Päevapoliitika

[JuriM]

Lihtsalt üksikmeetmena on astmelisest tulumaksust suhteliselt vähe kasu, see peab moodustama osa laiemast maksupoliitilise paradigma muutusest. Eesmärgiks peab olema maksusüsteemi muutmine võimalikult efektiivseks ja paindlikuks, nii et võimalikult hästi kasutataks ära meie paratamatult piiratud ressursid. On elementaarne, et sellises süsteemis võetakse võimalikult palju arvesse inimeste reaalset maksevõimet, praegu arulagedalt ülistatud lihtsusele ja ühetaolisusele sellises süsteemis liiga palju ruumi just ei jääks. Värske, siiani domineerivatest eelarvamustest vaba pilguga tuleb üle vaadata kogu maksusüsteem, mitte ainust üksikisiku tulumaksu osa.

Tõsi on see, et valimisperioodi viimasel aastal või mis veel, uue kampaania ajal keegi seda maksusüsteemi sedasi korda teha ei saa. See on samasugune ebapopulaarne* otsus osadele valimisgruppidele nagu hetkel see maksude muudatused ja kärped, ehk see tuleks teha samuti esimesel-teisel valisemisaastal, et anda mingi periood süsteemi toimima saamiseks ning võimalike paranduste sisse viimiseks.

[LaRaBla]

Astmeline tulumaks ei ole tõepoolest teoorias halb idee. Seda siis juhul, kui astmeliselt maksustatakse päriselt rikkaid, mitte ei kotita lihtsalt keskklassi, et neilt võimalikult palju raha kätte saada. Mõnes riigis see enam-vähem nii ka toimib: näiteks Suurbritannias ja Rootsis, kus kõrgemale astmele jõudmiseks peab teenima üle 50 000 euro aastas. Tõenäoliselt leiab selliseid riike veelgi, aga ma ei viitsi hetkel nii palju tasuta tööd teha. Otsige ise edasi.

Eelnevasse kategooriasse kuuluvaid riike ühendab aga üks aspekt: need on riigid, kus on piisavalt rikkaid. See tähendab, et vaid rikaste kõrgemalt maksustamine toob riigieelarvesse ka mingit märkimisväärset tulu. Poliitik võib rääkida ükskõik kui ilusat juttu "ausatest maksudest", "ühiskonda panustamisest" ja "võrdsuse loomisest", aga lõpuks tahetakse uusi makse kehtestades või olemasolevaid tõstes vaid ühte: tõsta riigi tulusid. See tähendab, et tehtavad otsused peavad ka raha sisse tooma.

Sotside ja Keskerakonna astmelise tulumaksu plaanid võisid valimiskampaania ajal mõnele ilusad tunduda, aga need on seest täiesti õõnsad. Need ei tooks riigile lisatulu. Vastupidi: mõlemad maksnuks riigile üle 300 miljoni euro aastas. Peaaegu sama palju nagu siin mõne poolt kirutud maksuküüru kaotamine.

Kui hakataks eelarve täitmiseks mingit astmelist tulumaksu kehtestama, tasuks pigem vaadata, millised on maksumäärad meiega enam-vähem sama rikastes riikides ning kuidas need teile meeldiksid.

Mõned näited. Sloveenias on aastas esimesed 8021 eurot 16% tulumaksuga, siis kuni 20 400 27% tulumaks. Noh, veel enam-vähem normaalsed määrad. Sellest üle lajatatakse aga juba 34% tulumaksuga. Eks see kuus 3000 eurot teeniv isik on tõesti nii rikas, et peab sisuliselt poolelt oma palgalt 34% tulumaksu maksma! Sloveenias saab 3000eurose palgaga kätte 1876 eurot. Eestis praegu 2313 eurot, peale maksuküüru kaotamist veel veidi enam.

Portugalis on astmeid veel rohkem. Juba 20 700 eurot ületavalt aastatulult lajatatakse 35% maksumääraga. Üle 26 356 kerkib see 37% peale. Taaskord maksab 3000 eurot kuus teeniv "ülirikas" poolelt oma sissetulekult meie mõistes kosmilist tulumaksu. Kuus saab ta kätte 1934 eurot. Käi persse, rikas, sina peadki ühiskonda rohkem panustama!

