Päevapoliitika

[vendetta]

Sa tõesti arvad et füüsikud ja insenerid lähevad tehastesse detaile freesima või ehitusele kive lappima?
Pigem tuleks päästa rakenduskõrgharidus Repsi küüniste vahelt, et sellele probleemile lahendust leida.
Ja ilma nende "kontoris tiksuvate" müügi-turundus või muude spetsialistideta poleks ka tootjatel väljundit ja kui sa hakkad väitma, et hea teenus/toode müüb end ise, siis sa ikka ei jaga üldse asja.

Kas kivi maandus isiklikule kapsamaale? Esiteks baka ei võrdu juba ammu spetsialistiga enamustel aladel... Paraku on nii, et tootmises on tänapäeval vaja tihtipeale töötajaid, kes on võimelised veidi rohkem arenema kui baaskursus kuskil kutsekoolis. Masinad on kallid ja targad, iga jüri või vasja ei sobi. Ainuüksi arvutioskused kipuvad minema mitu kraadi kangemaks kui excel, email ja facebook, mis müügil-turundusel tundub olevat endiselt piisav tase
Keegi ei vaidlegi, et ühel edukal ettevõttel peab olema nii müügi kui tootmise pool tasemel, küsimus on selles, kas äkki üldine trend pole liiga ühes suunas kaldu olnud seni, enda ja tuttavate kogemuste põhjal ütleksin küll, et arenemisruumi seal turunduse poolel on kohati ikka väga palju.

[Pints]

kõik jutt väga ilus, aga vaatame veidi andmeid ka siis taha, sest osad erialad sul, mis nimekirjas esindatud ei haaku nagu üldmõttega. Et pedagoog ilmselgelt ei ole see, mida mõeldud.

lihtsalt nt 2016. aasta (esimene google mis leidsin) TÜ kohta ühel aastal:

muusika - 35 kohta,
prantsuse keel ja kirjandus - 21 kohta
hispaania keel ja kirjandus - 23 kohta
norra keel ja kirjandus - 13 kohta
soome-ugri keeleteadus - 34 kohta
riigiteadused - 50 kohta
teatrikunsti visuaaltehnoloogia - 21 kohta
rahvuslik tekstiil - 21 kohta
psühholoogia - 60 kohta
ajalugu - 50 kohta

Paneme siia vastu:
mat statistika - 25 kohta, tahtjaid 90+ (viimane sissesaanu eksamid 82+ punkti)
informaatika - 150 kohta, tahtjaid 500+ (viimane sissesaanu eksamid 80+ punkti)
proviisor - 36 kohta

Kui me räägime nüüd siin sinu toodud näidetest, siis kõik justkui fine, aga minu jaoks ei ole. See balanss on täiesti paigast ära. Ma nagu enda peas ei suuda mõeldagi ühtegi argumenti selliste suhtarvude kaitseks, mida ma siiralt sellises väitluse formaadis ilma enda maailmavaadet kaasamata ka usuks. See ei ole OK.

E: Ja selle viimase listi mõte on ka see, et vaadake kui palju tahtjaid! ja me lihtsalt riigis ei rahasta seda, sest... well, you know, tasuta kõrgharidus ja kohtade arv piiratud n shit. Ja mida tudeng teeb? kuidagi vaja nooruspõlve pikendada ju. pohhui, lähme a la riigiteadustesse, sinna saab iga kell sisse, konkurents sisuliselt null ju.

Ja vaadake eksamite tulemusi, kes ei saa sisse a la mata või informaatika. 70-80 p. eksamitel, noh world beater ei ole, aga selline keskmisest veidi parem vend/õde, kes tahaks mingit ok asja õppida, millel oleks kindlasti tulevikus tööjõuturul rakendust (keda täna on kõvasti puudu) ning mis looks ka küllaltki suurt materiaalset lisandväärtust. Aga ei.. me tuimalt suuname teda mujale

Eks ma natukene mõistan sinu muret.
Näiteks TLU ongi humanitaarkallakuga ülikool ja keeli läheb pea igal erialal tarvis.
Mul mitmed sõbrannad, kes lõpetasid kuldmedaliga läksid just riigiteadusi õppima ja on teinud väga head karjääri riigi ja/või erasektoris ning ma olen rõõmus, et meie riigiaparaadis nii võimekad inimesed toimetavad. Ma muidugi nõustun, et teatud erialadel on tõesti "ületootmine" ja tuleks pikemalt osata ette planeerida aga julmalt lihtsustada või halvustada teatuid erialasid või ameteid pole ka väga edasiviiv lahendus. Nagu ma mainisin siis ajalugu ja psühholoogia on piisavalt laiapõhjalised erialad, mis valmistavad hästi ette tulevasi õpetajaid, diplomaate, turundus- ja müügijuhte jne. Vana hea "pehme" vs "kõva" teadus, minu jaoks olulised mõlemad aga vabalt võime erinevale arvamusele jääda.


