Võrkpall on võrratu!!

[dwideng]

see on küll naljakas väide,kui tahad higi lahti saada mine jookse mitu raksu järjest tempole peale ja küll saad!

No kui ma tahan higi lahti saada siis ma võin sauna ka minna. Mõte oli selles, et kossu või jalkat mängides tuleb tagasi hoida, et vastu pidada, võrkpallis ülemäära tõmblemata ketti maha eriti ei saa - vähemalt harrastaja tasemel mitte

[idikas]

No kui ma tahan higi lahti saada siis ma võin sauna ka minna. Mõte oli selles, et kossu või jalkat mängides tuleb tagasi hoida, et vastu pidada, võrkpallis ülemäära tõmblemata ketti maha eriti ei saa - vähemalt harrastaja tasemel mitte

Usun, et tipptasemel on siiski mõlemad füüsiliselt võrdselt rasked.

[SDK]

see on küll naljakas väide,kui tahad higi lahti saada mine jookse mitu raksu järjest tempole peale ja küll saad!

selles asi ongi, et enamus ei tea võrkpalli sellest poolest mitte midagi, kus on temporünnak, planeeriva servi vastuvõtt, hüppelt serv, keskelt äärde blokki jõudmine, sidemängija poolt mängu laiali tõmbamine ja vastase side mängu lugemine, kiire tempoga pikad pallivahetused jne jne... või noh, isegi kui teavad või on kuulnud, siis nad ei ole ise seda mängu sellisel tasemel mänginud. ja kuidas korvpallitaustaga vendadel pall "õhus püsib" on võrkpalluritele vbla sama naljakas kui korvpallurite jaoks vollemeeste iga pette peale üles hüppamine korvpallimängus. teate küll, igas kossutrennis on arvatavasi aja jooksul mõni võrkpallurist kits läbi käinud, kes palju lauapalle nopib aga keda on ülimalt lihtne petete ja katete abil outi mängida. higi lahti saamine volles, heh... temporündajad puhkavad täiesti põhjusega kui asetusega taha liini jõuavad - nad teevad lihtsalt nii roppu moodi tööd, et ei peakski vastu tervet mängu muidu. ok, servi nad ka kätte ei saa... võhma osas on jälle selline huvitav lugu, et olen näinud küll võrgutrennis neid tüüpe, kes kossuplatsil või metsa all võivad päikseloojanguni joosta teist nägu tegemata. aga kui see sama vend saab ühes geimis neli tõstet järjest, siis on kops koos. igal mängul on omad nüansid. ja ongi hea: kellele ema, kellele isa. või kuidas see oligi.

[Nahkpea]

Olles kõiki mänge mänginud, võrkpalli kõige tõsisemalt (sellest pundist on erinevatel aegadel neli mängijat ka Eesti koondisesse jõudnud), siis tuleb öelda, et võrkpall on iseenesest kõige raskemini omandatav. Pead noorena ikka palju tüütuid ja lõpuks rutiinseks muutuvaid harjutusi tegema.

Jalgpall on ala, mis on ka täiesti iseseisvalt omandatav. Tegelikult ega treenerid sulle enam suurt midagi tehniliselt juurde anda ei saagi kui sa ise pole nooremana vaeva näinud, arendatakse sind ikka rohkem füüsiliselt ja taktikaliselt.

Aga no vaieldamatult on jalgpalli vaadata ülekaalukalt kõige põnevam. Seda kirge, mida jalgpalliplatsil ja tribüünidel näeb, seda ei saa ühegi teise alaga kõrvutada.

[metssiga]

ei tahtki muud väita, kui igal alal on omad iseloomud. kes mida raskeks peab on suhteliselt maitse asi. selge et vutimees peab rohkem jooksma ja võrkpallur samas hüppama, kossuvennad sinna miskit kahe vahe peale. aga väita, et ntks jalka on arutu ülesalla joosta lappamine, võrk kohapeal seismine, mis higistamagi ei võta ja et koss see pole üldse miski mäng on üsna selline, kuidas öelda pulleritsu rida rohkem. kõik mängud on omal kohal ja tore kui kõigile harrastajaid jätkub ja justnimelt ongi normaalne, kui nö harrastaja tasemel kõiki natukenegi oskad, siis ei tekigi soovi taguda mingit kitsasilmaringi alasit.

