peaksid klubid veel rohkem muretsema, et neil oleksid oma fännid, kes neile ka otseselt raha sisse tooks. No näiteks keskmine palka on vist praegu midagi 9-ga, aga no arvestame 10-ga, et aega läheb edasi ka. Ütleme, et klubil oleks 200 fänni, kes oma raha klubisse laseks panna. 10000*200*0,01=20000, nii nagu me teame on aastas 12 kuud ja sellisel juhul saaks klubi 240 000kr. Suuremate klubide jaoks see summa suur pole, aga kui võtta sellised klubid nagu Vaprus, Tulevik, Kuressaare jne, siis oleks selline summa neile igati abiks. Igati toetan seda ideed. Muidu see 1% on ju siis ikka kogu palgast, et mitte 1% tulumaksust? Või sain ma valesti aru?

                Kommentaar


                  #9
                  Algselt postitas Erko Vaata postitust
                  Tegelikult riigikogu valimistel see teema nii tähtis vist isegi pole. Rohkem tuleks seda teemat uurida siis, kui hakkavad kohalikud valimised. Siis tuleks vaadata üle inimeste ja erakondade lubadused. Samas nüüd kui saaks teoks see 1% tulumaksust endale sobivale kohale, siis peaksid klubid veel rohkem muretsema, et neil oleksid oma fännid, kes neile ka otseselt raha sisse tooks. No näiteks keskmine palka on vist praegu midagi 9-ga, aga no arvestame 10-ga, et aega läheb edasi ka. Ütleme, et klubil oleks 200 fänni, kes oma raha klubisse laseks panna. 10000*200*0,01=20000, nii nagu me teame on aastas 12 kuud ja sellisel juhul saaks klubi 240 000kr. Suuremate klubide jaoks see summa suur pole, aga kui võtta sellised klubid nagu Vaprus, Tulevik, Kuressaare jne, siis oleks selline summa neile igati abiks. Igati toetan seda ideed. Muidu see 1% on ju siis ikka kogu palgast, et mitte 1% tulumaksust? Või sain ma valesti aru?
                  Kui mingi seadus tuleb, siis % tulumaksust ikka, oma palgast võid kasvõi 100% klubile anda, selleks ilmselt polegi seadust vaja.

                  Kommentaar


                    #10
                    Aga SDE kirjutas, et 1% ulatuses. Mina sain asjast nagu nii aru, et 21% lihtsalt riigile ja 1% siis sellele alale, mida inimene valib. Kui oleks 1% tulumaksust, siis oleks 10k palga juures see summa 17,6 kr ainult kuus. Vabandus, ma tegin oma arvutused enne natukene valesti, sest ei arvestanud tulumaksuvaba osa. See vist peaks olema 2000 muidu?

                    Kommentaar


                      #11
                      Edit: Tehtud!
                      Valitud

                      Kommentaar

                      Working...
                      X