Jätkame siis.
Orlando Magic - 14 võitu ja 15 kaotust. Orlando Magic mängis playoffi viimati aastal 2012. Päris pikk mõõnaperiood ja ma ma arvan, et see hooaeg antakse endast kõik, et sinna tagasi jõuda. Eelmine aasta jäädi viimaste tiimide sekka, miks nüüd järsku ollakse playoffi konkurentsis? Peamine põhjus on ida nõrk tase ja kahe kindla playoffi meeskonna Miami ja Wizardsi ebaõnnestunud algus. Ma enda arust kirjutasin siin veidi pikemalt Orlando käekäigust, aga praegu ma seda posti ei leidnud, ju siis kirjutasin valmis, aga jäi postitamata.
Selles pole muidugi kahtlust, et Orlando on parem kui eelmine aasta. Peamiselt on selles süüdi üks mängija. Nikola Vucevic, kes mängib nagu superstaar. Ikkagi lepingu viimane aasta. Ta on liigas pikkadest parim kaugviskaja (arvestan ainult eliitmängijaid), kolmeste protsent on mängu kohta üle 40. See on pikkade kohta ebareaalne protsent. Kui me võrdleme teda teiste sama positsiooni mängijatega, siis punktide toomises on ta neljas, kolmeste tabavusprotsendilt (vähemalt kaks viset mängu kohta, paar meest, kes harva peale uhavad, on parema protsendiga) esimene. Lauas on ta top 10 ja söötudes top 5. Ehk ründemängus on Vucevic täielik eliit, aga see aasta on ta ka kaitses hea ja Orlando on see hooae üldse pigem parimate kaitsetiimide seas.
Ülejäänud tiim on suht lamp, sügavust on, aga nt sellinne vend nagu Augustin on algus. Sarnane olukord Hornetsiga, mõlemal on üks superstaar, Walker on küll võimsam, aga Orlandol on Gordoni, Rossi ja Fournieri näol häid abilisi Vucevicile küll.
Võib juhtuda, et Orlando on hooaja lõpuni playoffi konkurentsis, aga ei saa välistada mõne diili tegemist, mis selle hooaja kontekstis neid nõrgendab.
Charlotte Hornets - 14 võitu ja 15 kaotust. Kemba Walker on elu parimas vormis, aga meeskond on ikka vaevu playoffi kohal. Viimasel ajal on Walker ka veidi väsima hakanud. Tema kaaslased on rünnakul nõrgad, nt Batum on täielik pettumus ja nii keskpärase tiimiga on playoffi saamine hea saavutus, aga kas pelgalt playoffi saamine on nende eesmärk? Tankimine ja suurte muudatuste tegemine ei ole selle meeskonna käekiri, aga viimased hooajad on näidanud, et ühest heast mängijast ei piisa, et konkurentsis olla. Charlotte on pigem vaevu playoffi konkurentsis olnud. Walkerile on vaja ühte superstaari kõrvale. Batum ja teised ülemakstud mängijad ei aita neil suuri tulemusi teha.
Detroit Pistons - 14 võitu ja 14 kaotust. Hooaeg algas võimsalt. Isegi top 4 koht tundus võmalik. Vaikselt on ära vajutud, aga mängugraafik on viimasel ajal raske olnud. Viimased 9 mängu on olnud julmad, täielikud tipptiimid ja konkurent Charlotte on olnud nendest kõige nõrgem vastane. Need mängud näitasid selgelt ära, et Pistonsi tase on pigem napilt playoffi jõudmine kui suurtele ida poistele kandadele astumine.
Blake Griffin on olnud elu parimas hoos, Drummond on ka hea olnud. Ülejäänud tiim on olnud ebastabiilne ja pink on jube nõrk. Suurimaks miinuseks on kaugvisked, Blake on isegi selles vallas üks tiimi parimaid. Pistons on tabavusprotsendilt lausa eelviimane.
Kuidas olla konkurentsivõimeline? Raske küsimus, idas on 5 eliittiimi ja Pistonsil ei ole piisavalt vahendeid, et oma superstaari toetada. Mistõttu parim võimalik koht võiks olla kuues. Kui ennast kokku võetakse ja kaugelt tabama hakatakse, siis on see kuues koht suht kindel. Sest kolmeseid visatakse palju. Visete arvult ollakse 10. Seega kui kaugvisete tabavus läheb paremaks, on ka meeskonna ründemäng konkurentsivõimelisem.
Boston Celtics - 18 võitu ja 11 kaotust. Vaikselt on asjad ülesmäge läinud. Irving on jälle mängu lõpus väga otsustav ja lahendab neid mänge Lindperelikult. Aga asjad ei toimi endiselt veel nii nagu nad peaks toimima ja ma ei suuda leida põhjuseid, miks peaks Boston Warriorsile finaalis vastu saama. See pidi olema nende aasta, Irving ei pruugi jääda, kui ta näeb, et meeskonnas pole sisu. Lisaks on ka Horfordil võimalik lahkuda, aga see on vähe tõenäoline. Paneme juba tuttava plaadi mängima. Veel on vara paanikanuppu vajutada, isegi põhiturniiri esikoht pole kaugel, Boston tundub pigem playoffi tiim kui põhiturniiri ja kui seal ebaõnnestutakse siis hakkame rääkima.
Muidugi neljas või viies koht idas oleks julm, kohe esimeses ringis on surmapaar, seega tuleks esikolmikusse ennast ikkagi suruda.