[Gallacher]

Jalgpall on ala, mis on ka täiesti iseseisvalt omandatav. Tegelikult ega treenerid sulle enam suurt midagi tehniliselt juurde anda ei saagi kui sa ise pole nooremana vaeva näinud, arendatakse sind ikka rohkem füüsiliselt ja taktikaliselt.

Nende väidetega on küll raske nõustuda. Või mida sa täpsemalt silmas pead?

[dwideng]

Aga no vaieldamatult on jalgpalli vaadata ülekaalukalt kõige põnevam. Seda kirge, mida jalgpalliplatsil ja tribüünidel näeb, seda ei saa ühegi teise alaga kõrvutada.

Kogu muu argumentatsioon kaotas igasuguse olulisuse, kui seda lauset nägin. Ehkki olen veendunud, et võrkpall ei ole raskesti omandatav. Trenni läksin alles 16-aastaselt ja pm. aastaga olid tehnilised elemendid omandatud. See, mida vaja on on pikkus, kõrge hüpe ja piisavalt palju kogemusi hüppe ajastamiseks ja seega hea ruumiline taju. Elemente iseenesest on väga vähe, kuna puudete arv on limiteeritud 1'ga.

Aga no jalgpall ja põnev vaatamine. Misasi seal põnev on? 10'st mängust 1 on põnev. Statistikat pole põhimõtteliselt, põnevus seisneb "individuaalsete ", mis tegelikult on stereotüüpsete hinnagute andmisele erinevate situatsioonidele ja kogemus ütleb, et arutelud on seda valjuhäälsemad, mida võhiklikumad on inimesed ja lollimad mängijad. Jalgpallimäng on nagu meeste iluuisutamise vabakava. Väravaks saab lugeda neljakordset hüpet, ülejäänud asjad on koreograafia, triple'ed, doubled jms, milliste puhul on teatud seltskonnal tore omavahel arutada ning erineval moel tõlgendada. Selle tõlgendamisvabaduse seljas jalgpall sõidabki(delfi naistekas 2) - resultaati on piinlikult vähe ühe pooleteisttunnise etenduse kohta Isegi iluuisutamises hinnatakse muid elemente ka ja selgitatakse võitja kõigi elementide õnnestumise kokkuvõttena. Jalgpall on aga nagu vabakava, kus pm. võib terve kava väljakul kallerdada ja lõpuks ühe neljakordsega asja ära lahendada. Emotsioonid, kired, tormid, näitlemised, videokordustest keeldumine, traditsioonid - nagu ooperietendus, ikka ja jälle lavastatakse etendus nagu 18'ndal sajandil ja libreto on ette kirjutatud - üks peateagelastest sureb lõpus. Kirge ja emotsiooni on rohkem, kui "Meeleheitel koduperenaistes", mängu lõpuks ratsionaalselt hinnates oli resultaat nõrk Nagu USA roadtripi või pirukakomöödia, peab olema palju vaba aega, et seda vaadata, teada on ka et 95% naljadest on korduvad ja ei aja naerma ja kahe nalja pärast mis võivad naerma ajada, aga võivad ka mitte, võib teleka südamerahus sulgeda - midagi ei juhtu, kui need kuulmata, nägamata jäävad.

[Nahkpea]

Nende väidetega on küll raske nõustuda. Või mida sa täpsemalt silmas pead?

No võtame siin näiteks brasiillased, kes kogu oma tehnilise pagasi omandanud tänavatel palli taga ajades. Kes nooruses pole ise tehnilist külge endas arendanud, siis tulevikus on ka väga raske kellegil teisel seda teha.

Võrkpalli tehnilisi nüansse sa kodus vastu seina kõksides ilma treenerite näpunäideteta ei omanda.

[Nahkpea]

Aga no jalgpall ja põnev vaatamine. Misasi seal põnev on? 10'st mängust 1 on põnev.

See oli muidugi minu täiesti subjektiivne arvamus, aga minujaoks on jalgpallis 10-st mängust julgelt 9 põnevad. Aga su ülejäänud jutt paneb kahtlema, et kas sa oled ikka õiges foorumis, see ala pole vist päris sinu maitse.

[dwideng]

. Aga su ülejäänud jutt paneb kahtlema, et kas sa oled ikka õiges foorumis, see ala pole vist päris sinu maitse.

Alajaotusest "MITMESGUGUST" ei ole ma kunagi kõrgmeale roninud ja siia foorumisse sattusin ja siin postitan tänu sellele, et Fantasy NBA asju siin aetakse.