Eks see laias pildis maailmavaateline värk ole, aga mõte, et astmelise tulumaksu puhul hakkavad rohkem maksma vaid rikkad, on ikka kaunis sinisilmne ettekujutus sellest, mida astmeline tulumaks Eestis päriselt tähendaks. Muide, Armin Karude, Villigute ja kõikide muude ülirikaste kõrgelt maksustamisele kirjutaks ma põhimõtteliselt isegi alla, aga seal on üks suur probleem – mida rikkam inimene, seda rohkem on tal võimalust tulusid nii skeemitada, et makse tasuma ei pea. USA ülirikkad on vast päris head näited. Offshore on parim sõber! Ehk see vajaks mingit eriti räiget kontrollsüsteemi, mis on võib-olla isegi teostatav, kuid viimase aja riigi ämbreid vaadates pole ma kindel, kas sellega hakkama saadaks...

[diver]

Astmeline tulumaks ei ole tõepoolest teoorias halb idee. Seda siis juhul, kui astmeliselt maksustatakse päriselt rikkaid, mitte ei kotita lihtsalt keskklassi, et neilt võimalikult palju raha kätte saada. Mõnes riigis see enam-vähem nii ka toimib: näiteks Suurbritannias ja Rootsis, kus kõrgemale astmele jõudmiseks peab teenima üle 50 000 euro aastas. Tõenäoliselt leiab selliseid riike veelgi, aga ma ei viitsi hetkel nii palju tasuta tööd teha. Otsige ise edasi.

Eelnevasse kategooriasse kuuluvaid riike ühendab aga üks aspekt: need on riigid, kus on piisavalt rikkaid. See tähendab, et vaid rikaste kõrgemalt maksustamine toob riigieelarvesse ka mingit märkimisväärset tulu. Poliitik võib rääkida ükskõik kui ilusat juttu "ausatest maksudest", "ühiskonda panustamisest" ja "võrdsuse loomisest", aga lõpuks tahetakse uusi makse kehtestades või olemasolevaid tõstes vaid ühte: tõsta riigi tulusid. See tähendab, et tehtavad otsused peavad ka raha sisse tooma.

Sotside ja Keskerakonna astmelise tulumaksu plaanid võisid valimiskampaania ajal mõnele ilusad tunduda, aga need on seest täiesti õõnsad. Need ei tooks riigile lisatulu. Vastupidi: mõlemad maksnuks riigile üle 300 miljoni euro aastas. Peaaegu sama palju nagu siin mõne poolt kirutud maksuküüru kaotamine.

Kui hakataks eelarve täitmiseks mingit astmelist tulumaksu kehtestama, tasuks pigem vaadata, millised on maksumäärad meiega enam-vähem sama rikastes riikides ning kuidas need teile meeldiksid.

Mõned näited. Sloveenias on aastas esimesed 8021 eurot 16% tulumaksuga, siis kuni 20 400 27% tulumaks. Noh, veel enam-vähem normaalsed määrad. Sellest üle lajatatakse aga juba 34% tulumaksuga. Eks see kuus 3000 eurot teeniv isik on tõesti nii rikas, et peab sisuliselt poolelt oma palgalt 34% tulumaksu maksma! Sloveenias saab 3000eurose palgaga kätte 1876 eurot. Eestis praegu 2313 eurot, peale maksuküüru kaotamist veel veidi enam.

Portugalis on astmeid veel rohkem. Juba 20 700 eurot ületavalt aastatulult lajatatakse 35% maksumääraga. Üle 26 356 kerkib see 37% peale. Taaskord maksab 3000 eurot kuus teeniv "ülirikas" poolelt oma sissetulekult meie mõistes kosmilist tulumaksu. Kuus saab ta kätte 1934 eurot. Käi persse, rikas, sina peadki ühiskonda rohkem panustama!

