Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Vanematele valimatu raha andmine ei väärtusta lapsi, iibe kasvu antud meetod ei paranda, vaesusriski ei vähenda samuti, sest suurimas vaesusriskis olevad grupid Eestis on üksikvanemad ja üksinda elavad pensionärid. Selle kohta on päris palju viimasel ajal eksperdid kirjutanud.
Kui riik tahaks lapsi väärtustada, siis kindlustaks ta neile korraliku hariduse sõltumata nende sünnikohast ja vanemate võimalustest, organiseeriks piisavalt võimalusi ja toetusi, et ka vähemjõukatest peredest lapsed saaksid osa võtta huviringidest, spordilaagritest jms, organiseeriks piisava vaimse nõustamise abi igasse kooli jne jne. Neid asju, kuhu laste väärtustamiseks raha võiks investeerida on hulgim ja kõik on märksa parema tulemusega kui antud lahendus.
Eesti lastetoetused on anyways Euroopas ühed suurimad. Kõige suurem on see üldse Luksemburgis, kus laste arv ema kohta on uskumatu 1.45.
Ja ei, kui lastetoetus oleks vajaduspõhine, siis saaks raha reaalselt need pered, kellel seda vaja läheb, hetkel on läheb see lihtsalt jälle valimiste-eelse poliitikute poolt lubatud rahakülvi kategooriasse. Mis on eriti irooniline, kuna elame ajaloolise inflatsiooni ajal. Mis veel parem lahendus oleks, kui kütame inimestele veel valimatult raha juurde.
Kui lastetoetused teha vajaduspõhisteks, siis võiks sama hästi teha pensionid vajaduspõhiseks. Laste kasvatamine on üldiselt kulukam kui vanaema ülalpidamine. Hariduse osas minu arust Eestis suurt probleemi ei ole, kõigil on ligipääs... veel. Reform on alati soovinud Eestis haridust tasuliseks teha, algaastatel ka keskharidust muideks.
Mis puutub üksikvanematesse, siis seda trummi on sotsid ja ref nüüd üritanud taguda, aga tegelikult on kurikuulus üksikvanema lapse toetus lihtsalt hoax, millele viitab ka selle toetuse määr. Kellelgi oli vaja 2016. aastal linnukest kirja saada programmis. Üksikvanema toetust makstakse ainult juhul, kui lapsel pole päriselt isa teada või üks vanematest on tagaotsitav. Vanema surma korral makstakse juba toitjakaotuspensioni ja vanemate lahkumineku korral on alimendid jms.
Kui üksikvanema lapse toetuse summa tõsta märkimisväärseks, siis võib mürki võtta, et hakkab kasvama nende laste hulk, kellel isa sünnitunnistusel kirjas pole - lihtsalt seetõttu, et nii saab rohkem toetust. See ilmselt ei ole eesmärk ega asi, mida riik peaks stimuleerima, ja seetõttu võiks selle toetuse üldse ära kaotada. Neile võiks tõesti pakkuda vajaduspõhist toimetulekutoetust.
Lapsetoetus ei peagi olema mingi võluvits ja ahvatlus sünnitamiseks. Küll aga peaks see aitama leevendada hirmu, et laste saamisega seab inimene end vaesusriski. Kui seda maksta vajaduspõhiselt, siis see olekski lihtsalt vaesteabi lollidele, kes ei osanud rasedust vältida.
“Kui lähed valitsusse ja teed õigeid asju, siis hakkab [toetus]protsent kasvama”
Martin pani veiled kiituse Reformile ?
Ka magavale kassile jookseb hiir suhu (loe Ukraina sõda Kallasele). Samas üks hakkaks Conor Mcgregori moodi Trash talkima ja paika panema peaministrina ja teine on lihtsalt trofee peaminister kuskil meetingutel, aga sisepoliitiliselt on mõlemad täiesti kasutud.
