Päevapoliitika

[diver]

Edit: plastic99-le suunatud siis

Ma'i strawmanni, ma siiralt küsin. Kas sa ütled, et kui emmal-kummal pool lõhet on piisavat suur ports rahvast, siis tuleb neile pooltele ikkagi otsa vaadata ja kuidagi reageerida, hoolimata sellest, et, mõlemal pool esinev silmakirjalikkus ja poosetamine aside, ühel poolel on seisukohad, (ka siis, kui neid koeraviledega esitatakse) mis ilmselgelt diskvalifitseerivad neid igasugusest aktsepteeritavusest või ärakuulamisest?

See on ju see, mis annab absoluutselt vastuvõetamatutele seisukohtadele legitiimsuse? Et kui piisavalt palju inimesi arvab, et peded kappi ja mustale ust, siis kodurahu huvides peaks nad ära kuulama? Nagu, ma saan aru, et ma nii jõhkralt lihtsustan praegu, aga kas mingite asjadega ei olegi asi lihtne tegelt? Et enne inimesed, alles seejärel seisukohad/maailmavaated? Ja seisukohad, mis panevad kahtluse alla mingite gruppide inimõigused, saavad nulltolerantsi? Jäleduste normaliseerimine aitab nende vastu võidelda kuidagi? Või pole lihtsalt valikut?

Aed ja aiaauk. Sildade ehitamise juures mina räägin 2/3+ rahvast, kes erinevate küsitluste järgi olid vastu samasooliste abielu seadustamisele ja pagulaste toomisele. Sina aga EKRE-st, kes suutis väiksema osa sellest rahulolematust massist enda selja taha koondada.

[Punkt]

Mu arust pigem läheb olukord üha enam tasakaalust välja... ühel päeval pole enam vaikimisi "cool down" periood, vaid see on seadusesse/reeglitesse kirjutatud.

Mul terendab peas praegu ikka ja jälle see analoog, et pigem targalt seista.

Jah, aga mina näiteks kardan, et see praegune olukord saabki tavapäraseks ning luuakse pretsedente. Teen hämaraid otsuseid, aga tagasi astuma ei pea; valetan, aga tagasi astuma ei pea; solvan kedagi räigelt, aga tagasi astuma ei pea. Ja nii tekibki valitsus, mis on sisuliselt kõigutamatu.. ning see on minu meelest demokraatiale väga ohtlik. Jah, teatud aja pärast saab rahvas muidugi uuesti hinnangut anda, aga siis võib ka see uus valitsus samamoodi öelda, et "aga tema eelmise valitsuse ajal ju tagasi ei astunud" ning see rong läheb edasi.

Ma olen nõus, et normaalses olukorras ei peaks meedia nii suurt hüsteeriat üles kütma, aga see ongi hetkel suuresti ka selle tulemus, et koalitsioon eesotsas Ratasega on käitunud ikka väga alandlikult ning mitmetest mitteaktsepteeritavatest asjadest mööda vaadanud. Normaalses olukorras oleks Ratas ju pidanud ammu aru saama, et mõned ministrid ei ole olnud algusest peale pädevad enda ametikohta täitma - aga võim on liiga tugevalt peas kinni. Kasvõi eelmise valitsuse standardite järgi võttes pidanuks EKRE praeguseks hetkeks juba oma neljast ministrist (Järvik, Kingo, Kuusik, vanem Helme) ilma olema jäänud, mis tegelikult on ju täiesti sõge number ning näitab, et EKRE ei ole valitsuskõlbulik.

Ja ma olen nõus ka sellega, et meedia on varasemalt aidanud EKRE nö tõusule väga palju kaasa, omistades neile liigselt tähelepanu - nagu siin öeldi, siis võinuks seda lahmimist algushetkedel lihtsalt ignoreerida ning võibolla olekski neile jäänud marginaalne toetus. Aga praegu on küsimus minu meelest tõusnud palju olulisemaks sellest, et kas ja kelle süül EKRE populaarne on - küsimus on selles, et need kohati räiged väärtused on jõudnud valitsustasandile ning sealtkaudu järjest enam ka ühiskonda ja mitte keegi ei suuda või ei taha sellele pidurit panna. Meie probleem ei ole enam ainult EKRE, vaid tegelikult ka Keskerakond ja IRL, kes valitsuspartneritena on võimul olemise nimel aktsepteerinud EKRE käitumist ning sõnavõttudes isegi õigustavad seda (vt näiteks Karilaiu eilset avaldust: "Koalitsiooni suurt töötahet silmas pidades on oht pisut piire ületada andestatav").