Orlando Magic - 14 võitu ja 15 kaotust. Orlando Magic mängis playoffi viimati aastal 2012. Päris pikk mõõnaperiood ja ma ma arvan, et see hooaeg antakse endast kõik, et sinna tagasi jõuda. Eelmine aasta jäädi viimaste tiimide sekka, miks nüüd järsku ollakse playoffi konkurentsis? Peamine põhjus on ida nõrk tase ja kahe kindla playoffi meeskonna Miami ja Wizardsi ebaõnnestunud algus. Ma enda arust kirjutasin siin veidi pikemalt Orlando käekäigust, aga praegu ma seda posti ei leidnud, ju siis kirjutasin valmis, aga jäi postitamata.
Selles pole muidugi kahtlust, et Orlando on parem kui eelmine aasta. Peamiselt on selles süüdi üks mängija. Nikola Vucevic, kes mängib nagu superstaar. Ikkagi lepingu viimane aasta. Ta on liigas pikkadest parim kaugviskaja (arvestan ainult eliitmängijaid), kolmeste protsent on mängu kohta üle 40. See on pikkade kohta ebareaalne protsent. Kui me võrdleme teda teiste sama positsiooni mängijatega, siis punktide toomises on ta neljas, kolmeste tabavusprotsendilt (vähemalt kaks viset mängu kohta, paar meest, kes harva peale uhavad, on parema protsendiga) esimene. Lauas on ta top 10 ja söötudes top 5. Ehk ründemängus on Vucevic täielik eliit, aga see aasta on ta ka kaitses hea ja Orlando on see hooae üldse pigem parimate kaitsetiimide seas.
Ülejäänud tiim on suht lamp, sügavust on, aga nt sellinne vend nagu Augustin on algus. Sarnane olukord Hornetsiga, mõlemal on üks superstaar, Walker on küll võimsam, aga Orlandol on Gordoni, Rossi ja Fournieri näol häid abilisi Vucevicile küll.
Võib juhtuda, et Orlando on hooaja lõpuni playoffi konkurentsis, aga ei saa välistada mõne diili tegemist, mis selle hooaja kontekstis neid nõrgendab.
Charlotte Hornets - 14 võitu ja 15 kaotust. Kemba Walker on elu parimas vormis, aga meeskond on ikka vaevu playoffi kohal. Viimasel ajal on Walker ka veidi väsima hakanud. Tema kaaslased on rünnakul nõrgad, nt Batum on täielik pettumus ja nii keskpärase tiimiga on playoffi saamine hea saavutus, aga kas pelgalt playoffi saamine on nende eesmärk? Tankimine ja suurte muudatuste tegemine ei ole selle meeskonna käekiri, aga viimased hooajad on näidanud, et ühest heast mängijast ei piisa, et konkurentsis olla. Charlotte on pigem vaevu playoffi konkurentsis olnud. Walkerile on vaja ühte superstaari kõrvale. Batum ja teised ülemakstud mängijad ei aita neil suuri tulemusi teha.
Detroit Pistons - 14 võitu ja 14 kaotust. Hooaeg algas võimsalt. Isegi top 4 koht tundus võmalik. Vaikselt on ära vajutud, aga mängugraafik on viimasel ajal raske olnud. Viimased 9 mängu on olnud julmad, täielikud tipptiimid ja konkurent Charlotte on olnud nendest kõige nõrgem vastane. Need mängud näitasid selgelt ära, et Pistonsi tase on pigem napilt playoffi jõudmine kui suurtele ida poistele kandadele astumine.
Blake Griffin on olnud elu parimas hoos, Drummond on ka hea olnud. Ülejäänud tiim on olnud ebastabiilne ja pink on jube nõrk. Suurimaks miinuseks on kaugvisked, Blake on isegi selles vallas üks tiimi parimaid. Pistons on tabavusprotsendilt lausa eelviimane.
Kuidas olla konkurentsivõimeline? Raske küsimus, idas on 5 eliittiimi ja Pistonsil ei ole piisavalt vahendeid, et oma superstaari toetada. Mistõttu parim võimalik koht võiks olla kuues. Kui ennast kokku võetakse ja kaugelt tabama hakatakse, siis on see kuues koht suht kindel. Sest kolmeseid visatakse palju. Visete arvult ollakse 10. Seega kui kaugvisete tabavus läheb paremaks, on ka meeskonna ründemäng konkurentsivõimelisem.
Boston Celtics - 18 võitu ja 11 kaotust. Vaikselt on asjad ülesmäge läinud. Irving on jälle mängu lõpus väga otsustav ja lahendab neid mänge Lindperelikult. Aga asjad ei toimi endiselt veel nii nagu nad peaks toimima ja ma ei suuda leida põhjuseid, miks peaks Boston Warriorsile finaalis vastu saama. See pidi olema nende aasta, Irving ei pruugi jääda, kui ta näeb, et meeskonnas pole sisu. Lisaks on ka Horfordil võimalik lahkuda, aga see on vähe tõenäoline. Paneme juba tuttava plaadi mängima. Veel on vara paanikanuppu vajutada, isegi põhiturniiri esikoht pole kaugel, Boston tundub pigem playoffi tiim kui põhiturniiri ja kui seal ebaõnnestutakse siis hakkame rääkima.
Muidugi neljas või viies koht idas oleks julm, kohe esimeses ringis on surmapaar, seega tuleks esikolmikusse ennast ikkagi suruda.
Kommentaar