Vivatbet

Collapse

320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Küsitlus - teemal Eesti jalgpall

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    #31
    Algselt postitas Sats1 Vaata postitust
    NSVL-u Teises Liigas (5-s tsoonis kus mängis “Mõtsniku” FC Sport Tallinn) meeskonnad ei lasknud hooaja jooksul üle/umbes 100 väravat nagu EV Meistriliigas.

    Mul ei ole käel täpset info, aga ARVAN et ENVL-u Meistriliigas meeskonnad ei lasknud hooaja jooksul üle/umbes 100 väravat nagi EV Meistriliigas.
    ENSV-u ajal, meie Meistriliiga meeskonnade tase oli küll ühtlasem.

    NSVL-u Teise Liiga/ENSV-u Meistriliiga ja EV Meistriliiga PEAERINEVUS on selles, et EV Meistriliigas mängivad pallurid/meeskonnad kel on rahvusvaheline kogemus.

    Mõtsnikul ei olnud (üldiselt) rahvusvahelist kogemust, kuid Oper omab suurt rahvusvahelist kogemust.
    mul on selliseid andmeid, et
    aastal 1974 lasi Narva Energoremont 22 mänguga endale lüüa 85 väravat, ise lõi 19.
    1975 Narva Kreenholm hoopis loobus tippliigas mängimisest.
    1976 lasi K-Järve RBT oma lüüa 76 väravat, ise kogusid nad 4 punkti, meenutan, et mänge oli siis 22.
    1979- aseri loobus peale I ringi, 11. oli TPI 4 punkti ja 71 sisselastud väravaga.
    1983 - Tartu Kalev kõrvaldati, eelviimane Narva Energia lasi 20 mänguga 81 väravat sisse.
    1984 - Kiviõli 5 punkti, väravad 11-80
    1985 - Dvigatel 3 punkti, väravad 12 - 105
    1991 - viimane taasiseseisvuseeelne sari, jälle dvigatel viimane, 5 punkti, 16-77 väravate vahe, eelviimane Sillamäe 12p, 37-73

    Kusjuures tollal mängiti läbi 2 ringi, seega nõrgad pidid tugevatega vaid 2 korda mängida, kui nad oleksid 4 korda parimatega mänginud, mis numbrid siis veel tuleks?

    Kommentaar


      #32
      Algselt postitas lennat Vaata postitust
      Mina lisan veel, et kui 80-ndatel oleks Eesti vaba olnud siis Ott Mõtsniku tase oleks olnud Bayern FC München. Operi tase on see, kus ta praegu mängib või hiljuti mängis. M.O.T.T.
      ütleks niipalju, et kui eesti oleks olnud euroopa Liidu liige siis, kui Oper noor oli, oleks ta ilmselt samuti tippklubisse pääsenud, näiteks arsenal tahtis ju teda ja kuidas oleks tema areng jätkunud, kes teab.

      Kommentaar


        #33
        Algselt postitas eestimees Vaata postitust
        IGATUSUS OTT MÕTSNIKU JÄRELE
        Indrek Schwede


        Ei möödu ainsatki kodumaist jalgpallimängu, kui mõte ei leiaks üles Ott Mõtsnikku. Peapõhjuse sellise igatusese järele sõnastas FC Flora leedulasest väravavaht Algimantas Briaunys: eliitklubis Flora ja koondises puudub liider, puuduvad hingega mängijad.

        Mõtsnik ei kartnud palli omada. Tema vabanemine pallist toimus kindla mõttega. Enamasti oli söödu saanud Mõtsnik alalti ohtlik. Ta oli väljakul selleks, et lüüa väravaid. Pall liikus koos temaga ikka värava poole. Tema mittestandardne mõtlemine ja ootamatute lahenduste väljapakkumine pani vastaspoole kaitseliinil pea valutama ja publiku rõõmust rõkkama. Mõtsnik oli meister penalteid välja meelitama. Tema „vändatud film” vastaste karistusalas toimepandud kuritegudest oli sedavõrd veenev, et kohtunikud meie Oti kõhkluseta kannatajaks tunnistasid ja palli 11 meetri joonele käskisid toimetada. Aga enamasti tahtis Ott palli ikka mängust võrku saata. On Mõtsnik löödud väravaid, mida ma ei unusta eal.

