Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

[El President]

miks siis teiselt lapselt tulumaksuvabastust saab? ja mittetöötavalt abikaasalt? minu arust on see natuke jabur. kui juba, siis kõigi eest.

[Daz Booob]

Praeguseks aga on see rong läinud, raha enam ringlusesse ei tule, sest mujal saab odavamalt teha ja lõpptoodet/teenust müüb kahjuks Eesti ettevõte väga vähe, ainult mõned üksikud näited ongi edulugudest, nii ei saagi rikkamaks.

ma pean, pidasin silmas seda, et rahas mõtlemine ei tee Meid "rikkaks" ehk siis ei anna vahendeid juurde (pikas perspektiivis).
Vahendeid on võimalik luua, kui meil on inimesi (järelkasv), kuid nad on haritud (mõtlevad), kui nad omavad identiteeti (hoiavad kokku).
Hetkel jääb mulje, et AS Eesti Vabariik on liialt keskendunud vahendite teenimisele. Ma ei taha, et meist saaks tüüpiline EPLi jalgpalliklubi.

[LeeRomeno]

See kõik on hirmus armas ja populistlik, aga ühtlasi kaob ka demokraatia. Valitavaid kogusid vähendades väheneb ühtlasi kodanike võimalus nende kogude koosseise mõjutada. Parteitud spetsialistid ministriteks on aga vana ja vägev argument, mida alati tuua armastatakse. Aga siis kaob ka ministrite poliitiline vastutus valija ees ja side ministri ning partei Riigikogu fraktsiooni vahel. Kuna seadusandlust koostavad Eestis enamasti ministeeriumid ning poliitilisi otsuseid teeb samuti valitsus, muutub rahva valitud Riigikogu mõttetuks ja demokraatiast pole enam juttugi.
Ametnikke võib vähendada muidugi. Aga siis jääb suur osa tööst lihtsalt tegemata. Ministeeriumist tulevad seaduseelnõud on praegusest nõrgemad - kui neid üldse tuleb, kodanikul pole mõtet enam riigiameti poole pöörduda oma murega, peab ise hakkama saama. Ei kaitse keegi tarbijat, ravimiturg jääb reguleerimata, pole enam kaitset kaubamärkidele, kaitsepolitseinikud lähevad igapäevase leiva jahil Vene luuresse tööle ja makse ei kogu enam keegi. Tore utoopia.

Populistlikusest on asi kaugel ja demokraatia kui selline esineb maailmas väga erinevates vormides, märksa mõistlikum on võtta kasutusele üks nendest vormidest, mis on ka jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline ning uuenduslik. Valitsemisvormid on läbi ajaloo muutunud, arenguruumi on ka hetkel ka Eesti valitsemise juures.
Valitavat kogu vähendades ei muutuks enamjaolt midagi. Kas Tallinna volikogus on 40 tundmatut keskerakondlast või 20? Mis vahe sellel on? Poliitikud jäävad läbi Riigikogu alati tegelikku seadusandlust kontrollima, kui parteitu spetsialist järjepidevalt pläkki toodab, siis tehakse temaga nii nagu ebapädeva juhiga eraettevõttes. Niiet sinu hirmul pole erilist põhjust.
Ja suur osa tööst ei jää tegemata kui tööd tehakse korrektselt ning ministeeriumi juhivad inimesed kes on antud alas pädevad, mitte lihtsalt karjääripoliitikud kes pole varem asjaga üldse kokku puutunud või ei oma mingit oskust suuremat ettevõtet juhtida.
Nagu ma ütlesin siis eesmärgiks ei peaks olema mitte paberil töötajate arvu vähendada vaid elimineerida topelttööd, muuta korraldus efektiivsemaks ning läbi haldusreformi parandada ka kohalike omavalitsuse töid.


PS! lugesin läbi ka koalisatsioonileppe ja väga palju asju on seal täiesti head, kahjuks pole muidugi kirjas kuskohast kogu see papp tuleb mida nad seal planeerivad teha.

[LeeRomeno]

ma pean, pidasin silmas seda, et rahas mõtlemine ei tee Meid "rikkaks" ehk siis ei anna vahendeid juurde (pikas perspektiivis).
Vahendeid on võimalik luua, kui meil on inimesi (järelkasv), kuid nad on haritud (mõtlevad), kui nad omavad identiteeti (hoiavad kokku).
Hetkel jääb mulje, et AS Eesti Vabariik on liialt keskendunud vahendite teenimisele. Ma ei taha, et meist saaks tüüpiline EPLi jalgpalliklubi.

Seda küll, lihtsalt inimlike väärtuste alalhoidimiseks on paratamatult vaja ka resursse. Lõppeesmärk on ju ikkagi inimväärse ja toreda riigi ehitamisega, kus on hea elada erineva tausta ja võimetega inimestel, aga seda kõike puhtalt heas usus ei tee.