[plastic'99]

Edit: plastic99-le suunatud siis

Ma'i strawmanni, ma siiralt küsin. Kas sa ütled, et kui emmal-kummal pool lõhet on piisavat suur ports rahvast, siis tuleb neile pooltele ikkagi otsa vaadata ja kuidagi reageerida, hoolimata sellest, et, mõlemal pool esinev silmakirjalikkus ja poosetamine aside, ühel poolel on seisukohad, (ka siis, kui neid koeraviledega esitatakse) mis ilmselgelt diskvalifitseerivad neid igasugusest aktsepteeritavusest või ärakuulamisest?

See on ju see, mis annab absoluutselt vastuvõetamatutele seisukohtadele legitiimsuse? Et kui piisavalt palju inimesi arvab, et peded kappi ja mustale ust, siis kodurahu huvides peaks nad ära kuulama? Nagu, ma saan aru, et ma nii jõhkralt lihtsustan praegu, aga kas mingite asjadega ei olegi asi lihtne tegelt? Et enne inimesed, alles seejärel seisukohad/maailmavaated? Ja seisukohad, mis panevad kahtluse alla mingite gruppide inimõigused, saavad nulltolerantsi? Jäleduste normaliseerimine aitab nende vastu võidelda kuidagi? Või pole lihtsalt valikut?

ma saan aru, et su mõte võtab kokku need 2 bolditu osa ja vastan siis neile.

põhimõtteliselt nõus, aga see "panevad kahtluste alla mingite gruppide inimõigused" on bullshit veidi. me ei räägi täna sellest, et mingi väike inimgrupp tahab endale õigust 10 aastastega abielluda ja siis "peame neid ära kuulama". ma saaks sellisel juhul su viitest nagu rohkem aru. meie ajalooline taust ja kultuuriruum omab siiski küllaltki selgelt nägemust omasooliste abielu suhtes.

see nn "ärkamine", kus ühiskonnas mingi mastaapne grupp arvab, et tegelikult on ka nende abielu okei, on toimunud küllaltki hiljuti. ja selle taga on haridus ja haritus.

Seega teisele boldile vastuseks: võivad saada nulltolerantsi, aga sellisel juhul ei ole see "heade poolt" vaadates efektiivne strateegia. See ongi mu mõte... lihtsalt nagu siga aia vahel kiunutakse, kuidas endil on õigus, arusaamata, et selle õigusega ei pruugi midagi olla peale hakata.

Üldiselt see homoküsimus oli sul tõesti veidi üle võlli, kuid... ma siin nüüd julgelt tunnistan ise ülesse, et kuniks ülikoolini ma sellest pedeteemast väga aru ei saanud ja suht imelik ja vale värk tundus. taustsüsteem (ja kuigi ma ei ole väga vana, siis varsti gümnast 15 aastat möödas, seega või öelda ka, et aeg) oli lihtsalt selline - kool, ilmselt veidi kasvatus, eksole.

Nüüd kui me räägime EKRE-st, siis sa jätsid siia kõrvale pagulaste küsimuse. see ei ole enam nii lineaarne. ja siin tuligi see küsimus selgemalt välja. inimestel oli reaalselt teadmatus, hirm, esmakordselt sellised küsimused ühiskonnas üleval. need inimesed ei olnud pahad või rumalad. ja siis türa tulevad mingid omast arust valgustatud, kes selle asemel, et oma argumente mõistlikult esitada, võrdsustavad sind EKREga. esimene reaktsioon ongi, et "mida vittu", kuid kui sa oledki vot nii selgelt ära defineeritud, siis mingi hetk su inforuum muutub, eksole. ja alternatiivid (näiteks keda valida) ka vähenevad.

Tuletan meelde, et aastat 5+ tagasi olid nad marginaalne vähemus ja ka veidi selline radikaalne punt. ja iga hallil alal ja teadmatuses opereeriv isik, keda oleks võimalik tõmmata emmale-kummale poole, lükati lihtsalt jõuga EKRE kaissu.