See nüüd ei käi sinu pihta.

Varsti tuleb väidab keegi et pedagooge pole vaja, sest me kõik oleme lapsed olnud.
Seksuaalkasvatust pole ka vaja, sest see nagunii liberastide nussimisõpetus ja saadi ka keskajal ilma hakkama.
Ajakirjandus on ka pläma, sest kõik on kallutatud ja Uute Uudiste kriteeriumiks on pulss.
Keeled on jura, sest piisab kui räägid eesti keelt uhkusega jne.

[Pints]

Kas kivi maandus isiklikule kapsamaale? Esiteks baka ei võrdu juba ammu spetsialistiga enamustel aladel... Paraku on nii, et tootmises on tänapäeval vaja tihtipeale töötajaid, kes on võimelised veidi rohkem arenema kui baaskursus kuskil kutsekoolis. Masinad on kallid ja targad, iga jüri või vasja ei sobi. Ainuüksi arvutioskused kipuvad minema mitu kraadi kangemaks kui excel, email ja facebook, mis müügil-turundusel tundub olevat endiselt piisav tase
Keegi ei vaidlegi, et ühel edukal ettevõttel peab olema nii müügi kui tootmise pool tasemel, küsimus on selles, kas äkki üldine trend pole liiga ühes suunas kaldu olnud seni, enda ja tuttavate kogemuste põhjal ütleksin küll, et arenemisruumi seal turunduse poolel on kohati ikka väga palju.

Minu kapsamaa on kividest puhas aga kui sa tõesti arvad, et müügiks piisab e-mailist ja faceookist, siis sa oled küll puutunud kokku väga valede inimestega. Millega ma olen päri on see, et paljudel meie firmadel müük ja turundus lonkab mõlemat jalga. Müügiks peetakse tehingut, mitte pikaajalist suhet, mis jätkub ka peale toote/teenuse realiseerimist. Võib kõlada naljakalt aga ma olen alati soomlasi selles valdkonnas imetlenud. Näiteks tean mitut soomlast, kes Saksamaal suurfirmade müügi eest vastutavad aga pole kunagi kohanud eestlast, kes välismaal sellisel positsioonil oleks (erandina mõni väliseestlane).

[kaala]

Ma ei saa nüüd aru, mida sa tahad tõestada.
Et uued uudised on väga legit uudistekanal, kus saab ennast välja elada ilma ühegi kriitikanoodita üks erakond, kuna muus peavoolumeedias pole parempoolsetele ideedele kohta ja teistes väljaannetes manipuleerivad sotsid ja ref, aga oskad tuua ainult ühe peavooluväljaande, kus on samamoodi parempoolne ilmavaade ilmselgelt prevalveeriv.
Ehk ürita nüüd aru saada:
Uued Uudised - üks erakond, üks seisukoht, ei mingit debatti.
Peavool - kõik erakonnad saavad sõna, peksa saavad kõik erakonnad (valitsus saab alati rohkem peksa, kuna nende otsustel on nähtavamad tagajärjed ja ekre saab peksa, kuna nad lähevad seniste ühiskonna alustalade vastu väga demagoogiliselt), ajakirjanikud suuremas massis kipuvad tõesti olema liberaalsemad, AGA kui sa teaksid toimetuste koosseise, siis on seal ka väga tugevat parempoolset ja rahvuslikku suunda. Lihtsalt nad on pahatihti veidi läbinägelikum, kui EKRE keskmine valija kipub olema (või pole nad piisavalt protestivaimsed ja lammutamisaltid).

Saad nagu erinevusest aru?

P.S. Ja "reformierakonnal on ka väga vasakpoolseid ideid", siis, bitch, please, näita mulle ühtegi EKRE majanduspoliitilist ideed, mis poleks vasakpoolne.

UU tulid mängu siis, kui seda pidevalt ette heidetakse neile, et näe, teete propagandat seal. Samas on selgelt kirjas esimese lausena, et EKRE uudisteportaal, seega ma ei saa kiunumisest aru.

Sa ütled, et peavool on neutraalne. Ma ei saa sellega päris nöustuda ja et seda korralikult põhjendada nöuaks väga suurt uurimistööd.
Pidevalt käib läbi mingi köik on vördsed, sugu pole tähtis, piirid vabaks, erinevus rikastab, homod on toredad, ole salliv ideoloogia. Kes sellega nöus ei ole, saavad tuimalt söimata. Aga pole hullu, kirjutamegi sellest, mis köige rohkem klikke toodab, see ongi ju köige tähtsam, eks?

