Algselt postitas LaRaBla
Vaata postitust
Põhimõtteliselt tundub mulle, et siin on kõik enam-vähem nõus – kui riigieelarve on nii rämedas defitsiidis, siis peab riik kuidagi oma kulutusi koomale tõmbama. Välja arvatud diver. Küllap ta tuleb ja ütleb kohe, et vaja on hoopis astmelist tulumaksu.
Teiste puhul on aga küsimus nüanssides. Minu meelest on see ametnike palga ja puhkuste kallal niblimine umbes nagu Manchester United uut treenerit otsimas. Et korraks nagu midagi muutub paremaks, aga laias pildis eksisteerivad struktuursed probleemid ja mingi paratsetamooliga vähi ravimine nagu eriti pikalt ei toimi.
Ma ei ütle, et mul on ilmtingimata õigus, aga mulle tundub, et mingi peenhäälestamise asemel on meil kaks täiesti reaalselt toimivat varianti, mida saaks kombinatsioonis rakendada:
1. Riigi ülesandeid peab vähendama, mis võimaldab ka riigipalgaliste arvu vähendada. Ma usun, et siit leiaks päris korraliku kokkuhoiu. Siia juurde võiks käia ka igasugu ballasti leidmine. Ehk vabaneda võiks neist ametnikest, kelle roll eriti mõttekas pole. Mitte minna laia haamriga kõiki lööma.
2. Vähendame igasugu sotsiaaltoetuseid. Pension jne. Kui me nende kallale ei lähe, siis me ei jõua ka eriti kuskile.
Praegu aga üritame sisuliselt teha midagi sellist, et teeme natuke mõlemat, aga nii, et keegi midagi tähele ei paneks. Saame 3% sisse ja siis järgmine aasta vaatame uuesti. Täielik lollus.
See puhkuste asi on natuke jabur ka. Põhimõtteliselt toimivad suurkorporatsioonid nii, et kui tahetakse koondada, aga raha nagu maksta ei tahaks, siis kuulutatakse välja mingi ebamugav muutus. Ala iga päev kontoris, mingid hüved ära vms. Eeldusel, et nii saab koosseisu kärpida ilma koondamisrahasid maksmata. Neis ettevõtetes on aga enam-vähem alati juba pea eranditult keskmisest pädevam tööjõud. Ehk kui osa neist lahkub, siis pole hullu. Ja alati saab vajadusel piisava palgaga ka uued leida. Riigis võib sama loogikaga lähenedes juhtuda, et parem tööjõud, keda tahetakse ka mujal, lahkuvad. Alles jäävad need, kes ei viitsi või keda ei taheta. Ja uut kõrgema klassi tööjõudu on hiljem keeruline palgata, sest sa ei suuda piisavalt tasu maksta...
Kärpimise kõrval on muidugi ka teine nüanss.
Samas mingid kohad nõuavad ilmselt raha juurde. Ma vaatasin praegu selle Mõnu toodud PTA palku näiteks:
Kalapüügiosakonna juht (17 alluvat) – 2900€.
Loomatervise- ja heaolu osakond (27 alluvat) – 3050€
Lõuna regiooni juht (80 alluvat) – 2900€
Ja nii edasi. See on ju naeruväärne palgatase.
Aga, noh, see on PTA. Ilmselt on palju mu kärüemõtte punktist 1 johtuvalt kärbitavaid isikuid jne.
Samal ajal on meil riigi toimimise seisukohalt palju olulisemad kohad, kus palka sisuliselt ei maksta. Meil pole riigikogu liikmetel näiteks isiklikke nõunikke. Mis tähendab, et igasugu eelnõude puhul tuleneb peamine kompetents komisjonide ametnikelt. Need peaks nagu olema piisavalt pädevad, et igasugu lolluseid mitte läbi lasta. Sest muidu on halvasti.
Aga palju nad palka saavad?
Parimal juhul ca 3200€. Noh, igal komisjonil on (enamasti) neli ametnikku ning enam-vähem nii palju saab nende juht. Siis on kaks tükki, kes saavad kuskil 2500-2800 kanti. Ning üks, kes saab 1600. Seda viimast kohta täidavad siis muidugi alati üliõpilased/värsked lõpetajad, kes suurt midagi ei tea ning liiguvad esimesel võimalusel kuskile edasi. Ehk kasutavad kohutava palgaga kohta, kuhu keegi kandideerida ei taha lihtsalt töökogemuse saamiseks.
