320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Päevapoliitika

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    EKRE põhiteemadel ehk immigratsiooni ja homoabielude puhul hakkas lisaks enamikule peavoolu erakondadele ka peavoolu meedia kaitsma ja jõuliselt pealesuruma seisukohti, mis enamikule rahvast olid vastuvõetamatud. Lisaks veel juba varasem pettumus poliitikutes ning rahva enamuse veendumus, et nende probleemid tegelikult kellelegi korda ei lähe.

    Selle tagajärjel tekkiski EKRE jaoks ideaalne pinnas, mille peal kasvada oluliseks tegijaks. Tee rahvale nägu, et sulle läheb mõnes emotsionaalselt olulises teemas nende seisukoht korda ja sa pead nende arvamusest lugu, mitte ei kuse kõrge kaarega neile pähe nagu olemasolev establishment.

    Laiemalt vaadates, mis nn läänemaailmas toimunud on, siis peavoolu ajakirjanduse ja poliitikute sidemed on tihti liiga lähedased (vähemasti nn tavainimese pilguga vaadatuna), mistõttu koos poliitikute populaarsuse kadumisega on kadunud ka neile lähedase ilmavaatega ajakirjandusväljaannete usaldusväärsus infoallikana rahva jaoks. See omakorda avab ukse kõikvõimalikele valeuudistele ja pooltõdedele ning poliitikas omakorda kõikvõimalikele protestiparteidele ja kõva käega korra majja lööjaile. Tihti on nende ühiseks nimetajaks keskendumine üksikutele emotsionaalselt olulistele valupunktidele. Meil on siis selles rollis EKRE.

    Kokkuvõtteks siis niipalju, et EKRE-laadsete parteide tõusus kogu Euroopas, mängib lisaks seniste poliitiliste jõudude läbikukkumisele olulist rolli ka mainstream-ajakirjaduse võõrdumine suurema osa rahvastiku probleemidest ning mõnes küsimuses ka otsene vastandumine nende seisukohtadele. Vähemalt Eestis on sellega kaasnenud ka varjamatult üleolev ja põlglik suhtumine "harimatusse pööblisse". Tulemuseks on suur hulk establishment'is pettunud inimesi, kes hakkavad otsima uusi infoallikaid ja uusi poliitilisi jõude, kes nende huve ka tegelikult esindaks. Viljakas pinnas igasugustele kahtlase taustaga soolapuhujatele.

    Kommentaar


      Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
      Mulle tundub, et sa pole ise sõjaväelise piirivalve temaatikast aru saanud.
      Mõte on selles, et kui Eestis (või ainult Narvat ja Ida-Virumaad peaks tabama rünnak, siis see näeks kõige tõenäolisemalt välja umbes nii: ühel ööl (nt jaanipäeva järgsel ööl kell neli hommikul) ületavad Narva piiri mõnikümmend uazikut saja või ka paarisaja nö rohelise mehikesega. Paari tunni jooksul võetakse kontrolli ala Narva ja Sillamäe tähtsamad statreegilised punktid - no linnavalitsus, politseijaoskonnad, paigaldatakse maantetõkked jne. Esialgu ilma tankide ja soomukitega, mis võiksid tähelepanu äratada ja üllatusefekti ära rikkuda. Paari tunniga aga kaitsevägi ja kaitseliit piisavalt efektiivselt reageerida ei jõuaks. Hommiku saabudes oleks seis selline, et Scoutspataljon ja ehk Tapal baseeruvad liitlasüksused, osalt ka Kaitseliit oleks valmis sekkuma aga Ida-Virumaa oleks juba vastase kontrolli all.
      Võib-olla (just võib-olla sest tõde me ju ei tea) aitaks sellise stsenaariumi vastu aga 24/7 lahinguvalmiduses olev sõjaväeline piirivalve üksus koos vastava väljaõppe, relvastuse ja tehnikaga. Sest politseilt ei saa ju nõuda, et nad oma püstolitega midagi sellises olukorras ära teeks- vaataksid ainult jõuetult pealt.
      Muidugi, suudan ka ise leida vastuargumente relvastatud piirivalve taastamisele. On nii plusse kui miinuseid. Aga vähemalt arutlemisväärt idee kahtlemata on.
      Helme mõte eilses saates oli selles, et piirvalve tuleks sõjaväestada või muuta seetõttu, et siia ei tuleks Lääne-Euroopast pagulasi ja et riigil oleks nende üle parem kontroll. Idapiirist ei olnud sõnagi juttu. Ja sinu roheliste mehikeste näide on mõned aastad ajast maas. Oled sa tõesti nii naiivne, et ei usalda meie riigi julgeolekuasutusi ja arvad, et sellist stenaariumi pole juba korduvalt läbi mängitud ja mõeldud?