Ta pidas seda silmas, et kui toetusprotsent tõuseb Refil, on see n.ö pasameedia väljamõeldis, a kui EKRE oma tõuseks, oleks see legit number
Olen aru saanud jah, et EKRE suur toetus on tingitud sellest, et nad esindavad olulist osa Eesti ühiskonnast, keda ei tohi enam ignoreerida, aga Refi 2x kõrgem number tuleneb sellest, et osa ühiskonda on ikkagi selgelt lollid.
ma endiselt ootan vastust küsimusele, et kuskohast see 280 mil aastas raha võetakse lastetoetusteks.
Mille arvelt? või hakataksegi iga aasta laenu kütma?
Pole küll rahakotiga kursis, kuid rahalise numbri asemel vast on mõistlik leida üles protsent kohustuste kasvu osas. Kui sisendite hinnad kasvavad, siis käibed kasvavad... maksulaekumised kasvavad jne. Kulutused kasvavad. Kas ka lastetoetus? Mitme % ulatuses?
see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled
"joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"
"Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."
Ma võtaks ka sõna ka siis lastetoetuste koha pealt. Ja ma ei hakka oma arvamust ütlema, sest see suuresti katub Plasticu omaga, aga ma räägin ühest küljest, mida siin ei kajastata. Kui tõsta lastetoetusi, siis hakkab tõusma ka laste tegemine raha pärast vanemate poolt, kes ei suuna oma raha lastele. Neid peresid on rohkem, kui üks per Morna küla, mida keegi ei tea, kus see päriselt asub. Ehk siis lihtsalt raha helikopterist alla loopides saad sa teise efekti, kui soovid. Tartus on lastaaia koha tasu üle 100 euri (koos toiduga), pange toetus parem sinna alla. Meil on lastekoolilõunad tasuta, aga ma olen kuulnud, et hinnatõusu tõttu on need jäänud kehvaks. Subsideerige rohkem seda. Pange kooli vahenditesse rohkem raha, mitte ärge andke raha lihtsalt suvaliselt kulutamiseks. Sest isegi, ja see ei ole tõestatud, rohkem lapsi hakkab sündima, siis nende elusse see küll ei jõua.
Ma ei ole suuresti vaimustuses ka pearaha tõstmisest huvitegevusse. Ma olen nõus, et treenerid peaksid rohkem raha saama, aga ma kardan, et kui see teha tasuta, siis hakatakse sellesse suhtuma ükskõikselt. Nagu ikka tasuta saadud asjadesse.
Lootus sureb viimasena, ütles usk ja tappis armastuse.
Kui lastetoetused teha vajaduspõhisteks, siis võiks sama hästi teha pensionid vajaduspõhiseks. Laste kasvatamine on üldiselt kulukam kui vanaema ülalpidamine. Hariduse osas minu arust Eestis suurt probleemi ei ole, kõigil on ligipääs... veel. Reform on alati soovinud Eestis haridust tasuliseks teha, algaastatel ka keskharidust muideks.
Mis puutub üksikvanematesse, siis seda trummi on sotsid ja ref nüüd üritanud taguda, aga tegelikult on kurikuulus üksikvanema lapse toetus lihtsalt hoax, millele viitab ka selle toetuse määr. Kellelgi oli vaja 2016. aastal linnukest kirja saada programmis. Üksikvanema toetust makstakse ainult juhul, kui lapsel pole päriselt isa teada või üks vanematest on tagaotsitav. Vanema surma korral makstakse juba toitjakaotuspensioni ja vanemate lahkumineku korral on alimendid jms.
Kui üksikvanema lapse toetuse summa tõsta märkimisväärseks, siis võib mürki võtta, et hakkab kasvama nende laste hulk, kellel isa sünnitunnistusel kirjas pole - lihtsalt seetõttu, et nii saab rohkem toetust. See ilmselt ei ole eesmärk ega asi, mida riik peaks stimuleerima, ja seetõttu võiks selle toetuse üldse ära kaotada. Neile võiks tõesti pakkuda vajaduspõhist toimetulekutoetust.