Eks see laias pildis maailmavaateline värk ole, aga mõte, et astmelise tulumaksu puhul hakkavad rohkem maksma vaid rikkad, on ikka kaunis sinisilmne ettekujutus sellest, mida astmeline tulumaks Eestis päriselt tähendaks. Muide, Armin Karude, Villigute ja kõikide muude ülirikaste kõrgelt maksustamisele kirjutaks ma põhimõtteliselt isegi alla, aga seal on üks suur probleem – mida rikkam inimene, seda rohkem on tal võimalust tulusid nii skeemitada, et makse tasuma ei pea. USA ülirikkad on vast päris head näited. Offshore on parim sõber! Ehk see vajaks mingit eriti räiget kontrollsüsteemi, mis on võib-olla isegi teostatav, kuid viimase aja riigi ämbreid vaadates pole ma kindel, kas sellega hakkama saadaks...

.

Ja ometi on valdav enamus kõrgemalt arenenud riikidest selle süsteemi kujul või teisel ellu rakendanud. Ehk oleks aeg vabanduste ja õigustuste otsimine lõpetada ja lollidest eelarvamustest üle saada. Kogu su jutust tegelikult kumab läbi täiesti väärastunud hoiak, et riik on nagu kontvõõras, kes oma ahnet kätt inimeste taskusse topib, mille tõttu tunduvad ka maksud lihtsalt inimeste kottimisena.

Muuseas 3000 EUR-i kuus on Eesti oludes endiselt veel vägagi suur palk (isegi kui Tallinna kuldse ringi mullis võib teistsugune mulje jääda) ning selle pealt 30% ringis tulumaksu võtta oleks igati normaalne.

[Daz Booob]

Päeva lõpuks on küsimus ja maksumaksja motivatsiooniks lihtlabane soov näha, mida tema rahaga siis peale hakatakse.

Nortal võiks ju mingi äpi valmis (lasta) treida.

[lorenzo]

Sellega ma olen nõus, et Eesti mõistes on astmeline tulumaks palgalt eelkõige keskklassi maks, jõukad võtavad tulu välja teisiti. Ehk siin peab hakkama ka maksustama astmeliselt dividende, ja peaasjalikult oleks vaja kapitali ja varamakse. Kinnisvaramaks on tegelt kõige lihtsaimalt administreeritav maks- oma kinnisvara sa ikka siit riigist ära ei vii

[jonman25]

Kogu poliitilise maksude arutelu fookus on minu meelest pikemat aega juba paigast olnud. Ainuke küsimus, mille peaks inimesele esitama, on see: mida ja kui palju soovid riigilt vastu saada? Sellest lähtub ka maksuvajadus. Meil on Eestis paraku paari (peaasjalikult küll ühe) erakonna valijad, kes ei taha riigile midagi anda, aga vastu tahaks saada kõike tasuta ja lihtsalt. Enamik inimesi õnneks saab aru, et nii asi toimida ei saa. Mina isiklikult olen vähemate maksude ja vähemate hüvede poolt, aga see on puhtalt maailmavaateline küsimus.

Aga tõesti, arutelu tuleks alustada sellest, mida ja kui palju soovitakse vastu saada.

[plastic]

Maksta rohkem makse, et lasteaiamakse ei oleks? Ikka. Pensionite tõusuks? Nõus. Laste vajaduspõhise(!) toetuse suurendamiseks. 100% nõus. Protsent riigikaitseks? Kuhu kanda tuleb!?

Maksta rohkem makse enne valimisi võetud populistlike pikaajaliste kohustuste pärast? Ei tahaks nagu. Tervishoius nt oli enne valimisi jutte nt 11/15% palgatõusust. Salamisi loodeti ikka 15%. Teema oli muidugi sügavam, aga lihtsustatult oli kolm kuud vaikus, oldi juba ärevad ning siis öeldi “ok teeme kokkuleppe 20% peal”. Aga kõik saavad (loodetavasti) aru, et mõjutajaks olid: valimised ja õpetajatele ning päästjatele juba lubatud 20%… Ja miks lubati? Sest… valimised.

Ehk siis, eksisteerinud valitsus ajas enne valimisi toetuse nimel püsikulud lakke. Seejärel saadi tulemus ning esitati arve.