      Kommentaar


        Algselt postitas vaikiv mees Vaata postitust
        Venemaa pole küll ealeski Schengeni viisaruumi kuulunud ja EU välispiiri valvamine on endiselt päevakorras
        http://epl.delfi.ee/news/eesti/polit...il?id=51286288
        Kust see tuli? Ma pole kordagi väitnud, et Venemaa oleks Schengeni viisaruumis. Selleks, et Idapiiri valvata pole vajalik tingimata hakata muutma praegust PPA struktuuri.

        Kommentaar


          Algselt postitas diver Vaata postitust
          EKRE põhiteemadel ehk immigratsiooni ja homoabielude puhul hakkas lisaks enamikule peavoolu erakondadele ka peavoolu meedia kaitsma ja jõuliselt pealesuruma seisukohti, mis enamikule rahvast olid vastuvõetamatud. Lisaks veel juba varasem pettumus poliitikutes ning rahva enamuse veendumus, et nende probleemid tegelikult kellelegi korda ei lähe.

          Selle tagajärjel tekkiski EKRE jaoks ideaalne pinnas, mille peal kasvada oluliseks tegijaks. Tee rahvale nägu, et sulle läheb mõnes emotsionaalselt olulises teemas nende seisukoht korda ja sa pead nende arvamusest lugu, mitte ei kuse kõrge kaarega neile pähe nagu olemasolev establishment.

          Laiemalt vaadates, mis nn läänemaailmas toimunud on, siis peavoolu ajakirjanduse ja poliitikute sidemed on tihti liiga lähedased (vähemasti nn tavainimese pilguga vaadatuna), mistõttu koos poliitikute populaarsuse kadumisega on kadunud ka neile lähedase ilmavaatega ajakirjandusväljaannete usaldusväärsus infoallikana rahva jaoks. See omakorda avab ukse kõikvõimalikele valeuudistele ja pooltõdedele ning poliitikas omakorda kõikvõimalikele protestiparteidele ja kõva käega korra majja lööjaile. Tihti on nende ühiseks nimetajaks keskendumine üksikutele emotsionaalselt olulistele valupunktidele. Meil on siis selles rollis EKRE.

          Kokkuvõtteks siis niipalju, et EKRE-laadsete parteide tõusus kogu Euroopas, mängib lisaks seniste poliitiliste jõudude läbikukkumisele olulist rolli ka mainstream-ajakirjaduse võõrdumine suurema osa rahvastiku probleemidest ning mõnes küsimuses ka otsene vastandumine nende seisukohtadele. Vähemalt Eestis on sellega kaasnenud ka varjamatult üleolev ja põlglik suhtumine "harimatusse pööblisse". Tulemuseks on suur hulk establishment'is pettunud inimesi, kes hakkavad otsima uusi infoallikaid ja uusi poliitilisi jõude, kes nende huve ka tegelikult esindaks. Viljakas pinnas igasugustele kahtlase taustaga soolapuhujatele.
          This. THIS.