Lapsetoetue ei peagi olema mingi võluvits ja ahvatlus sünnitamiseks. Küll aga peaks see aitama leevendada hirmu, et laste saamisega seab inimene end vaesusriski. Kui seda maksta vajaduspõhiselt, siis see olekski lihtsalt vaesteabi lollidele, kes ei osanud rasedust vältida.
Esiteks, on pensioni ja lastetoetuste olemus täiesti erinev. Pension on põhimõtteliselt riigipoolne tänu, et inimene on oma parimad aastad veetnud tööl olles ja riigile makse tasudes ja nüüd saab vanas eas rahulikumalt võtta ja riik maksab selle eest. Lisaks siis muidugi ka see, mida inimene ise 2 ja 3 sambaga on kogunud. Erinev on ta juba nüüd ja erinevad toimetuleku toetused on ka ju olemas. Lastetoetus on sõna otseses mõttes toetus ja oma olemuselt peaks toetus olema neile, kes toetust vajavad. See, et riik näitab, et lapsed on olulised on täiesti fine, aga juba praegusel kujul on Eesti lastetoetus ka maailma mõistes väga suur. Ei ole see koht kuhu niigi kõrges inflatsioonis ja eelarve defitsiidis raha külvata.
Ma ei rääkinud üksikvanema toetusest või selle tõstmisest, ma rääkisin sellest, et kui riik tahab mingit sotsiaalset gruppi kõrge inflatsiooni tingimustes toetada, siis meil on hetkel nii üksikvanemad kui üksinda elavad pensionärid, keda see märksa rohkem ohustab.
Mis puudutab sinu viimast pointi, siis mõte on täiesti õige, ma pigem ütleks isegi turvatunde tõstmine, aga raha on ainult üks väike ja riigi jaoks väga kallis meetod, millel puudub kuskil maailmas tõestatud efekt. Võid siit lugeda rohkem, mida proovitud on, mis on töötanud jne. Kui ei viitsi, siis lühidalt: soodne ja kättesaadav abi laste hoidmisel, paindlik töökorraldus ja meeste olulisem roll laste kasvatusel.
Aga reaalsuses ongi Lääne-Euroopa negatiivse iibega juba aastaid ja rahvaarv on kasvanud vaid migratsiooni tõttu. Eesti on vaikselt ka sinna jõudmas, kus iive on enamvähem neutraalne, aga seda peamiselt tänu migratsioonile, aga ka tänu sellele, et inimesed tulevad välismaalt tagasi koju elama.
Mis puudutab sinu viimast pointi, siis mõte on täiesti õige, ma pigem ütleks isegi turvatunde tõstmine, aga raha on ainult üks väike ja riigi jaoks väga kallis meetod, millel puudub kuskil maailmas tõestatud efekt. Võid siit lugeda rohkem, mida proovitud on, mis on töötanud jne. Kui ei viitsi, siis lühidalt: soodne ja kättesaadav abi laste hoidmisel, paindlik töökorraldus ja meeste olulisem roll laste kasvatusel.
Aga reaalsuses ongi Lääne-Euroopa negatiivse iibega juba aastaid ja rahvaarv on kasvanud vaid migratsiooni tõttu. Eesti on vaikselt ka sinna jõudmas, kus iive on enamvähem neutraalne, aga seda peamiselt tänu migratsioonile, aga ka tänu sellele, et inimesed tulevad välismaalt tagasi koju elama.