Nagu ka nutikas kirik, kes populaarsuse (loe: raha) eesmärgil nöus oma põhimõtteid kardinaalselt muutma. Vikerkaare värvides luteri kirik Soomes andis mingile alaealisele poisile veel aasta homo tiitli. Pole eriti imestada, kui kirikumaksud Soomes on körged (ala 500 eurot aastas ja väga suur osa soomlasi on liikmed) ja ühiskonnas on pop olla gay-friendly.

Pluss EKRE saab rohkem peksa, retoorika pärast vöi mitte, aga üleüldiselt viimase paari aasta jooksul on selline mulje jäänud. Kui ilusti suhelda ja aega anda, siis ma usun et läheb ka see retoorika paremaks. Kuula nt. kuku raadiost Martin Helme aasta eelarve juttu, üsna möistlik arutelu.

[vendetta]

Minu kapsamaa on kividest puhas aga kui sa tõesti arvad, et müügiks piisab e-mailist ja faceookist, siis sa oled küll puutunud kokku väga valede inimestega. Millega ma olen päri on see, et paljudel meie firmadel müük ja turundus lonkab mõlemat jalga. Müügiks peetakse tehingut, mitte pikaajalist suhet, mis jätkub ka peale toote/teenuse realiseerimist. Võib kõlada naljakalt aga ma olen alati soomlasi selles valdkonnas imetlenud. Näiteks tean mitut soomlast, kes Saksamaal suurfirmade müügi eest vastutavad aga pole kunagi kohanud eestlast, kes välismaal sellisel positsioonil oleks (erandina mõni väliseestlane).

Turundusega kahtlemata paremini kursis olevana. Millised on reaalselt ekspordi edulood Eestist, kus hea müügitööga on eksporditurgudel edu saavutatud? Idumajanduse jätaks välja, seal kehtivad omad reeglid. Mina oma peaga ei suuda midagi konkreetselt esile tuua, allhange nagu ABB ja Ericssoni tehased on müügiedu pigem peakontorite teene?

[Pints]

viimane note, et pehme vs kõva ei olegi praegu vaidluse all, sest mõlemat on vaja. küsimus on proportsioonides. Ja need sinu ajalood ja psühholoogiad - on vot täpselt erialad, mis kakrass paras kõrvalerialaks juurde võtta, mitte peaerialane õppida. Kui sa räägid, et need erialad on tänaseni valmistanud ette tugevaid spetsialiste a la psühholoogia jne, siis ma kardan, et sa kipud ajama veidi segamini neid seoseid siin. Veel aegu tagasi oli psühholoogia nt suurima konkursiga eriala TÜ-s - sõltuvalt aastast 10-15 kandidaati tasuta kohale. Et need indiviidid olidki keskmisest targemad ka ning oleks imelik kui nad oma kohta päikese all leidnud ei oleks. Küsimus on nüüd selles, kas heaks turundusspetsialistiks, müügijuhiks või jumal teab kelleks saamise teel on vaja õppida pmst poole kohaga psühhopatoloogiat või oleks targem seotud ained võtta kõrvalerialana ja põhierialana õppida näiteks... tootmist, ehitust, what not. Ja nende tänaste pehmete erialade kvaliteet ongi nõrk ning siinkohal ma hakkan ennast juba kordama ja tulen tagasi algusesse - enamus TÜ socaliat saaks läbi teha 1,5 aastaga õlle kõrvale. Aga eks see siin juba valgub teemast kõrvale ja läheb veidi sellise karjääriplaneerimise valdkonda.

Sa ikka kipud liiga kergekäeliselt lihtsustama ja üldistama minu maitsele, ma ei saa sellega kuidagi nõustuda.
Ja kohe kindlasti ma ei nõustu, et ENAMUS pehmete erialade kvaliteet on nõrk.

[Pints]

Turundusega kahtlemata paremini kursis olevana. Millised on reaalselt ekspordi edulood Eestist, kus hea müügitööga on eksporditurgudel edu saavutatud? Idumajanduse jätaks välja, seal kehtivad omad reeglid. Mina oma peaga ei suuda midagi konkreetselt esile tuua, allhange nagu ABB ja Ericssoni tehased on müügiedu pigem peakontorite teene?

Hea küsimus, pidin nuputama, sest viimased aastad olen ainult idudega puutunud kokku aga siis meenusid: RICH HAIR CARE, Baltic Workboats, Tahe Outdoors ja NoCry. Siia nimekirja võib lisada ka Pädaste mõisa tegelikult, küll teenusepakkujana aga siiski.