[zaz]

Ja suur osa tööst ei jää tegemata kui tööd tehakse korrektselt ning ministeeriumi juhivad inimesed kes on antud alas pädevad, mitte lihtsalt karjääripoliitikud kes pole varem asjaga üldse kokku puutunud või ei oma mingit oskust suuremat ettevõtet juhtida.
Nagu ma ütlesin siis eesmärgiks ei peaks olema mitte paberil töötajate arvu vähendada vaid elimineerida topelttööd, muuta korraldus efektiivsemaks ning läbi haldusreformi parandada ka kohalike omavalitsuse töid.

Ära mine sinna Kipud muidu liialt sinna klassikalisse "avalik vs era" lahmimisse.
Sest tegelikult tead ju küll, et ministeeriumite sisulist tööd korraldavad kantslerid.

[jyriöö]

Tore kohe sisukat arutelu lugeda, mida trollid pole vahelduseks suutnud perse keerata. Paar mõtet siia juurde. Tõeliselt sisulisi, mõjuvaid ja pika perspektiiviga muudatusi ei saa ellu viia lõpuni optimeerides. Ja seda nii efektiivsuse kui ka ressursside täpsema jagamise mõttes. Lihtsustatult - neljarealine kiirtee Tartusse ja poole väiksem riigiaparaat ei tee meid kollektiivselt kuidagi rikkamaks, kui mõtleme inimeste heaolu parandamist tervikuna. Tagumine aeg on jõuliselt panustada inimressurssi endasse. Demograafilist olukorda arvesse võttes, kus tööealiste arvu vähenemine on fakt, on selge, et teha tuleb targemat ja kõrgema lisandväärtusega tööd. Samas meie praegune trend on ikka selles suunas, et madala haridustaseme ja erialase väljaõppeta inimeste arv aina suureneb. Ja eriti nutusel kombel just nooremate seas. Teisalt jätkab üle poole gümnaasiumilõpetajatest õpinguid kõrgkoolis, mis tähendab, et ka hariduslik kihistumine aina kasvab. Juba praegu on ca kolmandik tööealisest elanikkonnast erialase ettevalmistuseta. Selle probleemiga tuleb tegeleda. Ja tegeleda pronto. Arvestades, et igast Munalaskme põhikooli lõpetajast ei pea saama tippspetsialisti. Lisaks on hetkel meil ca iga kümnes tööealine isik töövõimetuspensionär, mida on umbes kaks korda liiga palju. Kõigest sellest koalitsioonileppes vist väga juttu ei ole.

[urmar]

Kutsekoolide süsteem on tõesti vähemalt osaliselt jama. Isegi kriminaalselt jama, sest suunab pikale praktikale ja siis minnakse tihti seda teed, et praktika toimub lihtsalt fiktiivselt.

Näiteks õpid seal arvuti andmebaase või programmeerimist. Justkui vajalikud asjad, mõtled enne kui oma lapse sinna suunad, sest arvutiasjandus on ju tulevikus ülim asi!

Tagajärg: esimesel aastal läbitakse kiirkorras gümnaasiumiprogramm, arvutit suurt ei õpita. Ja siis teisel aastal 2 kuud mingit õpet ja siis järgneb vist kolmekuuline praktikaperiood. Koht tuleb endal välja otsida. Aga kellel on vaja sellist praktikanti, kes valdab arvutit tavakasutaja tasemel. Tahtnuks kooli juhtkonnalt pärida, et kui arvuti katki läheb, andke siis oma õpilastele las üritavad parandada. Tulemuseks: keegi mängib head onu ja annab tõendi, et läbis praktika.

Kolmandal aastal on sama lugu, jälle pool õppeajast praktikal, seekord õnnestus see ühes suures tootmisfirmas läbida, kus tegeleti tahmakassettide vahetamisega jne. Vastavalt erialale vajalikku praktikat polnud võimalik saada. Siis järgnes mingi lõputöö, mis tehti kuidagimoodi ära ja siis saad kena tunnistuse, mis ei anna tegelikult mtte midagi.

Muidugi tõeline arvutifänn õpiks ise juurde ja ilmselt omandaks palju oskusi, aga kooli rolli selles küll poleks.

Võimalik, et muudel alades toimib ametikool paremini, aga arvutit seal küll õppida ei tasu.