Siia lisaks enda näite juurde, et rahasumma absoluutselt ei motiveeri mind teist last saama. Küll mis motiveerib, õigemini, et mis toetab - tööandja luba 50+% ajast töötada kodukontoris. Mis omakorda toetab mu naise soovi teist last saada - see, et mees on kodus olemas ja ta saab päeval kasvõi trennis ära käia või sõbrannadega kohvikus ja tunda ennast vabalt. Teda toetab ka see, et ta saab oma sektoris teha täiendavalt nt 8h nädalas küllaltki kõrgelt tasustatud ning motiveerivat tööd ning säilitada tööalane baaskompetents (me ei räägi siin progressist) ka juhul kui peaks 3 lapsega 7 aastat jutti kodus olema. Kui neid võimalusi tal ei oleks, siis võin mürki võtta, et teisest ja kolmandast lapsest me täna ei räägiks.
Ja nüüd küsiks näiteks nasfalilt, et kuidas see 700 EUR, mida nii kangesti tahad mulle kontole saata, aitaks süsteemselt mind ja kuidas see aitaks ühiskonda? Kuidas see täidaks eeldatavat eesmärki - laste arvu suurendamine? Ma ei näe seost ning võttes eelduseks, et ma ei ole ainuke hälbiv ühiskonnaliige (minu tutvusringkonnas enamus noori ühe-kahe lapse vanemaid mõtleb nii; küllap neid on teisigi, ka siinseid), siis kas see ühenäoline toetus kõigile täidab ikka oma põhieesmärki? Või võiks ikka veel korra mõelda ka alternatiividele ja maksimaalselt efektiivsetele lahendustele?
Esiteks, on pensioni ja lastetoetuste olemus täiesti erinev. Pension on põhimõtteliselt riigipoolne tänu, et inimene on oma parimad aastad veetnud tööl olles ja riigile makse tasudes ja nüüd saab vanas eas rahulikumalt võtta ja riik maksab selle eest. Lisaks siis muidugi ka see, mida inimene ise 2 ja 3 sambaga on kogunud. Erinev on ta juba nüüd ja erinevad toimetuleku toetused on ka ju olemas. Lastetoetus on sõna otseses mõttes toetus ja oma olemuselt peaks toetus olema neile, kes toetust vajavad. See, et riik näitab, et lapsed on olulised on täiesti fine, aga juba praegusel kujul on Eesti lastetoetus ka maailma mõistes väga suur. Ei ole see koht kuhu niigi kõrges inflatsioonis ja eelarve defitsiidis raha külvata.
no tegelikult ei ole see olemus üldse nii erinev. ka lastetoetust võib käsitleda kui riigipoolset tänu selle eest, et nad on võtnud ette lastekasvatamise tänamatu töö. mis puutub Eesti lastetoetuse suurusesse, siis ei ole see nüüd ka midagi ulmelist Euroopa kontekstis. sa ilmselt ajad vanemahüvitisega sassi.
muide, ma üleülde ei arva, et peaks selle 700 eurot tuimalt läbi laskma (tundub pisut kõrge), aga põhimõtteline arutelukoht on, kuidas valitsuse talviste otsustega energiarindel hoogustatud inflatsiooni mõjusid kuidagi leevendada. selle asemel tegeletakse aga jätkuvalt paraku demagoogiaga ja loobitakse enne valimisi lennukilt 50 euroseid kupüüre rahva sekka.
Ja nüüd küsiks näiteks nasfalilt, et kuidas see 700 EUR, mida nii kangesti tahad mulle kontole saata, aitaks süsteemselt mind ja kuidas see aitaks ühiskonda? Kuidas see täidaks eeldatavat eesmärki - laste arvu suurendamine? Ma ei näe seost ning võttes eelduseks, et ma ei ole ainuke hälbiv ühiskonnaliige (minu tutvusringkonnas enamus noori ühe-kahe lapse vanemaid mõtleb nii), siis kas see ühenäoline toetus kõigile täidab ikka oma põhieesmärki? Või võiks ikka veel korra mõelda ka alternatiividele?
sinu ja Eleringi bossi lapse ema jaoks võiks ju opt-outi võimaldada seaduses. kuigi te kumbki vist ei kvalifitseeruks sellele 700-le...
Kommentaar