[dwideng]

Võrkpalli tehnilisi nüansse sa kodus vastu seina kõksides ilma treenerite näpunäideteta ei omanda.

Kas kuuli on võimalik tõugata 10m ilma treeneri abita, lihtsalt visuaalselt õppides? Või visata oda 35m?

[SDK]

Võrkpalli tehnilisi nüansse sa kodus vastu seina kõksides ilma treenerite näpunäideteta ei omanda.

täpselt. seda ma enne üritasingi öelda, et okei, sa "omandad" võrkpallis mängimiseks mingid hädavajalikud elemendid. aga kui sinu vastuvõtt ei ole sidele meetri peal käes, kui sinu serv on kõrge kaarega sorin ja löök on nii pehme ja mööda ajastatud, et see ei nõua vastaselt blokkigi? siis vabandage väga aga sellisel tasemel võrkpall on tegelikult jaanipäeva lõkke ääres mängitava "kartuliga" samaväärne. ma isegi ei oska hetkel samaväärset võrdlust tuua kossus ja vutis. põhimõtteliselt kui kehalise tunnis saad palli korvi või väravasse, siis sa ei ole ikkagi omandanud tegelikult veel selle mängu nüansse. ah mis omandanud, sa ei ole isegi teadlik nendest.
mis ma kokkuvõtteks tahan öelda, et kuigi võrkpall näib lihtne pallimäng, siis tegelikult on seal väga palju nüansse, millest tugitoolisportlased või seda ala vähesel määral harrastanud inimesed lihtsalt ei tea.

lisana mainiksin ära veel sellise asja, et minu elukaaslase, kes oli kunagi ka koondise libero, sõnade kohaselt mängisid nemad lastena esimesed aastad võrkpallitrennides üldse rahvastepalli, togisid jalgpalli, jooksid ja võimlesid niisama, sest võrkpalli polnud lihtsalt mõtet mängima hakata ja asju valesti omandama treeneri sõnade kohaselt. nad lihtsalt ei oleks sellega hakkama saanud. võrkpall on tehniliselt raskesti omandatav. kas ta ka mingist pallimängualast raskemini omandatav on või kergemini, seda ei ole mina, kes ma käisin ise kossutrennis, fännan kõige rohkem koondise vutti ja mängin kõige paremini vast võrkpalli, õige inimene ütlema

[Nahkpea]

Kas kuuli on võimalik tõugata 10m ilma treeneri abita, lihtsalt visuaalselt õppides? Või visata oda 35m?

Mis puutub siia kergejõustik praegu? Ma võrdlen võrkpalli ja jalgpalli.

35m oda visata pole just eriline probleem ja no selleks ei pea küll keegi kõrval tehnikat õpetama. Aga kui tahad 70m visata, siis ainult teleka vaatamisest ei piisa. Jalgpallis võid sa tehniliselt virtuoos olla, ilma et keegi üldse sulle midagi õpetanud on.

Jalgpallis on tehnika esiteks palju loovam kui paljudel teistel aladel. Võrkpallis on näiteks paljuski kõik kindlates raamides (käteasend, jalgade töö jne.), samas kui jalgpallis on asi pigem kreatiivne.

[meesmuiste]

siin on "väga huvitavaid" väiteid olnud.

aga mõned asjad juurde.

Võrkpalli ei soovitata hakata harjutama enne 3-5 klassi. Nii umbes. Asi on selles, et lapse füsioloogia (randmed ja käed) pole veel piisavalt arenenud, et mängida. Siin on jalkal kindel eelis. Suusatajad, teised pallimängualade treeneird kurdavad, et kõik mängivad jalgpalli ja keegi nende trenni ei tahagi tulla... Korvpall hakkab ka varem. Mäletan, et käsipalli trenni läksin kunagi ise enne kui esimesse klassi. Alul mängiti seal ainult jalkat.

Võrkpall on ala, mida ealiselt saab ehk kõige kauem mängida. Vigastusi ehk kõige vähem, jalgpallis ja kossus on eelduseks alati füüsiline koormus. Võrkpalli saab ka liikumisharrastusena võtta. Eriti kui tehnilised oskused olemas.

Sa võid võrku mängida nii, et sul higi lahmab, võitled iga palli pärast, jooksed kõigile järele, jooksed hüppad eesliinis pidevalt blokki. Samas võid võtta nii, et ei saa saalis higigi lahti. Vaikselt tiksd, naudid olemist, pallimängu, seltskonda.

