Päevapoliitika

[JuriM]

Mnjaa, lihtsalt saan sellest ōigustatud kartustest aru, aga kui üldmeedia hakkab lihtsalt tuimalt rahvas hirmu kütma, mis saab kui paremäärmuslased vōimule tulevad, siis ollakse ekrega kōik koos sama haisva sitahunniku otsas.

True that, ma loodan ikka, et "liberaalsed" inimesed ei langeks oma demagoogias sama madalale. Neid populistie on tunduvalt lõbusam hävitada kasutades intelligentset ja artikluleeritud argumenteerimis taktikat.

[Punkt]

Sa oled korduvalt maininud vajadust majandust stabiliseerida. Mis siis nii valesti on et stabiliseerimist vajab? Majandus kasvab, palgad kasvavad, aegade madalaim töötusemäär ning süvenev tööjõupuudus. Miida RE võimul olles muudaks?

Lihtne – ei peaks nii palju maksusüsteemi näppima. Mis iseloomustas KE, SDE ja Isamaa valitsuse maksumuudatusi? Need tehti kiirustades, korralikult läbi mõtlemata ning mõjusid analüüsimata.

Maksud on selline valdkond, kus ei tohiks rapsida. Kui Keskerakond võimule tuli, siis hakati senist süsteemi igast otsast lammutama – õnneks osad muudatused siiski läbi ei läinud, muidu olnuks pilt päris õudne. Kuidas sa näiteks hakanuks välisinvestorile selgitama, et Eesti on selline tore riik, kes sisuliselt maksustab laenu andmist?

Mis mu point on - praegu on maksurahu vaja, sest maksukeskkond peab olema stabiilne. Keskerakonnas, tundub, on samas isikuid, kes on avalikult rääkinud astmelisest tulumaksust, traditsioonilise ettevõtte tulumaksu süsteemi taastamisest ning kindlasti on neil ka muidki ideid. RE-s näinuks ma seda jõudu, kes partnerina tõmmanuks teatud asjade puhul veidi hoogu maha.

Kõik see senine rapsimine peegeldub tegelikult ka ettevõtjate tagasisides valitsusele:

Valitsuse majanduspoliitika mõju majanduse konkurentsivõimele on Tööandjate Keskliit uurinud nüüdseks juba 3 aastat. Neist joonistub selgelt välja, et näiline kaasamine ja loosungitel põhinev majanduspoliitika ei tööta. Eelmise, Taavi Rõivase valitsuse ajal oli rahulolematute vastajate keskmine osakaal 37%. Ka need, kes Reformierakonna valitsemisstiilist väsinult lootsid uuelt valitsuselt muutust, pidid hiljem siiski pettuma. Nii on Jüri Ratase valitsuse ajal keskmine majanduspoliitikaga rahulolematute osakaal tõusnud 53%-ni.

Muuhulgas heidetaksegi maksupoliitika osas ette just pidevat ebastabiilsust, ebapiisavat kaasamist ning vähest etteteatamist.

PS! Puht juhuslikult sattusin EKRE koduleheküljele ühte nende kunagist avaldust lugema. Tänase päeva arengute konteksti pannes võttis korraks muigele küll.

[lorenzo]

Lihtne – ei peaks nii palju maksusüsteemi näppima. Mis iseloomustas KE, SDE ja Isamaa valitsuse maksumuudatusi? Need tehti kiirustades, korralikult läbi mõtlemata ning mõjusid analüüsimata.

Maksud on selline valdkond, kus ei tohiks rapsida. Kui Keskerakond võimule tuli, siis hakati senist süsteemi igast otsast lammutama – õnneks osad muudatused siiski läbi ei läinud, muidu olnuks pilt päris õudne. Kuidas sa näiteks hakanuks välisinvestorile selgitama, et Eesti on selline tore riik, kes sisuliselt maksustab laenu andmist?

Mis mu point on - praegu on maksurahu vaja, sest maksukeskkond peab olema stabiilne. Keskerakonnas, tundub, on samas isikuid, kes on avalikult rääkinud astmelisest tulumaksust, traditsioonilise ettevõtte tulumaksu süsteemi taastamisest ning kindlasti on neil ka muidki ideid. RE-s näinuks ma seda jõudu, kes partnerina tõmmanuks teatud asjade puhul veidi hoogu maha.