Ma ei väsi seda kordamast, et ma valisin fkin sotse, kuid kui endal seltskonnas korra sai tõstatatud pagulaste debatt, siis... ka enda tutvusringkonnas killiti igasugused küsimused ära ja... ausalt öeldes oli ebamugav olla.

ja ma tahaks öelda, et läänemaailmas olid nüüd tagasi vaates need "EKRE-d" küllalti necessary evil. nad tegid tööd ja püstitasid küsimusi, mida paljud (k.a. mina) ei julgenud teha. kuid mille kohta paljud tahtsid vastuseid.

[plastic'99]

Jah, aga mina näiteks kardan, et see praegune olukord saabki tavapäraseks ning luuakse pretsedente. Teen hämaraid otsuseid, aga tagasi astuma ei pea; valetan, aga tagasi astuma ei pea; solvan kedagi räigelt, aga tagasi astuma ei pea. Ja nii tekibki valitsus, mis on sisuliselt kõigutamatu.. ning see on minu meelest demokraatiale väga ohtlik. Jah, teatud aja pärast saab rahvas muidugi uuesti hinnangut anda, aga siis võib ka see uus valitsus samamoodi öelda, et "aga tema eelmise valitsuse ajal ju tagasi ei astunud" ning see rong läheb edasi.

Ma olen nõus, et normaalses olukorras ei peaks meedia nii suurt hüsteeriat üles kütma, aga see ongi hetkel suuresti ka selle tulemus, et koalitsioon eesotsas Ratasega on käitunud ikka väga alandlikult ning mitmetest mitteaktsepteeritavatest asjadest mööda vaadanud. Normaalses olukorras oleks Ratas ju pidanud ammu aru saama, et mõned ministrid ei ole olnud algusest peale pädevad enda ametikohta täitma - aga võim on liiga tugevalt peas kinni. Kasvõi eelmise valitsuse standardite järgi võttes pidanuks EKRE praeguseks hetkeks juba oma neljast ministrist (Järvik, Kingo, Kuusik, vanem Helme) ilma olema jäänud, mis tegelikult on ju täiesti sõge number ning näitab, et EKRE ei ole valitsuskõlbulik.

Ja ma olen nõus ka sellega, et meedia on varasemalt aidanud EKRE nö tõusule väga palju kaasa, omistades neile liigselt tähelepanu - nagu siin öeldi, siis võinuks seda lahmimist algushetkedel lihtsalt ignoreerida ning võibolla olekski neile jäänud marginaalne toetus. Aga praegu on küsimus minu meelest tõusnud palju olulisemaks sellest, et kas ja kelle süül EKRE populaarne on - küsimus on selles, et need kohati räiged väärtused on jõudnud valitsustasandile ning sealtkaudu järjest enam ka ühiskonda ja mitte keegi ei suuda või ei taha sellele pidurit panna. Meie probleem ei ole enam ainult EKRE, vaid tegelikult ka Keskerakond ja IRL, kes valitsuspartneritena on võimul olemise nimel aktsepteerinud EKRE käitumist ning sõnavõttudes isegi õigustavad seda (vt näiteks Karilaiu eilset avaldust: "Koalitsiooni suurt töötahet silmas pidades on oht pisut piire ületada andestatav").

Meie probleem on reformierakond. südantlõhestav, et seda ei mõisteta : ( tegelt ka.

mis te siiralt arvate, et kui ratasel oleks alternatiivi, siis ta laseks sellel juhtuda? reformierakond on 100% valitsustest oma partneritelt noa selge löönud (kuni nüüd viimane valitsus kus sde ja I läksid KE manu). ning nüüd tõmmati enne valimisi juba jooned maha. kus kurat siis riigimehelikkus oli, mida nii väga soovitakse koalitsioonilt? süda läheb pahaks, tegelt ka.

ref 40 kohta tulevad 100% täielikult nende maha tõmmatud joonte pealt. ja nüüd oma istutakse oma võidu otsas ja arvatakse, et ollakse kõvad tegijad. aru saamata, et see oli Pyrrhose võit ja see kapitaleerumine mis 5 päeva pärast valimisi toimus oli tegelt inevitable.