          Keegi taha rääkida, just nimelt ei taha rääkida sellest, et EKRE fenomeni on nad ise sünnitanud. Nad. Sotsid, kesk ja reform. Nemad ise. Nad on ta sünnitanud ja see sünnitus on kestev, on kestnud aastaid ja kestab siiani. Pidevsünnitus.
          Praegu, täna näeb pidevsünnitus välja nii, et ignoreeritakse tõika, et pidevsünnitataval on massiline toetajaskond. Pigistatakse silmad kinni selle ees, et EKRE moodi mõtlevad ja EKRE vaateid jagavad kümned tuhanded inimesed. Reaalselt, päriselt - seda ei hoomata, KUI suur hulk inimesi tegelikult läheb märtsis ja annab oma hääle EKRE-le. Ei taheta hoomata, sest enda jaoks on lihtsam ise personaalkangelast mängida. Olla Mikser või Tarand või Kallas või kesiganes muu. Selle asemel rünnatakse EKRE juhtfiguure, kasutades selleks küll trallasid, küll kuuski, küll pariseid või muid.

          Tralla on hea, väga hea ajakirjanik. Väga-väga hea. Aga selle vana-Helme intervjuu ajal unustas ta ühe asja ära, mis on temasuguse teleajakirjaniku pagasiga tegelinski kohta veidi kummaline, sest öelda, et tal kogemust poleks, ju ei saa. Tralla nimelt unustas ära MIIMIKA.

          Ta oli kogu intervjuu... Või, noh, õieti selle grillfestivali, selle pooletunnise grillfestivali ajal täiesti varjamatult, kehakeeles ja miimikas, tülgastunud. Näoilmes vaheldusid siiras uskumatus, iroonia ja vastikustunne. Kehakeel oli täiesti varjamatult atakeeriv.

          Ma ei ütle, et see vale oli. Aga uba-point-teema-keiss on selles, et EKRE vastaseid ei ole vaja milleski veenda. Veenda on vaja EKRE pooldajaid. Tralla saade seda eesmärki ei täitnud, hoopiski vastupidi. Tralla saade mobiliseeris kõvakoorsed EKRE-lased ja selle ühiskonna osa, kellele stuudiosse lõksu aetud Helme hädised ja naeruväärsed vastupunnimise loosungikatsetused lihtsalt seeditavad olid. Seda just Helme tegigi, ta hoidis Tralla, selle irooniliselt naeratava ja end saatekülalisest ülimuslikuks seadva Tralla turmtule all oma loosungid kõrgel, nähtaval ja valjud.

          "Meie oma rünnati," oli EKRE toetajate jaoks järeldus eilsest saatest. Jätkub radikaliseerumine, pigem ennaktempos, kui aeglustuvalt.

          Kusege kauem, rohkem ja pikemalt. Pähe, näkku, taskusse. Ja uskuge, et te olete õilsad. Ärge kuulake kedagi, ärge uskuge kedagi, naeruvääristage kõike.

          Kusege. Aga ärge pärast imestage.

          Kommentaar


            Tabav, Marek_T.
            Nägin ka seda kurikuulsat saadet ja minugi meelest lasi siin saatejuht lati kolinal maha.
            Tuli välja umbes nagu Nasfal intervjueeriks Pohlakut.
            Kui ajakirjandus on praegu eesrindel kajastamaks pollitilise kultuuri ränka allakäiku, siis ei tee nad küll praegu ise midagi, et eeskuju anda. Helmede jutt kartellimeedia ekresuunalisest peedistamisest saab paar(kümmend)kraadi veel kangem ja õigustatult.
            "I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
            These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."

            Kommentaar


              Algselt postitas Marek_T Vaata postitust
              This. THIS.

              Keegi taha rääkida, just nimelt ei taha rääkida sellest, et EKRE fenomeni on nad ise sünnitanud. Nad. Sotsid, kesk ja reform. Nemad ise. Nad on ta sünnitanud ja see sünnitus on kestev, on kestnud aastaid ja kestab siiani. Pidevsünnitus.
              Praegu, täna näeb pidevsünnitus välja nii, et ignoreeritakse tõika, et pidevsünnitataval on massiline toetajaskond. Pigistatakse silmad kinni selle ees, et EKRE moodi mõtlevad ja EKRE vaateid jagavad kümned tuhanded inimesed. Reaalselt, päriselt - seda ei hoomata, KUI suur hulk inimesi tegelikult läheb märtsis ja annab oma hääle EKRE-le. Ei taheta hoomata, sest enda jaoks on lihtsam ise personaalkangelast mängida. Olla Mikser või Tarand või Kallas või kesiganes muu. Selle asemel rünnatakse EKRE juhtfiguure, kasutades selleks küll trallasid, küll kuuski, küll pariseid või muid.