Kõik see senine rapsimine peegeldub tegelikult ka ettevõtjate tagasisides valitsusele:



Muuhulgas heidetaksegi maksupoliitika osas ette just pidevat ebastabiilsust, ebapiisavat kaasamist ning vähest etteteatamist.

PS! Puht juhuslikult sattusin EKRE koduleheküljele ühte nende kunagist avaldust lugema. Tänase päeva arengute konteksti pannes võttis korraks muigele küll.

nõus, et maksudega ei tohiks rapsida. samas on arusaadav et praegune maksusüsteem (ühetaoline tulumaksusüsteem, varamaksude puudumine, traditsioonilise ettevõtte tulumaksu puudumine) on ajale jalgu jäämas/jäänud. Praegune maksusüsteem oli mõistlik kehtestada riigi algusaastatel riigi ja ühiskonna ülesehitamiseks, kuid praeguseks oleme jõudnud juba punkti, kus oleks mõistlik minna maksusüsteemidele, mis on kohased arenenud lääneriikidele. ja seda on ka paljud majandusinimesed ja ettevõtjad juba ise maininud, see ei ole mingi sotside iba

[Mõnuagent 007]

nõus, et maksudega ei tohiks rapsida. samas on arusaadav et praegune maksusüsteem (ühetaoline tulumaksusüsteem, varamaksude puudumine, traditsioonilise ettevõtte tulumaksu puudumine) on ajale jalgu jäämas/jäänud. Praegune maksusüsteem oli mõistlik kehtestada riigi algusaastatel riigi ja ühiskonna ülesehitamiseks, kuid praeguseks oleme jõudnud juba punkti, kus oleks mõistlik minna maksusüsteemidele, mis on kohased arenenud lääneriikidele. ja seda on ka paljud majandusinimesed ja ettevõtjad juba ise maininud, see ei ole mingi sotside iba

Oi issand, hakkab jälle.

[El President]

nõus, et maksudega ei tohiks rapsida. samas on arusaadav et praegune maksusüsteem (ühetaoline tulumaksusüsteem, varamaksude puudumine, traditsioonilise ettevõtte tulumaksu puudumine) on ajale jalgu jäämas/jäänud. Praegune maksusüsteem oli mõistlik kehtestada riigi algusaastatel riigi ja ühiskonna ülesehitamiseks, kuid praeguseks oleme jõudnud juba punkti, kus oleks mõistlik minna maksusüsteemidele, mis on kohased arenenud lääneriikidele. ja seda on ka paljud majandusinimesed ja ettevõtjad juba ise maininud, see ei ole mingi sotside iba

viimane (vahe)valitsus, mis tuli ju võimule tagatubade sobinguna, hakkas maksusüsteemi ja riiki ilma mandaadita jõuga ümber korraldama ja see kajastus nüüd valimiste tulemuses: kõik kolm kaotasid, samas kui reform ja ekre võitsid hääli juurde. isegi kui maksusüsteemi oleks vaja "euroopalikumaks" muuta, peaks sellele eelnema palju pikem debatt, mis väideldaks ja analüüsitaks enne valimisi põhjalikult läbi. nüüd on meil selline poolik tuksis maksusüsteem, mis ei sobi õigupoolest kellelegi ja mille ootamatud kõrvalmõjud alles hakkavad avalduma. eesmärk oli rohkem raha eelarvesse saada, et seda siis ümber jagada, aga tulusid adekvaatselt prognoosida ei osatud ning eelarve on miinuses. kokkuvõttes tekitati palju segadust, maksude arvutamine muudeti keerulisemaks ja kasvatati klassiviha. nii või teisiti tuleb tehtut parandama hakata, mis tähendab, et maksustabiilsust lähemas tulevikus loota vist ei tasu.