Ja nüüd käib jätkuvalt üks targutamine. saatke see piff sealt nahhui, vabandage ratase ees, lubagu mitte kunagi nii teha, suurimad latatarad (nagu Ligi) saatke euroopasse ja sõidame. aga lihtsam on tõepoolest opositsioonis tiksuda ja uusi valimis oodata. teine variant on lihtsam - andke isamaale see kuradi pensionireform ja ... sõidame.

[futbolidipaul]

Delfil tundub olevat üsna poogen, kuna nad võtavad Moonika Helme kolumnistiks ja naudivad seda, kuidas see jama üles keerab. PM enamvähem samamoodi, aga pigem omaniku soovil. ERR ja meie pigem hoiame mingit joont, et me reageerime siis, kui asi on tõesti oluline.

Kas Sami Lotila oli Õhtulehe või Delfi kolumnist? Minu mälus oli ta esimene, kes sai kirjutada hülgemöla avalikult, sest see tõi klikke ja ajas inimesed pöördesse.

[nonoh]

Aed ja aiaauk. Sildade ehitamise juures mina räägin 2/3+ rahvast, kes erinevate küsitluste järgi olid vastu samasooliste abielu seadustamisele ja pagulaste toomisele. Sina aga EKRE-st, kes suutis väiksema osa sellest rahulolematust massist enda selja taha koondada.

Esiteks, Eestis pole jutuks olnud samasooliste abielu seadustamine. Jutt on kooseluseaduses. Teiseks, wikipediast (https://et.wikipedia.org/wiki/Koosel...use_uuringud):

"2017. aasta aprillis viis Turu-uuringute AS Eesti Inimõiguste Keskuse tellimusel läbi avaliku arvamuse uuringu LGBT teemadel. Küsitluses osales 1005 vastajat üle Eesti, kelle vanus oli 15 või enam. Kooseluseaduse toetajate ja vastaste hulk oli võrdsustunud: seadust toetas 45% ja ei toetanud 46% vastanutest. Kui 56% vastanud eestlastest toetas seadust, siis muust rahvusest Eesti elanike seas oli sama näitaja 21%. Toetus kooseluseadusele oli kõikides vanusegruppides alla 50-aastaste inimeste seas suurem kui vastuseis. Nooremate vanusegruppide ja üliõpilaste seas oli toetus seadusele kasvanud 70%-ni."

Mul ei ole aega muusse filosoofilisse mulasse hetkel sekkuda, aga faktidega ei tasuks suvaliselt ümber käia (eriti, kui need "toetavad" mingit sinu argumenti).

Mul on tegelikult sellesse teemasse, et ajakirjandus on kõiges süüdi, veel omajagu lisada, aga praegu pole aega.

[Punkt]

Meie probleem on reformierakond. südantlõhestav, et seda ei mõisteta : ( tegelt ka.

mis te siiralt arvate, et kui ratasel oleks alternatiivi, siis ta laseks sellel juhtuda? reformierakond on 100% valitsustest oma partneritelt noa selge löönud (kuni nüüd viimane valitsus kus sde ja I läksid KE manu). ning nüüd tõmmati enne valimisi juba jooned maha. kus kurat siis riigimehelikkus oli, mida nii väga soovitakse koalitsioonilt? süda läheb pahaks, tegelt ka.

ref 40 kohta tulevad 100% täielikult nende maha tõmmatud joonte pealt. ja nüüd oma istutakse oma võidu otsas ja arvatakse, et ollakse kõvad tegijad. aru saamata, et see oli Pyrrhose võit ja see kapitaleerumine mis 5 päeva pärast valimisi toimus oli tegelt inevitable.

Ja nüüd käib jätkuvalt üks targutamine. saatke see piff sealt nahhui, vabandage ratase ees, lubagu mitte kunagi nii teha, suurimad latatarad (nagu Ligi) saatke euroopasse ja sõidame. aga lihtsam on tõepoolest opositsioonis tiksuda ja uusi valimis oodata. teine variant on lihtsam - andke isamaale see kuradi pensionireform ja ... sõidame.