        Eesti-Türgi matšis Kadriorus ei esitanud edurivimees Oper sugugi keva partii. Ta püüdis mis kole, aga üksinda vastaste kaitsesalga vastu pole kerge. Oper andis selle kohtumise ühe parima passi (pikali maas lõpuni võideldes äärel vabanenud Risto Kallastele) ega viilinud üheski olukorras. Muidugi jäi Operil palju kinni meisterlikkuse taha. Mõtsnik oleks enamiku olukordadest lahendanud teisiti. (Kui rääkisin sellest mängu ajal kolleegiga, pakkus ta naljatamisi välja: selle kõrge söödu umbes 17 meetri kauguselt väravast oleks Mõtsnik üritanud efektse ülepeakäärlöögiga otse väravasse lüüa. Minu jaoks raksatas Eesti agelasevõitu mänguskeemi kui äike: just nii, mõtlesin – selle söödu oleks Ott Mõtsnik täitsa vabalt võinud värava poole saata käärlöögiga. Üllatuseks tribüünidele ja jahmatuseks vastastele.)

        Mõtsnik jättis endast jälje igas mängus. Talle ei pidanud aega andma, tema järel ei tarvitsenud oodata. Praegu eesti jalgpalliüldsuses valitsev ootus väravate, võitude ja kompromissitu võitlusvaimu järele on tegelikult oootus uue liidri järele. Kes saab Ott Mõtsniku asemikuks?



        Paluks mitte Mõtsniku nime häbivääristades et Oper on tema väärne.
        Ei ole ilus ideaalmõtsnikku võrrelda verinoore Operiga.

        Kommentaar


          #34
          Lõpetaks selle omapoolse meenutustesarja kokkuvõttega, et Ott oli tõesti geenius, paraku põles ta liiga ruttu läbi. Ma ei tahaks neid põhjuseid lahata, aga neid oli veel peale vigastuste. Las ta olla legend edasi, ta väärib seda. Kusjuures Oper samuti väärib seda.

          Meil on lähiajaloos olnud 2 superandekat pikka korvpallurit, Peep Jõgi ja Martin Müürsepp. Ott jääks paraku Jõgi ossa ja Andres oleks siis Müürsepp.

          Kommentaar


            #35
            Algselt postitas urmar Vaata postitust
            mul on selliseid andmeid, et
            aastal 1974 lasi Narva Energoremont 22 mänguga endale lüüa 85 väravat, ise lõi 19.
            1975 Narva Kreenholm hoopis loobus tippliigas mängimisest.
            1976 lasi K-Järve RBT oma lüüa 76 väravat, ise kogusid nad 4 punkti, meenutan, et mänge oli siis 22.
            1979- aseri loobus peale I ringi, 11. oli TPI 4 punkti ja 71 sisselastud väravaga.
            1983 - Tartu Kalev kõrvaldati, eelviimane Narva Energia lasi 20 mänguga 81 väravat sisse.
            1984 - Kiviõli 5 punkti, väravad 11-80
            1985 - Dvigatel 3 punkti, väravad 12 - 105
            1991 - viimane taasiseseisvuseeelne sari, jälle dvigatel viimane, 5 punkti, 16-77 väravate vahe, eelviimane Sillamäe 12p, 37-73

            Kusjuures tollal mängiti läbi 2 ringi, seega nõrgad pidid tugevatega vaid 2 korda mängida, kui nad oleksid 4 korda parimatega mänginud, mis numbrid siis veel tuleks?
            Täiendan veelgi sinu eespool toodud andmeid.
            1971 võeti Jõhvi Kaevur esiliigas rajalt maha. Meeskond, kelle aktivasse jäi sel hooajal kõigest kaks 2:2 viiki Tallinna Stardiga ja neist ka teine tühistati koos teiste teise ringi mängudega. Kui esimeses ringis lipsas sisse üks 1:11 Tallinna Tekstiililt siis teises ringis läks kumm nii tühjaks, et peale kaotusi 0:11 Kohtla-Järve Keemikult ja 1:12 Laevastiku Tallinna Meeskonnalt (LTM) tuli neil ENSV esiliigast lahkuda. Kirja jäi 1 viik ja 10 kaotust väravate vahega 5-43. Teises ringis peetud mängud (1 viik ja 7 kaotust), mis tühistati, andsid väravaid veel 7-37. Kokku väravad 12-80.