[lorenzo]

viimane (vahe)valitsus, mis tuli ju võimule tagatubade sobinguna, hakkas maksusüsteemi ja riiki ilma mandaadita jõuga ümber korraldama ja see kajastus nüüd valimiste tulemuses: kõik kolm kaotasid, samas kui reform ja ekre võitsid hääli juurde. isegi kui maksusüsteemi oleks vaja "euroopalikumaks" muuta, peaks sellele eelnema palju pikem debatt, mis väideldaks ja analüüsitaks enne valimisi põhjalikult läbi. nüüd on meil selline poolik tuksis maksusüsteem, mis ei sobi õigupoolest kellelegi ja mille ootamatud kõrvalmõjud alles hakkavad avalduma. eesmärk oli rohkem raha eelarvesse saada, et seda siis ümber jagada, aga tulusid adekvaatselt prognoosida ei osatud ning eelarve on miinuses. kokkuvõttes tekitati palju segadust, maksude arvutamine muudeti keerulisemaks ja kasvatati klassiviha. nii või teisiti tuleb tehtut parandama hakata, mis tähendab, et maksustabiilsust lähemas tulevikus loota vist ei tasu.

üldpildis võib täiesti nõustuda. üks korralik maksudebatt oleks meie ühiskonnas vägagi vajalik

[diver]

nõus, et maksudega ei tohiks rapsida. samas on arusaadav et praegune maksusüsteem (ühetaoline tulumaksusüsteem, varamaksude puudumine, traditsioonilise ettevõtte tulumaksu puudumine) on ajale jalgu jäämas/jäänud. Praegune maksusüsteem oli mõistlik kehtestada riigi algusaastatel riigi ja ühiskonna ülesehitamiseks, kuid praeguseks oleme jõudnud juba punkti, kus oleks mõistlik minna maksusüsteemidele, mis on kohased arenenud lääneriikidele. ja seda on ka paljud majandusinimesed ja ettevõtjad juba ise maininud, see ei ole mingi sotside iba

Eesti-taolisele riigile pole madalatele otsestele maksudele rajatud maksusüsteem kunagi olnud sobivaim variant, see on lihtsalt liiga ebaefektiivne.Arvestades aga reaalselt, millisest süsteemist me iseseisvumisega välja tulime, oli paduindividualistlik vastureaktsioon paratamatu. Praeguseks oleme peaaegu 30 aastat iseseisvad olnud ning maailm meie ümber kõvasti muutunud, mille tagajärjel suhtumine, mis 90-ndatel tundus iseenesest mõistetav ning isegi eesrindlik, mõjub praegu piinlikult tagurlikuna.

Samas suurimad maksupoliitilised vead tehti nn. nullindatel, kui avanesid EL-i rahakraanid, mis võimaldas parempoolsetel oma vastutustundetu lühinägelikkuse üsna edukalt ära peita. Tõele au andes, pronksiöö tekitas muidugi tollal pikaks ajaks nii tugeva rahvuslikul pinnal vastandumise, et igasugused maksutehnilised teemad muutusid kolmandajärguliseks. Praegune reaalsus on see, et vähemalt alates masust on riik olnud krooniliselt alarahastatud, kuigi selle alarahastatuse juured peituvad vähemalt osaliselt juba kriiisile eelnenud tulumaksumäära alandamises 26-lt 20%-le.

Selle tagajärjena on aastate jooksul tekkinud suur hulk inimesi, kes on isisklikult või lähedaste kaudu saanud tunda riigi negatiivset kohalolekut läbi kärpimiste, koondamiste jmt. See omakorda on viinud pettumus- ja võõrdumistunde tekkimiseni riigivõimu suhtes, mis on omakorda peamine eeldus EKRE-taoliste poliitiliste jõudude esilekerkimiseks. Seejuures tugeva emotsionaalse laenguga teemad nagu kooseluseadus ja pagulased, on selles protsessis olnud katalüsaatori rollis, mitte peamiseks põhjuseks.

Analoogsed protsessid on toimumas ka nn arenenud Euroopas, ainult selle vahega, et erinevalt meist on Lääne-Euroopas hakanud osadesse ühiskonnagruppidesse kuuluvate inimeste sissetulek ja elatustase ka reaalselt langema. Eelkõige ongi löögi all keskklass, mis on seni olnud pikaaegse rahu ja stabiilsuse garandiks. Varem või hiljem läheb nii ka meil ja ma kardan, et enne kui need jamad käes, ei teki ka piisavalt tugevat poliitilist motivatsiooni riigi euroopalikumaks ja inimeste poole suunatumaks muutmiseks.