Tead, mulle käib ka Reformierakonna kohati isalik, patroniseeriv (vahel ka ultimatiivne) toon närvidele ja ma nendin, et kui järgmine nädal oleksid valimised, siis ma ilmselt ei teaks, kellele ma oma hääle annaksin. Mul tegelt ka on igasugustest vastandumistest jmt siiralt villand ning Reformierakonna aeg-ajalt hüppamine on lihtsalt õli tulle valamine, mis mulle meelt mööda ei ole.

Aga see jutt, et Ratasel polnud/pole ühtegi alternatiivi, ei ole ka eriti tõsiseltvõetav. Mingi hetkeni võis ju eksperimenteerida ja EKRE-le võimaluse anda, aga see aeg on minu meelest täis tiksunud ning ühel hetkel võiks oma solvumistest üle saada. Ma ei ole päris kindel, et peaministritool + EKRE pantvang olla on parem kombo kui Reformiga koalitsioonis olla. Jah, väliselt võib ju näida, et see praegune valitsus on Keskerakonna valitsus ning Ratas selle juht, aga lõppkokkuvõttes see nii ju ei ole.

[LeeRomeno]

Pole ammu postitanud siia teemasse, aga viimane arutelu tekitas sellised mõtted:
Erinevate uuringute järgi ongi ühiskonnas umbes 15-20% inimesi, kes iga kell valivad nn "populiste". Ehk siis keerulistele küsimustele lihtsaid vastuseid pakkuvaid tegelasi. Kusjuures populistide fookus erineb, varasemalt täitis seda rolli ju väga edukalt Savisaar ja Keskerakond, kes siis lisaks sellele 15-20% ühiskonnast suutis kaasata ka vene vähemust. Strateegia oli ju identne, mida EKRE praegu viljeleb. Ratase võimuletulekuga Keskerakonnas tekkis koheselt tühimik ja EKRE täitis selle rolli suurepäraselt. Keskerakond flirtis tegelikult ju kogu aeg samade teemadega, oli mõõdukalt ELi vastane, vastandus "eliidile", seal oli tugev demagoogiast üle ajav juht, omas edukaid meediakanaleid, mis vastandusid nn "peavoolumeediale", ala Tallinna TV jne.
Mis on juhtunud viimaste aastate jooksul ja mis on ka trend igal pool maailmas on nn piiride aina kaugemale lükkamine. Ma olen üpris kindel, et kui praegu Helme kõmmutaks näiteks Kallase pildi pihta või lindistaks mingeid kohtumisi, siis ei kaasneks sellega mitte mingisuguseid tagasiastumisi, pigem valijaskond hurraataks, et kõva mees.
Aga see selleks, Helmed on lihtsalt võtnud olukorrast maksimumi ja nähes Savisaare taandumist teinud strateegia Keski ühe püsi valijaskonna üle tõmbamiseks ja teinud seda suurepäraselt. Sellegipoolest ei olnud Savisaar vaatamata Keskerakonna populaarsusele ju valitsuses. Samas EKRE, oluliselt nõrgema tulemusega on ja domineerib seda.
Siin tulevad mängu juba teised nüansid. Esiteks Reform on oma ülbusega teinud endast põhimõtteliselt vastuvõetamatu partneri teistele erakondadele. Olen suhteliselt kindel, et sõltumata valimiste tulemustest oleks kõik teised erakonnad olnud nõus tegema mis iganes muu kombo, aga mitte koos Reformiga. Käitumine valimistulemuste teada saamise järel suurendas vastumeelsust veelgi.
Sotsid tegid väga nõrga tulemuse, seda eelkõige Ossi pärast, kes on isegi sotside valijaskonna hulgas ebasümpaatne tegelane. Isamaa tegi juba enne valimisi terve aasta tugevat pööret paremale, lootes saada pisutki EKRE valijate hulgast. Nende jaoks oli pigem konservatiivne valitsus igati loogiline, lisaks veel aastatepikkune kompleks Reformi varjus väikse venna rolli mängimisest.
Ja siis Keskerakond. Neil oli 2 varianti. Kas olla nn "väike" partner Reformiga, kes neid terve kümnendi tümitanud ja mõnitanud või siis jätkata peaministriparteina ja riskida vene valijaskonna kaotusega. Selle teise ohu minimaliseerimiseks lükati Kõlvart Tallinna ja plaan teha valitsus EKRE ja Isamaaga oli ainuke reaalne variant.
Niiet plasticul on kindlasti õigus selles suhtes, et praegu valitsuse on suurest põhjustanud reformierakonna pikk võimuperiood. Lisaks siia juurde Savisaare taandumise, Isamaa eneseotsingud ja Helmede suurepäraselt täide viidud kommunikatsioon ja strateegia.