See muidugi max naerupahvakas, kuidas nüüd kõigil järsku niu niu ja “kuidas nüüd nii tehti” vibe. Tervishoius kui ma ei eksi, oli see arve 50mln aastas täiendava 5% puhul. Sellest, et arve saajale tähendab see seda, et lisanduvatest vahenditest ainult 1/10 eraldati ravi kättesaadavuse parandamiseks, ei maksa üldse rääkida.

[orbitaaljaam]

.

Muuseas 3000 EUR-i kuus on Eesti oludes endiselt veel vägagi suur palk (isegi kui Tallinna kuldse ringi mullis võib teistsugune mulje jääda) ning selle pealt 30% ringis tulumaksu võtta oleks igati normaalne.

[plastic]

Kas S. Riisalo tänasel päeval vaatab pigem oma soo poole? Kahtlane tunne on!

[Daz Booob]

Kinnisvaramaks on tegelt kõige lihtsaimalt administreeritav maks- oma kinnisvara sa ikka siit riigist ära ei vii

Here but I'm gone

[cannuman]

Kas S. Riisalo tänasel päeval vaatab pigem oma soo poole? Kahtlane tunne on!

kusagil live info selle kohta, kellena ta ennast parasjagu tunneb?

[El President]

Maksta rohkem makse, et lasteaiamakse ei oleks? Ikka. Pensionite tõusuks? Nõus. Laste vajaduspõhise(!) toetuse suurendamiseks. 100% nõus. Protsent riigikaitseks? Kuhu kanda tuleb!?

Maksta rohkem makse enne valimisi võetud populistlike pikaajaliste kohustuste pärast? Ei tahaks nagu. Tervishoius nt oli enne valimisi jutte nt 11/15% palgatõusust. Salamisi loodeti ikka 15%. Teema oli muidugi sügavam, aga lihtsustatult oli kolm kuud vaikus, oldi juba ärevad ning siis öeldi “ok teeme kokkuleppe 20% peal”. Aga kõik saavad (loodetavasti) aru, et mõjutajaks olid: valimised ja õpetajatele ning päästjatele juba lubatud 20%… Ja miks lubati? Sest… valimised.

Ehk siis, eksisteerinud valitsus ajas enne valimisi toetuse nimel püsikulud lakke. Seejärel saadi tulemus ning esitati arve.

See muidugi max naerupahvakas, kuidas nüüd kõigil järsku niu niu ja “kuidas nüüd nii tehti” vibe. Tervishoius kui ma ei eksi, oli see arve 50mln aastas täiendava 5% puhul. Sellest, et arve saajale tähendab see seda, et lisanduvatest vahenditest ainult 1/10 eraldati ravi kättesaadavuse parandamiseks, ei maksa üldse rääkida.

miks laste või peretoetus peaks olema vajaduspõhine, aga lasteaiamaksust vabastamine mitte? miks ei võiks siis juba ka pension olla vajaduspõhine?

töötamist väärtustatakse, aga laste kasvatamist mitte. prolede ideoloogia.

[plastic]

miks laste või peretoetus peaks olema vajaduspõhine, aga lasteaiamaksust vabastamine mitte? miks ei võiks siis juba ka pension olla vajaduspõhine?

töötamist väärtustatakse, aga laste kasvatamist mitte. prolede ideoloogia.

Sinu suund siis see, et samahästi võiks siis “rikastelt” küsida täiendavalt ka raha lapse põhihariduse eest?

[El President]

Sinu suund siis see, et samahästi võiks siis “rikastelt” küsida täiendavalt ka raha lapse põhihariduse eest?

kool on kohustuslik, lasteaed mitte. üks põhiargumente nt covidi ajal lasteaedade iga hinna eest lahtihoidmiseks oli see, et vanemad saaksid ikka tööl käia.

mis puutub hariduse eest raha küsimisse, siis tasuline keskharidus oli reformierakonna programmis kuni 00ndate alguseni.

[cannuman]

Sinu suund siis see, et samahästi võiks siis “rikastelt” küsida täiendavalt ka raha lapse põhihariduse eest?

rikastel võiks banaan ka 30% rohkem maksta kui rottidel.