[urmar]

https://www.tallinnatv.eu/index.php/saade/7556/poolkuu-igor-graziniga

Saate 36. minuti lõpus on huvitav lugu Ratase oskusest hästi vastata järelpärimisele.

[vaikiv mees]

töötuse määr pmst selline, et majandusteoreetikud ei pea nii madalat mõistlikuks

ca 5% töötuse määra loetakse ju üldiselt optimaalseks

[diver]

Paraku ei saa maailmavaadet kõrvale jätta. Minu jaoks olnuks tõesti kõige huvitam KE ja RE kooslus, puht tasakaalu ja stabiilsuse mõttes: RE suutnuks ideaalis majanduskeskkonda stabiliseerida, KE jällegi oleks veidi inimkeskset lähenemist toonud. Et õilsad plaanid on ju tegelikult toredad, aga vahel on hea, kui su kõrval on ka keegi pädevam, kes aeg-ajalt koputab õlale ja ütleb, et "nope, katteallikat pole ja see tõmbab miinusesse, mõtleme midagi jätkusuutlikumat välja".

Reformierakond ei ole sessuhtes kindlasti minu kõige ideaalsem valik, aga hetkel on ta minu silmis halbadest variantidest kõige töökindlam. Sellist "minu" erakonda poliitmaastikul hetkel ei ole.



Hästi argumenteeritud ning Isamaa puhul ma usun, et seal võib tõesti teatav umbusk RE suhtes olla (ning nagu öeldud, neile oleks EKRE maailmavaateliselt parem partner kui SDE).

Samas Keskerakonna puhul.. ma ikkagi jääks selle juurde, et KE otsuse taga on peaasjalikult (Jüri) peened poliitmängud peaministri koha säilitamiseks, mitte nii väga see kas Jüri Kajat usaldab või ei. Poliitika on nkn korralik backstabbing ning minu mõistus tõrgub uskumast, et Helmed võiks Ratase ettekujutuses olla stabiilsemad ja usaldusväärsemad partnerid Keskerakonnale kui näiteks RE (ka kogu pagasiga, mis RE-l on).

Puht usalduse puudumine teatud persoonide vastu ei tundu olevat piisav põhjus, et oma erakonna reiting veega alla lasta ning erakonda sellisel määral sisemiselt lõhestada. Noh, vähemalt minu jaoks ei tundu see proportsionaalne..

Kui olemasolev maksusüsteem ei rahulda riigi vajadusi ning aastast aastasse on surve igalt poolt kärpida ja kokku tõmmata ning palju vajalikke tegevusi jääb lihtsalt rahapuudusel tegemata (ja seda riigis, kus pole kunagi eksisteerinud läänelikule heaoluriigile omast mahukat riigipoolsete teenuste ja toetuste süsteemi), siis on põhjust rohkem kui küll, et maksusüsteem üle vaadata ja vajadusel ära muuta. See, et Ratase valitsuse maksumuudatused oli halvasti läbi mõeldud ja ebapiisavad, ei muuda fakti, et sellele eelnenud süsteem oli liialt ebaefektiivne ega suutnud riigi ja ühiskonna vajadusi enam rahuldavalt täita.

Mingil juhul ei tohi olemasoleva süsteemi säilitamine muutuda eesmärgiks iseeneses, aga Reformi valitsusajal just nii läks. Samuti on vastutustundetu igal uuel valitsusel eelmise tehtud maksumuudatusi kergekäeliselt ja populistlikel ajenditel tagasi keerata, kuid seda ei tohi ära segada hädavajalikuks muutunud reformide tegemisega.