[_AI_]

Tore kohe sisukat arutelu lugeda, mida trollid pole vahelduseks suutnud perse keerata. Paar mõtet siia juurde. Tõeliselt sisulisi, mõjuvaid ja pika perspektiiviga muudatusi ei saa ellu viia lõpuni optimeerides. Ja seda nii efektiivsuse kui ka ressursside täpsema jagamise mõttes. Lihtsustatult - neljarealine kiirtee Tartusse ja poole väiksem riigiaparaat ei tee meid kollektiivselt kuidagi rikkamaks, kui mõtleme inimeste heaolu parandamist tervikuna. Tagumine aeg on jõuliselt panustada inimressurssi endasse. Demograafilist olukorda arvesse võttes, kus tööealiste arvu vähenemine on fakt, on selge, et teha tuleb targemat ja kõrgema lisandväärtusega tööd. Samas meie praegune trend on ikka selles suunas, et madala haridustaseme ja erialase väljaõppeta inimeste arv aina suureneb. Ja eriti nutusel kombel just nooremate seas. Teisalt jätkab üle poole gümnaasiumilõpetajatest õpinguid kõrgkoolis, mis tähendab, et ka hariduslik kihistumine aina kasvab. Juba praegu on ca kolmandik tööealisest elanikkonnast erialase ettevalmistuseta. Selle probleemiga tuleb tegeleda. Ja tegeleda pronto. Arvestades, et igast Munalaskme põhikooli lõpetajast ei pea saama tippspetsialisti. Lisaks on hetkel meil ca iga kümnes tööealine isik töövõimetuspensionär, mida on umbes kaks korda liiga palju. Kõigest sellest koalitsioonileppes vist väga juttu ei ole.

excellent post. Vaba klišeedest ja lõputust avaliku vs erasektori vastamisest stiilis "ma olen kuulnud, et". Lisadagi midagi raske, kahju ainult, et selliseid sõnu aeg-ajalt ikka lausutakse, aga lausetena neid ei mõisteta või ei taheta mõista.

[Tofoa]

Lugesin ka koalitsioonikokkuleppe läbi ja olen sellega igati rahul. Esimese hooga on ideid üpris keeruline kritiseerida. Kui neile mõistlikest kohtadest rahad taha leiab, siis olen väga rahul uue valitsusega. Loodame, et nelja aasta jooksul saavad lubadused ka suures osas ka tehtud.

[lorenzo]

4 aastaga tulumaksuvabamiinimum 205 euroni...palju õnne rahvale. kuhu jäid need kaks korda suuremad numbrid? rahvale jääb siis loota ainult ametiühingutele miinimumpalga osas. on miskit juba kuulda sel teemal?

[Martin]

Lugesin ka koalitsioonikokkuleppe läbi ja olen sellega igati rahul. Esimese hooga on ideid üpris keeruline kritiseerida. Kui neile mõistlikest kohtadest rahad taha leiab, siis olen väga rahul uue valitsusega. Loodame, et nelja aasta jooksul saavad lubadused ka suures osas ka tehtud.

mis see idee on? analüüsida ja uurida? hea, kui mõne mõõdetava lubaduse leidis.

[Tofoa]

mis see idee on? analüüsida ja uurida? hea, kui mõne mõõdetava lubaduse leidis.

No, ma ei tea, minu arust oli valdav osa eesmärke siiski piisavalt selgelt sõnastatud, et nende tegematajätmine või saavutamine ei oleks vaieldav.

[elx]

Mõni ajakirjanik võiks veidi valimiseelseid lubadusi töödelda, vaadata milline oli nend ekolme erakonna lubaduste ühisosa ning kas midagi sellest jäi leppest välja või mitte? Muidugi reformarid, kes olid enda valitsusse minekus üpris kindlad jätsid kindlasti oma lubadused võimalikuse piiridesse ja see võib selle leppe ning eelnevate lubaduste kokkulangevuse ka päästa.

[count]

Ma teen väikse recapi viimasest 10 leheküljest.

Kui ma olen hooliv pereinimene ja soovin oma perekonnale ainult parimat ja et nad saaksid ringi liikuda võimalikult turvaliselt, siis ma peaksin sellepärast eraldi riigile plekki köhima? Kui ma näiteks ei soovi et mõni roolijoodikunäru mu naise ja lapsed surnuks sõidaks ja selle tõttu ostan turvaliseima auto turul (näiteks https://inkasarmored.com/armored-suv...cedes-g63-amg/ ), siis peaksin riigile peale maksma, sest nad ei suuda joodikunärusid auto teedelt ise ära koristada? wtf?? ei tee mingit senset selline hoiak. Näen siin ainult sulaselget kadedust nende suunal , kes suudavad endale rohkem lubada!

[Martin]

No, ma ei tea, minu arust oli valdav osa eesmärke siiski piisavalt selgelt sõnastatud, et nende tegematajätmine või saavutamine ei oleks vaieldav.

Yeah, sure. http://www.ohtuleht.ee/672346/koalit...sti-ja-toetame