            edit: NB! Needsamad meeskonnad Kohtla-Järve Keemik, LTM ja Tallinna Tekstiil said samade meistrivõistluste lõppedes alles 8., 9. ja 10. koha.

            Kommentaar


              #36
              Algselt postitas urmar Vaata postitust
              Lõpetaks selle omapoolse meenutustesarja kokkuvõttega, et Ott oli tõesti geenius, paraku põles ta liiga ruttu läbi. Ma ei tahaks neid põhjuseid lahata, aga neid oli veel peale vigastuste.
              Ma tean neid põhjusi väga hästi (Mõtsnik ise on rääkinud mulle) aga vaatamata kogu sellele jamale suutis ta endale kvaliteeti hoida

              Kommentaar


                #37
                Algselt postitas urmar Vaata postitust
                Meil on lähiajaloos olnud 2 superandekat pikka korvpallurit, Peep Jõgi ja Martin Müürsepp. Ott jääks paraku Jõgi ossa ja Andres oleks siis Müürsepp.
                Kas sa pidasid silmas seda:
                Korvpallurite seltskonnas vahel ikka räägiti, kuidas Tiit Soku eakaaslane, NSV Liidu noortekoondisse kuulunud Peep Jõgi pärast järjekordset suplust elumerelainetes Salumetsa palge ette ilmus. Ta laenanud toonaselt Kalevi juhendajalt dressi ja lubanud jooksma minna. Salumetsa silmis kujunes ta omamoodi rekordimeheks. Legendaarne treener on kitsamas ringis maininud, et ääremängija Jõgi jooksis kauem kui ükski teine hoolealune. Kümmekond päeva pärast dressi laenamist toonud Jõgi varustuse tagasi ja kadus korvpallile lõplikult.

                Kommentaar


                  #38
                  Ma mõtlesin, kui seostasin Otti ja Peep Jõgit, seda, et ka Otil jäi oma tõeline anne realiseerimata, põhjuseid ma liiga täpselt ei tea ja ei spekuleeriks. Kuid Ott Mõtsnik oleks võinud jõuda hoopis kõrgemale, kui lõpuks jõudis. Kahju, et ta ei olnud sündinud samal ajal, kui sündis punt, keda lõvidena tuntakse.

                  Siin pole eriti räägitud teistest eestlastest KSMK meeskonnas, kes olid ka päris head mängumehed. Üks siis Hepner, lisaks veel Urmas Kaljend, Aavo Sarap, Tiit Kõmper ja Hans Näks. Episoodilisemaid rolle mängisid Andres Prits, vennad Korbid, Enn Läänmäe, Sepo Vilderson ... Väravavahid Tõnu Vanakesa ja Mehis Luik.

                  Kommentaar


                    #39
                    Algselt postitas urmar Vaata postitust
                    Ma mõtlesin, kui seostasin Otti ja Peep Jõgit, seda, et ka Otil jäi oma tõeline anne realiseerimata, põhjuseid ma liiga täpselt ei tea ja ei spekuleeriks. Kuid Ott Mõtsnik oleks võinud jõuda hoopis kõrgemale, kui lõpuks jõudis. Kahju, et ta ei olnud sündinud samal ajal, kui sündis punt, keda lõvidena tuntakse.