Ja siis me imestame, et riigikogust tuleb mingi pask, eks ole.
Teiste puhul on aga küsimus nüanssides. Minu meelest on see ametnike palga ja puhkuste kallal niblimine umbes nagu Manchester United uut treenerit otsimas. Et korraks nagu midagi muutub paremaks, aga laias pildis eksisteerivad struktuursed probleemid ja mingi paratsetamooliga vähi ravimine nagu eriti pikalt ei toimi.
Ma ei ütle, et mul on ilmtingimata õigus, aga mulle tundub, et mingi peenhäälestamise asemel on meil kaks täiesti reaalselt toimivat varianti, mida saaks kombinatsioonis rakendada:
1. Riigi ülesandeid peab vähendama, mis võimaldab ka riigipalgaliste arvu vähendada. Ma usun, et siit leiaks päris korraliku kokkuhoiu. Siia juurde võiks käia ka igasugu ballasti leidmine. Ehk vabaneda võiks neist ametnikest, kelle roll eriti mõttekas pole. Mitte minna laia haamriga kõiki lööma.
2. Vähendame igasugu sotsiaaltoetuseid. Pension jne. Kui me nende kallale ei lähe, siis me ei jõua ka eriti kuskile.
Praegu aga üritame sisuliselt teha midagi sellist, et teeme natuke mõlemat, aga nii, et keegi midagi tähele ei paneks. Saame 3% sisse ja siis järgmine aasta vaatame uuesti. Täielik lollus.
See puhkuste asi on natuke jabur ka. Põhimõtteliselt toimivad suurkorporatsioonid nii, et kui tahetakse koondada, aga raha nagu maksta ei tahaks, siis kuulutatakse välja mingi ebamugav muutus. Ala iga päev kontoris, mingid hüved ära vms. Eeldusel, et nii saab koosseisu kärpida ilma koondamisrahasid maksmata. Neis ettevõtetes on aga enam-vähem alati juba pea eranditult keskmisest pädevam tööjõud. Ehk kui osa neist lahkub, siis pole hullu. Ja alati saab vajadusel piisava palgaga ka uued leida. Riigis võib sama loogikaga lähenedes juhtuda, et parem tööjõud, keda tahetakse ka mujal, lahkuvad. Alles jäävad need, kes ei viitsi või keda ei taheta. Ja uut kõrgema klassi tööjõudu on hiljem keeruline palgata, sest sa ei suuda piisavalt tasu maksta...
Kärpimise kõrval on muidugi ka teine nüanss.
Samas mingid kohad nõuavad ilmselt raha juurde. Ma vaatasin praegu selle Mõnu toodud PTA palku näiteks:
Kalapüügiosakonna juht (17 alluvat) – 2900€.
Loomatervise- ja heaolu osakond (27 alluvat) – 3050€
Lõuna regiooni juht (80 alluvat) – 2900€
Ja nii edasi. See on ju naeruväärne palgatase.
Aga, noh, see on PTA. Ilmselt on palju mu kärüemõtte punktist 1 johtuvalt kärbitavaid isikuid jne.
Samal ajal on meil riigi toimimise seisukohalt palju olulisemad kohad, kus palka sisuliselt ei maksta. Meil pole riigikogu liikmetel näiteks isiklikke nõunikke. Mis tähendab, et igasugu eelnõude puhul tuleneb peamine kompetents komisjonide ametnikelt. Need peaks nagu olema piisavalt pädevad, et igasugu lolluseid mitte läbi lasta. Sest muidu on halvasti.
Aga palju nad palka saavad?
Parimal juhul ca 3200€. Noh, igal komisjonil on (enamasti) neli ametnikku ning enam-vähem nii palju saab nende juht. Siis on kaks tükki, kes saavad kuskil 2500-2800 kanti. Ning üks, kes saab 1600. Seda viimast kohta täidavad siis muidugi alati üliõpilased/värsked lõpetajad, kes suurt midagi ei tea ning liiguvad esimesel võimalusel kuskile edasi. Ehk kasutavad kohutava palgaga kohta, kuhu keegi kandideerida ei taha lihtsalt töökogemuse saamiseks.
Ja siis me imestame, et riigikogust tuleb mingi pask, eks ole.
Kommentaar