Eestis on minu hinnangul juba pikemat aega olnud vajadus põhjapaneva maksureformi järele, aga selle aluseks peab olema pikemaajalisem visioon riigi arengusuundadest lähimatel kümnenditel. Eesmärgiks saab olla ainult riigi ja ühiskonna kui sellise terviklik areng valitud suunas, mitte mingil juhul aga maksusüsteem ise või veel vähem mõni selle osa. Praegune suurim probleem ongi see, et pole toimunud mingit arutelu (ja veel vähem kokkuleppeid) selle üle, mis suunas me oma riiki lähikümnenditel arenemas tahame näha. Käib sihitu triivimine, mis varem või hiljem muutub taandarenguks, kui polegi juba muutunud.

[diver]

eff the effing eff?. See vajab küll nüüd tugevat selgitustööd.. mis kärpimised, mis koondamised? tänasel päeval mingi n-th aasta almost euroopa kõrgeim reaalpalk, töötuse määr pmst selline, et majandusteoreetikud ei pea nii madalat mõistlikuks jne.

Tallinn ja muu Eesti on kaks üsna erinevat maailma, aga konkreetse näitena võin tuua kohaliku kutsekooli. Vist oli 2014, kui ühendati naabermaakonna kutsekooliga. Algul oli jutt kena, et hoitakse juhtimise pealt natuke kokku, aga üsna ruttu sai selgeks, et paari aastaga on kogu õppetöö siit minema viidud ning kool sisuliselt likvideeritud. Täpset tööst ilma jäänute arvu enam ei mäleta, ei olnud isiklikult selle kooliga seotud. See, et tulid head ajad peale , oli lihtsalt juhuse asi, aga väikelinnas ei garanteeri kodust mõistlikul kaugusel töö leidmist seegi, eriti kui enda ootused töökohale natuke kõrgemad.

Samuti oli gümnaasiumireformi tõttu kõva löögi all kohaliku üldhariduskooli gümnaasiumi osa, hoolimata sellest, et gümnaasiumiosas üksi oli (ja on siiani) regulaarselt 150+ õpilast. Õnneks suudeti gümnaasium esialgu säilitada, aga riigipoolset tõelist suhtumist kohalikesse kogesid kõik, kes seda teemat tähelepanuga jälgisid. Sellised asjad tekitavad kibestumust ja pettumust riigis ja poliitikutes, isegi kui halvim stsenaarium käiku ei lähe ning need emotsioonid jäävad mällu ka siis, kui arvulised faktid on ammu ununenud.

Kui sa päris tõsiselt pole midagi kuulnud masuaegsest ja -järgsest kärpe- ja kokkuhoiupoliitikast, siis ma küll ei tea, mis kivi all sa viimased 10 aastat elanud oled.

[Pints]

Brazilian(Brazil) passports for sell, Id card and Driver's License, buy Real passports, get Real passports online, real passports for sale, Real schengen visas for sale, Real German passports for sale, purchase Real passports online, where to buy Real passport online, Real Canadian passport for sale, Real, passport, id cards, uk, sell, online, canadian, british, sale, novelty, conterfeit, bogus, american, united, states, usa, us, italian, malaysian, australian, documents, idetity, idetification, driver, license, licence, driving, residence, permit, SSN Real passport id, free Real passport, identity theft, Real, novelty, camoflauge, passport, anonymous, private, safe, travel, anti terrorism, international, offshore, banking, id, driver, drivers, license, instant, online, for sale, REAL BRITISH PASSPORT, REAL CANADIAN .

Krdi liberast oma multikulti passidega, õpi keel ära va pagulane.
Need ongi need IToskused mida meil "välistudengitele" nüüd õpetatakse?
Sa ei tule ISESEISVALE EESTLASELE ütlema millist võltsitud passi ta peaks omama.

Samas kunagi ei tea millal ühte "anti terrorism" paberit võib tarvis minna.
Trammis räägiti, et MAXIMAS pidi selle ettenäitamisel saama iga kuu viimasel reedel külmutatud herneid 10% soodsamalt. On veel võtjaid, äkki saab kambakesi soodsamalt?

[orbitaaljaam]

Kas sellel teise samba vabatahtlikuks muutmisel on veel mingi loogika, millest ma aru ei saa, peale selle, et sealt raha kiirelt riigikassasse ära tõmmata?