              Tralla on hea, väga hea ajakirjanik. Väga-väga hea. Aga selle vana-Helme intervjuu ajal unustas ta ühe asja ära, mis on temasuguse teleajakirjaniku pagasiga tegelinski kohta veidi kummaline, sest öelda, et tal kogemust poleks, ju ei saa. Tralla nimelt unustas ära MIIMIKA.

              Ta oli kogu intervjuu... Või, noh, õieti selle grillfestivali, selle pooletunnise grillfestivali ajal täiesti varjamatult, kehakeeles ja miimikas, tülgastunud. Näoilmes vaheldusid siiras uskumatus, iroonia ja vastikustunne. Kehakeel oli täiesti varjamatult atakeeriv.

              Ma ei ütle, et see vale oli. Aga uba-point-teema-keiss on selles, et EKRE vastaseid ei ole vaja milleski veenda. Veenda on vaja EKRE pooldajaid. Tralla saade seda eesmärki ei täitnud, hoopiski vastupidi. Tralla saade mobiliseeris kõvakoorsed EKRE-lased ja selle ühiskonna osa, kellele stuudiosse lõksu aetud Helme hädised ja naeruväärsed vastupunnimise loosungikatsetused lihtsalt seeditavad olid. Seda just Helme tegigi, ta hoidis Tralla, selle irooniliselt naeratava ja end saatekülalisest ülimuslikuks seadva Tralla turmtule all oma loosungid kõrgel, nähtaval ja valjud.

              "Meie oma rünnati," oli EKRE toetajate jaoks järeldus eilsest saatest. Jätkub radikaliseerumine, pigem ennaktempos, kui aeglustuvalt.

              Kusege kauem, rohkem ja pikemalt. Pähe, näkku, taskusse. Ja uskuge, et te olete õilsad. Ärge kuulake kedagi, ärge uskuge kedagi, naeruvääristage kõike.

              Kusege. Aga ärge pärast imestage.
              Paari kuutagune intervjuu Igor Gräziniga oli täpselt sarnane. Terav tuleb olla, aga seda tuleb ka osata. Mitte silmipööritades jne. Aga ilmselt on vöimalusi arenemiseks.

              Vilja Kiisler on teine selline inimene. Inteka esimestest lausetest naed ara ta meelsust külalise suhtes.

              Kommentaar


                Algselt postitas Marek_T Vaata postitust
                This. THIS.

                Keegi taha rääkida, just nimelt ei taha rääkida sellest, et EKRE fenomeni on nad ise sünnitanud. Nad. Sotsid, kesk ja reform. Nemad ise. Nad on ta sünnitanud ja see sünnitus on kestev, on kestnud aastaid ja kestab siiani. Pidevsünnitus.
                Praegu, täna näeb pidevsünnitus välja nii, et ignoreeritakse tõika, et pidevsünnitataval on massiline toetajaskond. Pigistatakse silmad kinni selle ees, et EKRE moodi mõtlevad ja EKRE vaateid jagavad kümned tuhanded inimesed. Reaalselt, päriselt - seda ei hoomata, KUI suur hulk inimesi tegelikult läheb märtsis ja annab oma hääle EKRE-le. Ei taheta hoomata, sest enda jaoks on lihtsam ise personaalkangelast mängida. Olla Mikser või Tarand või Kallas või kesiganes muu. Selle asemel rünnatakse EKRE juhtfiguure, kasutades selleks küll trallasid, küll kuuski, küll pariseid või muid.
                Nii on. EKRE valijat sealt enam lahti ei kanguta. Küll aga annab ilmselt ära päästa neid, kes veel täielikku truudust EKRE-le vandunud ei ole. Iseküsimus, mis meetoditega. Miskipärast arvan, et süveneva radikaliseerumisega ehmatab EKRE ise osad oma valijad ära - need, kes on nn pehmema poole pooldajad. Aga praegu tundub, et 20% märtsi algul nende poolt ära teha pole mingi utoopia.