Ma orgunnin ERRi võrguringi. Mul täpselt nii ongi - enesetunde järgi, et kui hoog peal, siis rabele, kui mitte, siis võtan rahulikumalt.

Ent selleks, et füüsiliselt saada maksimum kätte, peab olema all vähemalt väikene teadmiste põhi, et kuhu joosta, mida teha jne.

On mõõdetud, et jalgpallis jookseb väljakumängija keskmiselt 10 kilti (vv 5kilti), korvpallis oli see vist 5-6 kilti, võrkpallis aga 1 kilomeetri. Samas korvpallis on hüppe momenti rohkem kui jalgpallis, võrkpallis aga ainult hüptaksegi võrreldes kossumeestega. Küsimus on, et kuidas energiat kasutatakse.

Kui jalgpallis kestab põhja ladumine üle kuu (vv-d lähevad varem plahvatuslike harjutuste peale, u pärast 3 nädalat), kossus tiba vähem ja võrkpallis tiba veelgi vähem. Järjest varem ses suhtes minnakse plahvatuslike harjutuste peale.

Mina ei saa sellest aru, et siis räägitakse, et mida on põnevam vaadata jne. Kõigi pallimängude alade puhul sõltub see, et kas on huvitav või mitte, asjaolust kui palju mängust reaalselt aru saadakse. Tipptasemel võrkpall on neist kolmest ehk vaatamise seisukohast kõige keerulisem - seal on palju nüansse, tihti pean isegi mängu ajal küsima, et mis asi see nüüd oli? Näiteks vahel kaks puudet - vaatad, et mängiti ju okeilt, aga pall hakkas liialt õhus keerlema - mängija tegi järelikult kaks puudet. Aga reeglina kui on tätsad ja olulised mängud, siis natukene sporditedlikule inimesele on need kõik huvitavad vaadata.

ja jalgpall on kreatiivsem? väga huvitav väide. Võrgus on vaja otsustada sekundi tuhandike jooksul, mõleda välja lahendus, siis teha tehniline sooritus. Eriti kreatiivsed ja oskuslikud ja hea pallitunnetusega peavad olema sidemängijad. Kossus ilma loomingulise mängujuhita ikka raske. See on natukene absurdne väide. Küsimus on ainult, et mil moel pallimängu-meeskonna alades see kreatiivsus väljendub.

Ja tarkade mäng? Seda väidavad eelkõige kossupeded. Mitmed võrkpallurid on doktorikraadiga mehed-naised - alustuseks näiteks Kristjan Kais (pikaaegne koondislane, OM-l käinu), Veiko Lember (endine koondise side) jne. Magistrikraade on paljudel, rääkimata bakadest. Jalgpallist ja korvpallist on ka kindlasti selliseid näiteid. Samas on igas ühes neis näiteid, kus mõned profid on vaevu 9 klassi lõpetanud ja on väljaspool oma spordiala lollid nagu lauajalad.


ja lõpetuseks - härra Remmelkoor - WTF??????????

ma ka kossupededega aasin, et pole see teie mäng midagi, nemad panevad samamoodi jalka kohta jne. aga mõlemad pooled teavad, et teineteise alasid respektitakse ja teineteise alasid käiakse ka vaatamas, vähemalt siis kui tähtsad mängud on. kossupeded käivad vahel jalksi ja võrku tagumas, ma kord nädalas mängin jälle kossu. ma ei saa lõpuni aru sellisest vastandamisest.

[Nahkpea]

ja jalgpall on kreatiivsem? väga huvitav väide. Võrgus on vaja otsustada sekundi tuhandike jooksul, mõleda välja lahendus, siis teha tehniline sooritus. Eriti kreatiivsed ja oskuslikud ja hea pallitunnetusega peavad olema sidemängijad. Kossus ilma loomingulise mängujuhita ikka raske. See on natukene absurdne väide. Küsimus on ainult, et mil moel pallimängu-meeskonna alades see kreatiivsus väljendub.

Tore kui improviseeritakse ja topitakse sõnu suhu, mida ma küll väitnud pole.

Ma räägin asja individuaal-tehnilisest küljest! Võrkpallis pole seal palju ruumi loomingulisusel, on vaid õige ja on vale. Samas kui jalgpallis tehnika (või me saame sellest sõnast siin erinevalt aru) on loominguline ja puuduvad raamid.

See, kas mäng ise ja kui loominguline peab sidemängija olema, pole selles kontekstis üldse oluline.