[Mõnuagent 007]

kõik jutt väga ilus, aga vaatame veidi andmeid ka siis taha, sest osad erialad sul, mis nimekirjas esindatud ei haaku nagu üldmõttega. Et pedagoog ilmselgelt ei ole see, mida mõeldud.

lihtsalt nt 2016. aasta (esimene google mis leidsin) TÜ kohta ühel aastal:

muusika - 35 kohta,
prantsuse keel ja kirjandus - 21 kohta
hispaania keel ja kirjandus - 23 kohta
norra keel ja kirjandus - 13 kohta
soome-ugri keeleteadus - 34 kohta
riigiteadused - 50 kohta
teatrikunsti visuaaltehnoloogia - 21 kohta
rahvuslik tekstiil - 21 kohta
psühholoogia - 60 kohta
ajalugu - 50 kohta

Paneme siia vastu:
mat statistika - 25 kohta, tahtjaid 90+ (viimane sissesaanu eksamid 82+ punkti)
informaatika - 150 kohta, tahtjaid 500+ (viimane sissesaanu eksamid 80+ punkti)
proviisor - 36 kohta

Kui me räägime nüüd siin sinu toodud näidetest, siis kõik justkui fine, aga minu jaoks ei ole. See balanss on täiesti paigast ära. Ma nagu enda peas ei suuda mõeldagi ühtegi argumenti selliste suhtarvude kaitseks, mida ma siiralt sellises väitluse formaadis ilma enda maailmavaadet kaasamata ka usuks. See ei ole OK.

E: Ja selle viimase listi mõte on ka see, et vaadake kui palju tahtjaid! ja me lihtsalt riigis ei rahasta seda, sest... well, you know, tasuta kõrgharidus ja kohtade arv piiratud n shit. Ja mida tudeng teeb? kuidagi vaja nooruspõlve pikendada ju. pohhui, lähme a la riigiteadustesse, sinna saab iga kell sisse, konkurents sisuliselt null ju.

Ja vaadake eksamite tulemusi, kes ei saa sisse a la mata või informaatika. 70-80 p. eksamitel, noh world beater ei ole, aga selline keskmisest veidi parem vend/õde, kes tahaks mingit ok asja õppida, millel oleks kindlasti tulevikus tööjõuturul rakendust (keda täna on kõvasti puudu) ning mis looks ka küllaltki suurt materiaalset lisandväärtust. Aga ei.. me tuimalt suuname teda mujale

Pane TTÜ juurde ja saad matstati jms veidi rõõmsama.

[Linnupoja]

Tuleb välja, et tasuta haridust saab ainult TÜst, sest kogu statistika võetakse sealt.

[nonoh]

Kümme aastat tagasi oli riigiteadused UT-s kõige karmima konkurentsiga eriala.

Samal ajal läks semu matemaatilist statikstikat õppima, paugutas kohe magistrikraadini välja ja istus erialase tööta paar aastat, kuni läks IT-d otsast peale õppima.

Ja kui keegi siin justkui vihjas, et exceli oskamine on madal arvutitase siis... sa ei räägi exceli oskamisest. See imeline programm on tõelise oskaja käes väga-väga võimekas.


Üheks põhjuseks, miks nii palju tudengeid vastu võetakse ongi teaduse alarahastamine ja ülikoolide proov seda üliõpilaste pearahadega korvata. Samamoodi n-ö pehmete erialade üleforseerimisega, mille õpetamine on odavam kui käed-külge STEM aladel. Seda nii õppejõu/lektori suhtarvu koha pealt õpilaste kohta kui ka nende kvalifikatsiooni ja õppevahendite osas.

Muidugi, tasuta kõrgharidus kõigile on murekoht - eriti kus see ei toeta õppimise kõrvalt töötamist, aga see muudatus ei tulnud mitte ülikoolide algatusel.

Helme muidugi ründab siin otseselt just TLÜ-d ja mu meelest päris alusetult. Olles õppinud nii UT-s kui TLÜ-s (tõsi, TLÜs ainult 60 eap mahus magristriained ühe teise koostööprogrammi raames) ei saa ma öelda, et seal oleks tegu mingi ideoloogilise peapesu või ebakvaliteetse haridusega. Vblla tsuti lebom tundus a eks ma olin vanem kah.

Ülikoolidele tehtavast auditist oli lingid artiklis ka juttu.

Muideks, noodsamad BFM-i hobusevargad on üheks põhjuseks, miks nuulan saab oma vilmi Eestis üles võtta ja reaalset raha riiki tuua.