                Kommentaar


                  Algselt postitas allarn Vaata postitust
                  Nii on. EKRE valijat sealt enam lahti ei kanguta. Küll aga annab ilmselt ära päästa neid, kes veel täielikku truudust EKRE-le vandunud ei ole. Iseküsimus, mis meetoditega. Miskipärast arvan, et süveneva radikaliseerumisega ehmatab EKRE ise osad oma valijad ära - need, kes on nn pehmema poole pooldajad. Aga praegu tundub, et 20% märtsi algul nende poolt ära teha pole mingi utoopia.
                  Mina ei tea, kustkohast tuleneb valitsevate parteide ja progressiivse üldsuse kaljuvankumatu veendumus, et meil Eestis ei ole võimalik päris meie oma Orbani võimuletulek koos kõige kaasnevaga. Kuskohast tuleneb veendumus, et EKRE näiteks koalitsioonivalitsusse pääsedes oma senise pale minetab, kompromissialtimaks muutub ja seeläbi kandepinda kaotab ning lõpuks laguneb, pooldub või hääbub. Millele see veendumus rajaneb? Senisele poliittehnoloogia arhetüübile?
                  Seda uskuma ja sellele lootma jäädes on kibedad vitsad kärmed tulema.

                  Kommentaar


                    Algselt postitas Marek_T Vaata postitust
                    Mina ei tea, kustkohast tuleneb valitsevate parteide ja progressiivse üldsuse kaljuvankumatu veendumus, et meil Eestis ei ole võimalik päras meie oma Orbani võimuletulek koos kõige kaasnevaga. Kuskohast tuleneb veendumus, et EKRE näiteks koalitsioonivalitsusse pääsedes oma senise pale minetab, kompromissialtimaks muutub ja seeläbi kandepinda kaotab ning lõpuks laguneb, pooldub või hääbub. Millele see veendumus rajaneb? Senisele poliitehnoloogia arhetüübile?
                    Seda uskuma ja sellele lootma jäädes on kibedad vitsad kärmed tulema.
                    See tähendaks seda, et EKRE peaks tegema valimistel 50+%. Seda ei tundu praegu tulevat, sest õnneks on meil riigis ka piisavalt intellekti. Isegi kui nad teeksid 30% ei pruugiks see olla piisav, et ise valitsust moodustada. Pärast valimisi on pall selgelt KE ja REF'i käes. Viimane variant, mis ei tundugi enam utoopiline, on nende kahe erakonna koalitsioon. Praeguste prognooside kohaselt saavad need kaks erakonda 50+% kokku küll.

                    Kommentaar


                      Algselt postitas allarn Vaata postitust
                      See tähendaks seda, et EKRE peaks tegema valimistel 50+%. Seda ei tundu praegu tulevat, sest õnneks on meil riigis ka piisavalt intellekti.
                      And there we go, hea sõber. Kaks põhilist eksieeldust, mis segastel aegadel arukatele inimestele petlikku lohutust pakuvad.
                      Ka britid arvasid, et nende riigis on piisavalt intellekti, et Brexiti-nimeline hullumeelsus ära hoida. Ma ei hakka isegi tooma mingeid paralleele 1930ndatest. Rääkimata keskmise eurooplased veendumusest, et sõda Euroopas ei ole enam võimalik. See, paraku, käib juba (jah, Ukraina).

                      Kommentaar


                        Algselt postitas Marek_T Vaata postitust
                        And there we go, hea sõber. Kaks põhilist eksieeldust, mis segastel aegadel arukatele inimestele petlikku lohutust pakuvad.
                        Ka britid arvasid, et nende riigis on piisavalt intellekti, et Brexiti-nimeline hullumeelsus ära hoida. Ma ei hakka isegi tooma mingeid paralleele 1930ndatest. Rääkimata keskmise eurooplased veendumusest, et sõda Euroopas ei ole enam võimalik. See, paraku, käib juba (jah, Ukraina).
                        Ma siiski tahaks loota, et siin mängib rolli ka riigi suurus. Suurbritannia ja kasvõi ka Ungari rahvastikku meie omaga võrrelda ei anna. Ehk nendes riikides on lõpptulemit raskem ennustada, kui meil. Kuigi, ma olen sinuga ka nõus, lõpptulemit praegu ennustada on keeruline ja minna on veel palju. Aga ma siiski väga tahaks loota...