[_AI_]

Pole ammu postitanud siia teemasse, aga viimane arutelu tekitas sellised mõtted:
Erinevate uuringute järgi ongi ühiskonnas umbes 15-20% inimesi, kes iga kell valivad nn "populiste". Ehk siis keerulistele küsimustele lihtsaid vastuseid pakkuvaid tegelasi. Kusjuures populistide fookus erineb, varasemalt täitis seda rolli ju väga edukalt Savisaar ja Keskerakond, kes siis lisaks sellele 15-20% ühiskonnast suutis kaasata ka vene vähemust. Strateegia oli ju identne, mida EKRE praegu viljeleb. Ratase võimuletulekuga Keskerakonnas tekkis koheselt tühimik ja EKRE täitis selle rolli suurepäraselt. Keskerakond flirtis tegelikult ju kogu aeg samade teemadega, oli mõõdukalt ELi vastane, vastandus "eliidile", seal oli tugev demagoogiast üle ajav juht, omas edukaid meediakanaleid, mis vastandusid nn "peavoolumeediale", ala Tallinna TV jne.
Mis on juhtunud viimaste aastate jooksul ja mis on ka trend igal pool maailmas on nn piiride aina kaugemale lükkamine. Ma olen üpris kindel, et kui praegu Helme kõmmutaks näiteks Kallase pildi pihta või lindistaks mingeid kohtumisi, siis ei kaasneks sellega mitte mingisuguseid tagasiastumisi, pigem valijaskond hurraataks, et kõva mees.
Aga see selleks, Helmed on lihtsalt võtnud olukorrast maksimumi ja nähes Savisaare taandumist teinud strateegia Keski ühe püsi valijaskonna üle tõmbamiseks ja teinud seda suurepäraselt. Sellegipoolest ei olnud Savisaar vaatamata Keskerakonna populaarsusele ju valitsuses. Samas EKRE, oluliselt nõrgema tulemusega on ja domineerib seda.
Siin tulevad mängu juba teised nüansid. Esiteks Reform on oma ülbusega teinud endast põhimõtteliselt vastuvõetamatu partneri teistele erakondadele. Olen suhteliselt kindel, et sõltumata valimiste tulemustest oleks kõik teised erakonnad olnud nõus tegema mis iganes muu kombo, aga mitte koos Reformiga. Käitumine valimistulemuste teada saamise järel suurendas vastumeelsust veelgi.
Sotsid tegid väga nõrga tulemuse, seda eelkõige Ossi pärast, kes on isegi sotside valijaskonna hulgas ebasümpaatne tegelane. Isamaa tegi juba enne valimisi terve aasta tugevat pööret paremale, lootes saada pisutki EKRE valijate hulgast. Nende jaoks oli pigem konservatiivne valitsus igati loogiline, lisaks veel aastatepikkune kompleks Reformi varjus väikse venna rolli mängimisest.
Ja siis Keskerakond. Neil oli 2 varianti. Kas olla nn "väike" partner Reformiga, kes neid terve kümnendi tümitanud ja mõnitanud või siis jätkata peaministriparteina ja riskida vene valijaskonna kaotusega. Selle teise ohu minimaliseerimiseks lükati Kõlvart Tallinna ja plaan teha valitsus EKRE ja Isamaaga oli ainuke reaalne variant.
Niiet plasticul on kindlasti õigus selles suhtes, et praegu valitsuse on suurest põhjustanud reformierakonna pikk võimuperiood. Lisaks siia juurde Savisaare taandumise, Isamaa eneseotsingud ja Helmede suurepäraselt täide viidud kommunikatsioon ja strateegia.

No mis te plärate Plasticuga, asi oli ju ikka küüntes, solvumises ja võimuihas ja põhimõttelageduses ja ka selles, et Kaja on ju naine. See on ju see lugulaul, mida ajakirjanduses on kõige rohkem viljeletud või nagu keegi paar posti tagasi märkis- objektiivselt kirjeldanud asjade seisu.