[telekavaataja]

Kas sellel teise samba vabatahtlikuks muutmisel on veel mingi loogika, millest ma aru ei saa, peale selle, et sealt raha kiirelt riigikassasse ära tõmmata?

Pettekujelm, et loodava koalitsiooni ajal majandus õitseb veelgi.

[Punkt]

Kui olemasolev maksusüsteem ei rahulda riigi vajadusi ning aastast aastasse on surve igalt poolt kärpida ja kokku tõmmata ning palju vajalikke tegevusi jääb lihtsalt rahapuudusel tegemata (ja seda riigis, kus pole kunagi eksisteerinud läänelikule heaoluriigile omast mahukat riigipoolsete teenuste ja toetuste süsteemi), siis on põhjust rohkem kui küll, et maksusüsteem üle vaadata ja vajadusel ära muuta. See, et Ratase valitsuse maksumuudatused oli halvasti läbi mõeldud ja ebapiisavad, ei muuda fakti, et sellele eelnenud süsteem oli liialt ebaefektiivne ega suutnud riigi ja ühiskonna vajadusi enam rahuldavalt täita.

Mingil juhul ei tohi olemasoleva süsteemi säilitamine muutuda eesmärgiks iseeneses, aga Reformi valitsusajal just nii läks. Samuti on vastutustundetu igal uuel valitsusel eelmise tehtud maksumuudatusi kergekäeliselt ja populistlikel ajenditel tagasi keerata, kuid seda ei tohi ära segada hädavajalikuks muutunud reformide tegemisega.

Eestis on minu hinnangul juba pikemat aega olnud vajadus põhjapaneva maksureformi järele, aga selle aluseks peab olema pikemaajalisem visioon riigi arengusuundadest lähimatel kümnenditel. Eesmärgiks saab olla ainult riigi ja ühiskonna kui sellise terviklik areng valitud suunas, mitte mingil juhul aga maksusüsteem ise või veel vähem mõni selle osa. Praegune suurim probleem ongi see, et pole toimunud mingit arutelu (ja veel vähem kokkuleppeid) selle üle, mis suunas me oma riiki lähikümnenditel arenemas tahame näha. Käib sihitu triivimine, mis varem või hiljem muutub taandarenguks, kui polegi juba muutunud.

Jah, mul iseenesest ei ole maksusüsteemi muutmise vastu midagi - juhul kui see ongi pikaajalisema konstruktiivse debati tulemus ning sellele on tehtud mitmeid usaldusväärseid mõjuanalüüse.

Küll aga ei poolda ma mingil juhul selliseid populistlikke muudatusi, nagu näiteks see Keskerakonna astmeline tulumaksuvabastus oli. Et otseste maksude kaudu anname inimesele natuke rohkem raha kätte, aga kaudsete maksudega võtame selle kohe ära.

Teavitustöö ja analüüside tegemine on viimaste maksumuudatuste puhul selgelt puudu jäänud. Kuskilt jäi silma, et näiteks 2017. aastal (võis olla ka 2018. aasta) ei eelnenud ca 70%-le seaduseelnõudele väljatöötamiskavatsus.

Ning paraku tundub mulle, et ka praegu ei ole see tendents muutumas uue koalitsiooniga. Kasvõi neid konsultatsioone vaadates - lepitakse mingites asjades kokku, aga avalikkusele antakse mingeid väga üldsõnalisi ja nappe selgitusi oma plaanide kohta.

Ning jah, ma saan aru, et nende kõneluste jooksul ilmselt ei mindagi väga detailispetsiifiliseks, vaid üritatakse maailmavaateline ühisosa leida, kuid mõni asi paneb küll kukalt kratsima. Nii suur jalgpallifänn kui ma ka olen, siis ma ei saa näiteks aru sellest, et mingi seltskond naksitralle otsustab kinniste uste taga, et vot jalgpalli hakkame nüüd arendama! Kuhu jäi jälle laiapõhjalisem arutelu, et äkki oleks mõnel muul spordialal riiklikku tuge veelgi enam vaja, või veel olulisem - äkki mõtleks kõigepealt spordivaldkonna olukorra parandamisele tervikuna?