                        Kommentaar


                          Algselt postitas allarn Vaata postitust
                          Ma siiski tahaks loota, et siin mängib rolli ka riigi suurus. Suurbritannia ja kasvõi ka Ungari rahvastikku meie omaga võrrelda ei anna. Ehk nendes riikides on lõpptulemit raskem ennustada, kui meil. Kuigi, ma olen sinuga ka nõus, lõpptulemit praegu ennustada on keeruline ja minna on veel palju. Aga ma siiski väga tahaks loota...
                          Mina ka. Aga ma ütlen ausalt: nominaalne lolluskordaja on meil nappide iseseisvuse taastamise järel kulunud aastate jooksul jõudnud järele (ja isegi mööda läinud) nii mõnelegi vanale Euroopa riigile. Oleme head õppijad, nii-et äraspidise intellekti osas kindlasti tšempionikandidaadid.

                          Kommentaar


                            Algselt postitas Marek_T Vaata postitust
                            Mina ka. Aga ma ütlen ausalt: nominaalne lolluskordaja on meil nappide iseseisvuse taastamise järel kulunud aastate jooksul jõudnud järele (ja isegi mööda läinud) nii mõnelegi vanale Euroopa riigile. Oleme head õppijad, nii-et äraspidise intellekti osas kindlasti tšempionikandidaadid.
                            Trumbiks on muidugi ka veel vene ja muust rahvusest valijad, kellel valimisõigus (poleks uskunud, et ma kunagi võiksin seda trumbina käsitleda). Nende antav hääl võib osutuda oluliseks, sest üsna selge on see, et EKRE-le sealt hääli ei lähe.

                            Kommentaar


                              Algselt postitas allarn Vaata postitust
                              Seda ei tundu praegu tulevat, sest õnneks on meil riigis ka piisavalt intellekti.
                              Täna veel on. Aga homme? Üldjuhul on ikka üsna arukad inimesed need, kes (igas tähenduses) pomme ehitavad ja protsesse juhivad. Nad radikaliseeruvad, muutuvad vägivaldseks (s.h ka vaimne vägivald), sest keskkond koormab nende n.ö kõrgelt arenenud osa ajust üle (inimene ei sünni naisepeksjaks, ta ei sünni prügikasti, ta ei sünni pedofiiliks, ega Manu toetajaks - mõistagi on mõnel n.ö eelised, kuid... elu ehk keskkond on see, mis meid midagi tegema suunab).

                              Algselt postitas allarn Vaata postitust
                              Trumbiks on muidugi ka veel vene ja muust rahvusest valijad, kellel valimisõigus (poleks uskunud, et ma kunagi võiksin seda trumbina käsitleda). Nende antav hääl võib osutuda oluliseks, sest üsna selge on see, et EKRE-le sealt hääli ei lähe.
                              Mõtlema peaks suuremalt. Tähtis peaks olema ühine eesmärk (mis võiks olla Eesti, eestlaste ühine eesmärk?), mitte see, kes hääli saab, annab.
                              see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled

                              "joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"

                              "Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."

                              Kommentaar


                                Algselt postitas Daz Booob Vaata postitust
                                Täna veel on. Aga homme? Üldjuhul on ikka üsna arukad inimesed need, kes (igas tähenduses) pomme ehitavad ja protsesse juhivad. Nad radikaliseeruvad, muutuvad vägivaldseks (s.h ka vaimne vägivald), sest keskkond koormab nende n.ö kõrgelt arenenud osa ajust üle (inimene ei sünni naisepeksjaks, ta ei sünni prügikasti, ta ei sünni pedofiiliks, ega Manu toetajaks - mõistagi on mõnel n.ö eelised, kuid... elu ehk keskkond on see, mis meid midagi tegema suunab).



                                Mõtlema peaks suuremalt. Tähtis peaks olema ühine eesmärk (mis võiks olla Eesti, eestlaste ühine eesmärk?), mitte see, kes hääli saab, annab.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X