[Mõnuagent 007]

Kas Sami Lotila oli Õhtulehe või Delfi kolumnist? Minu mälus oli ta esimene, kes sai kirjutada hülgemöla avalikult, sest see tõi klikke ja ajas inimesed pöördesse.

See oli mingi 10 aastat tagasi.

[Linnupoja]

Meie probleem on reformierakond. südantlõhestav, et seda ei mõisteta : ( tegelt ka.

mis te siiralt arvate, et kui ratasel oleks alternatiivi, siis ta laseks sellel juhtuda? reformierakond on 100% valitsustest oma partneritelt noa selge löönud (kuni nüüd viimane valitsus kus sde ja I läksid KE manu). ning nüüd tõmmati enne valimisi juba jooned maha. kus kurat siis riigimehelikkus oli, mida nii väga soovitakse koalitsioonilt? süda läheb pahaks, tegelt ka.

ref 40 kohta tulevad 100% täielikult nende maha tõmmatud joonte pealt. ja nüüd oma istutakse oma võidu otsas ja arvatakse, et ollakse kõvad tegijad. aru saamata, et see oli Pyrrhose võit ja see kapitaleerumine mis 5 päeva pärast valimisi toimus oli tegelt inevitable.

Ja nüüd käib jätkuvalt üks targutamine. saatke see piff sealt nahhui, vabandage ratase ees, lubagu mitte kunagi nii teha, suurimad latatarad (nagu Ligi) saatke euroopasse ja sõidame. aga lihtsam on tõepoolest opositsioonis tiksuda ja uusi valimis oodata. teine variant on lihtsam - andke isamaale see kuradi pensionireform ja ... sõidame.

Seeni tegid wä

[Sambaz]

Seeni tegid wä

[Pints]

Toompeal sahistatakse üha valjemalt, et Järvikul on nüüd siis minek väga suure tõenäosusega aga mida Helme püüab sellega saavutada, kui endiselt kinnitab et EKRE toetab oma ministrit, samas juba päev-kaks mitme allika väitel otsitakse uut kandidaati.

[lorenzo]

Tead, mulle käib ka Reformierakonna kohati isalik, patroniseeriv (vahel ka ultimatiivne) toon närvidele ja ma nendin, et kui järgmine nädal oleksid valimised, siis ma ilmselt ei teaks, kellele ma oma hääle annaksin. Mul tegelt ka on igasugustest vastandumistest jmt siiralt villand ning Reformierakonna aeg-ajalt hüppamine on lihtsalt õli tulle valamine, mis mulle meelt mööda ei ole.

Aga see jutt, et Ratasel polnud/pole ühtegi alternatiivi, ei ole ka eriti tõsiseltvõetav. Mingi hetkeni võis ju eksperimenteerida ja EKRE-le võimaluse anda, aga see aeg on minu meelest täis tiksunud ning ühel hetkel võiks oma solvumistest üle saada. Ma ei ole päris kindel, et peaministritool + EKRE pantvang olla on parem kombo kui Reformiga koalitsioonis olla. Jah, väliselt võib ju näida, et see praegune valitsus on Keskerakonna valitsus ning Ratas selle juht, aga lõppkokkuvõttes see nii ju ei ole.

ma arvan et Reform pole veel pikka aega mingi alternatiiv. Keskile oleks sobivaim olnud kui Sotsid oleks teinud tunduvalt parema tulemuse, et oleks EKRE saanud eemale jätta, aga seda ei juhtunud.

Siin on mainitud et EKRE on saanud oma tahtmise aktsiisilangetuse näol ja Isamaa on kohe saamas pensionireformiga. Keskil peaks seega olema kõik võimalused lõpuks oma lubaduse, näiteks astmelise tulumaksu, läbiviimiseks. Vähemalt niikaua kui see valitsus veel püsib. Ses suhtes ei imesta kui antud maksudebati pilti toomine ongi nende taktikaline lüke

[allars]

https://www.err.ee/1005976/valitsuse-plaan-enne-minister-jarvikut-laheb-kantsler-lemetti

Näis, kas läheb nii, nagu Sildam pakub. 30 000 ja Lemetti Järviku eest.