[Linnupoja]

Ma loodan, et keegi ära ei unusta, et helme arust globaalne soojenemine on hoax.

[Mõnuagent 007]

Kümme aastat tagasi oli riigiteadused UT-s kõige karmima konkurentsiga eriala.

Samal ajal läks semu matemaatilist statikstikat õppima, paugutas kohe magistrikraadini välja ja istus erialase tööta paar aastat, kuni läks IT-d otsast peale õppima.

Ja kui keegi siin justkui vihjas, et exceli oskamine on madal arvutitase siis... sa ei räägi exceli oskamisest. See imeline programm on tõelise oskaja käes väga-väga võimekas.


Üheks põhjuseks, miks nii palju tudengeid vastu võetakse ongi teaduse alarahastamine ja ülikoolide proov seda üliõpilaste pearahadega korvata. Samamoodi n-ö pehmete erialade üleforseerimisega, mille õpetamine on odavam kui käed-külge STEM aladel. Seda nii õppejõu/lektori suhtarvu koha pealt õpilaste kohta kui ka nende kvalifikatsiooni ja õppevahendite osas.

Muidugi, tasuta kõrgharidus kõigile on murekoht - eriti kus see ei toeta õppimise kõrvalt töötamist, aga see muudatus ei tulnud mitte ülikoolide algatusel.

Helme muidugi ründab siin otseselt just TLÜ-d ja mu meelest päris alusetult. Olles õppinud nii UT-s kui TLÜ-s (tõsi, TLÜs ainult 60 eap mahus magristriained ühe teise koostööprogrammi raames) ei saa ma öelda, et seal oleks tegu mingi ideoloogilise peapesu või ebakvaliteetse haridusega. Vblla tsuti lebom tundus a eks ma olin vanem kah.

Ülikoolidele tehtavast auditist oli lingid artiklis ka juttu.

Muideks, noodsamad BFM-i hobusevargad on üheks põhjuseks, miks nuulan saab oma vilmi Eestis üles võtta ja reaalset raha riiki tuua.

Mul on siiamaani samas veidi arusaamatu, et miks õpetab TLÜ välja juriste, ajaloolasi ja ajakirjanikke. Kui pedagoogilised ja BFM on arusaadav, siis need on üsna sellised "miks?" kategooriasse minev peatükk.

[futbolidipaul]

Mul on siiamaani samas veidi arusaamatu, et miks õpetab TLÜ välja juriste, ajaloolasi ja ajakirjanikke. Kui pedagoogilised ja BFM on arusaadav, siis need on üsna sellised "miks?" kategooriasse minev peatükk.

Palju on dubleerimisi. Miks tuua välja ainult üks kool kõigist. See toob tagasi selle rahastamise küsimuse. Mida rohkem erialasid, seda rohkem tudengeid.

[Mõnuagent 007]

Palju on dubleerimisi. Miks tuua välja ainult üks kool kõigist. See toob tagasi selle rahastamise küsimuse. Mida rohkem erialasid, seda rohkem tudengeid.

Variante on 2:
- Helmel on statistika, tal on analüüs
- Helme võttis lihtsalt vana teema, millest on räägitud ju haridusringkondades palju, et miks TLÜ pidevalt avab ja neil lastakse avada dubleerivaid õppesuundi, kuigi sealne kvaliteet on so-so (ajakirjandusõpe, näiteks, üsna naljakas koht), lisaks on ka rakenduskõrghariduse probleemid viimane kümnend teemaks olnud ja leidis, et paneb veidi liberastlikku möla juurde, võtab ja sihib puusalt, et küll siis kõik jauravad ja nemad saavad tähelepanu.
Kaldun variant 2 poole.

[Pints]

Variante on 2:
- Helmel on statistika, tal on analüüs
- Helme võttis lihtsalt vana teema, millest on räägitud ju haridusringkondades palju, et miks TLÜ pidevalt avab ja neil lastakse avada dubleerivaid õppesuundi, kuigi sealne kvaliteet on so-so (ajakirjandusõpe, näiteks, üsna naljakas koht), lisaks on ka rakenduskõrghariduse probleemid viimane kümnend teemaks olnud ja leidis, et paneb veidi liberastlikku möla juurde, võtab ja sihib puusalt, et küll siis kõik jauravad ja nemad saavad tähelepanu.
Kaldun variant 2 poole.

Samas ajalugu (arheoloogia jne.) on Tallinnas tugevam kui Tartus, sest pädevamad õppejõud on pealinna suudetud meelitada. Kas Tartu peaks nüüd eriala sulgema? Ajakirjanike kohta ei tea.