                    Siin pole eriti räägitud teistest eestlastest KSMK meeskonnas, kes olid ka päris head mängumehed. Üks siis Hepner, lisaks veel Urmas Kaljend, Aavo Sarap, Tiit Kõmper ja Hans Näks. Episoodilisemaid rolle mängisid Andres Prits, vennad Korbid, Enn Läänmäe, Sepo Vilderson ... Väravavahid Tõnu Vanakesa ja Mehis Luik.
                    Kui nimede nimetamiseks läks siis kui ma ei eksi töötas sellal KSMK direktorina olümpiavõitja Jaan Talts. Mingil ajahetkel tekkis väravavahtide põud ja Ubakivi kutsus KSMK väravasse legendaarse Tõnu Eaposti, kes oli tollal 38 aastane ja butsad varna riputanud. Veel mäletan, et kaitses mängis Jõhvi veteran Konstantin Rauchwerger. Aga hiljem tulid Leningradi Dinamost ja ka mujalt N.Liidu avarustest läbikukkunud "staarid", kes siinse uuestisündinu eesti jalgpallilapsukese kiiresti ära rikkusid. Mõtsnik on rääkinud, et kui siia tuli Ovtšinnikov, tulid ka vodka ja vobla. Eestlastest jäid meeskonda alles vaid kõige visamad Urmased nagu libero Hepner ja Kaljend.

                    Kommentaar


                      #40
                      Algselt postitas urmar Vaata postitust
                      Kahju, et ta ei olnud sündinud samal ajal, kui sündis punt, keda lõvidena tuntakse.
                      Minu teadmist mööda oli Mõtsnik samuti lõvi. Lihtsalt kõige esimese põlvkonna oma. Poom, Reim jt. olid n.ö. teised lõvid. Parandage kui eksin, hetkel ei viitsi Lõvide raamatust järgi zekata...

                      Kommentaar


                        #41
                        Algselt postitas meesmuiste Vaata postitust
                        Minu teadmist mööda oli Mõtsnik samuti lõvi. Lihtsalt kõige esimese põlvkonna oma. Poom, Reim jt. olid n.ö. teised lõvid. Parandage kui eksin, hetkel ei viitsi Lõvide raamatust järgi zekata...
                        ma tegelt arvasin ka seda, aga ei viitsinud ka järgi kontrollida ja igaks juhuks ei kirjutanud.

                        Kommentaar


                          #42
                          "Žurkini võrdlemine Teeveri ja Neemeloga pole korrektne, kuna Žurkin oli superkiire ründaja, kuid tehnika tal eriti hea polnud" /c/ URMAR

                          Sa vist tead, et tehnilise elementide tegemine suure kiirusel-üks asi, jalgsi minnes-teine asi.
                          Sa arvad, et Žurkini tehnikatase madalam kui Teeveril ja Neemelol ?

                          Palluril on hea tehnika kui ta saab (mängus) võtma palli ühe puude kasutades. Kui palju puudi vajavad (hea tase mängus, vaid mitte trennis) Teeverile, Neemelole, Klavanile, Shishovile, Operile, Lindperele, Kinkile, Viikmäele, Gussivile palli "taltsutamiseks" ?

                          Kommentaar


                            #43
                            Algselt postitas urmar Vaata postitust
                            ma tegelt arvasin ka seda, aga ei viitsinud ka järgi kontrollida ja igaks juhuks ei kirjutanud.
                            ei ole mõtsnik mingi lõvi loll jutt mõtsnik on oktoobri rajooni spordikooli kasvandik. sealt otse liikus ta normasse

                            Kommentaar


                              #44
                              Algselt postitas eestimees Vaata postitust
                              ei ole mõtsnik mingi lõvi loll jutt mõtsnik on oktoobri rajooni spordikooli kasvandik. sealt otse liikus ta normasse

                              Kui sa täpselt ei tea, siis ära ärple midagi, oli küll Mõtsnik lõvipoiss, muidugi mitte Reimi põlvkonnast. Need teised lõvid olid ka oktoobri rajoonist.

                              Kommentaar


                                #45
                                Algselt postitas Sats1 Vaata postitust
                                " Sa arvad, et Žurkini tehnikatase madalam kui Teeveril ja Neemelol ?
                                ?
                                Ei oskaks võrrelda, aga ega see tehnika tal ikka eriti hea ei olnud, lähtudes loogikast, et miks ta siis kõrgemale tasemele ei jõudnud mängima? Korra ta vist Minski Dinamos proovis, aga läbi ei löönud.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X