Päevapoliitika

[Mõnuagent 007]

Ma palusin enda haritumatel töötajatel ajakirjanike kevadgrillil küsida, et kui kõikide ametiasutuste pressiteenistused kasvavad rõlgelt, nemad koolitavad iga aasta kümneid suhtekorraldajaid ja mainekujundaiaid, siis kuidas iga kord, kui riigis miskit korraldatakse, siis kukutakse korraga vinguma, et "õuõu, kommunikatsiooniga läks veits putsi" ja "õuõu, peame ikka Ilona Leiva appi tooma".

Aga, nonoh vs. plastic teemas, et üks vist üritas öelda, et kõigile ei pea vajutama toetust vastavalt välistele mõõdikutele "kolm last -> toetus", vaid sisulistele mõõdikutele "kolm last+vaesus -> toetus", aga siis läks kuhugi lappesse ja värki. Et, noh, hingakem sisse kolm korda ja chillax. Praegu on kogu sotsiaalmeedia, meedia ja ühiskond täis üksteisele molliandmist sisuliselt triviaalsete teemade peale "kas mul võtab mdiagi elust ära, kui kaks naist saavad abielluda" ja "Urmas Viilma on kurb, kui ta seda tegema peab" ja "pere x kaotab 10 eurot, pere y võidab 20 eurot", et veits hirmus hakkab nagu.

[Mõnuagent 007]

Võib-olla on see minu mingi naiivsus, aga imo võiks riik olemas olla siis, kui mul on abi vaja. Praegu pigem käib jaur teemal "miks ma riigilt sissetulekut ei saa, kuna äkki mul kunagi on abi vaja ja naaberkülas leiame paar näidet, kus on abi vaja".

[Daz Booob]

Äpilaadne mõttelaad.

[LeeRomeno]

Ma palusin enda haritumatel töötajatel ajakirjanike kevadgrillil küsida, et kui kõikide ametiasutuste pressiteenistused kasvavad rõlgelt, nemad koolitavad iga aasta kümneid suhtekorraldajaid ja mainekujundaiaid, siis kuidas iga kord, kui riigis miskit korraldatakse, siis kukutakse korraga vinguma, et "õuõu, kommunikatsiooniga läks veits putsi" ja "õuõu, peame ikka Ilona Leiva appi tooma".

Aga, nonoh vs. plastic teemas, et üks vist üritas öelda, et kõigile ei pea vajutama toetust vastavalt välistele mõõdikutele "kolm last -> toetus", vaid sisulistele mõõdikutele "kolm last+vaesus -> toetus", aga siis läks kuhugi lappesse ja värki. Et, noh, hingakem sisse kolm korda ja chillax. Praegu on kogu sotsiaalmeedia, meedia ja ühiskond täis üksteisele molliandmist sisuliselt triviaalsete teemade peale "kas mul võtab mdiagi elust ära, kui kaks naist saavad abielluda" ja "Urmas Viilma on kurb, kui ta seda tegema peab" ja "pere x kaotab 10 eurot, pere y võidab 20 eurot", et veits hirmus hakkab nagu.

Mis toob tagasi minu originaalse postituse juurde, ühiskonnas ongi toimumas polariseerumine ja inimesed joonduvad siis ekreikke või praeguse koalisatsiooni taha ja see on väga kurb. Kui varasemalt ikkagi suudeti leida mingid ühisosad ja kompromissid ja koalisatsioone oli väga erinevaid, siis praegu ollakse mingites asjades nii põhimõttelised, et toimub kaevikutesse kaevamine. Sellises mahus pole seda varem olnud, võibolla Savisaare ajal jõudis samadesse mõõtmetesse, aga ka siis oli Savika vastane seltskond üpris mitmekesine ja pigem ka omavahel ikka konkurentsis.

[Daz Booob]

Mis toob tagasi minu originaalse postituse juurde, ühiskonnas ongi toimumas polariseerumine ja inimesed joonduvad siis ekreikke või praeguse koalisatsiooni taha ja see on väga kurb. Kui varasemalt ikkagi suudeti leida mingid ühisosad ja kompromissid ja koalisatsioone oli väga erinevaid, siis praegu ollakse mingites asjades nii põhimõttelised, et toimub kaevikutesse kaevamine. Sellises mahus pole seda varem olnud, võibolla Savisaare ajal jõudis samadesse mõõtmetesse, aga ka siis oli Savika vastane seltskond üpris mitmekesine ja pigem ka omavahel ikka konkurentsis.

Jõuga surumine ongi parim lahendus antud olukorras.

[LeeRomeno]

Jõuga surumine ongi parim lahendus antud olukorras.

See, et Riigikogu ei saa endale ette nähtud asja teha (ehk siis seadusandlust), see ei tohiks olla lubatud. Ehk, mis puudutab obstruktsiooni lihtsalt lõputute protseduuriliste ja jaburate küsimustega, ei ole normaalne. Samuti peakski opositsioon võitlema ja oma arvamust saama öelda, aga lõppkokkuvõttes ei tohi olla opositsioonil võimekust olla nn "gatekeeper", et mis seadusi üldse tohib arutlusse võtta. No demokraatia ei toimi nii, et keegi võtab lihtsalt otsuse, et meile see ei meeldi ja me ei luba. Valimiste point ongi see, et rahva poolt valitud saaksid oma visiooni ellu viia.
Küll aga on minu arvamus, et see, mis praegu toimub on "omad vitsad peksavad" lahendus Reformi taktikale selle abielureferendumi ajal. Minu arust reageerisid nad tol hetkel üle, tegid väga piinlikke asju (nagu see Venemaa koosseisu kuulumise ettepanek) ja läksid üle võlli. Nüüd tehakse lihtsalt tagasi.

[Daz Booob]

See, et Riigikogu ei saa endale ette nähtud asja teha (ehk siis seadusandlust), see ei tohiks olla lubatud. Ehk, mis puudutab obstruktsiooni lihtsalt lõputute protseduuriliste ja jaburate küsimustega, ei ole normaalne. Samuti peakski opositsioon võitlema ja oma arvamust saama öelda, aga lõppkokkuvõttes ei tohi olla opositsioonil võimekust olla nn "gatekeeper", et mis seadusi üldse tohib arutlusse võtta. No demokraatia ei toimi nii, et keegi võtab lihtsalt otsuse, et meile see ei meeldi ja me ei luba. Valimiste point ongi see, et rahva poolt valitud saaksid oma visiooni ellu viia.
Küll aga on minu arvamus, et see, mis praegu toimub on "omad vitsad peksavad" lahendus Reformi taktikale selle abielureferendumi ajal. Minu arust reageerisid nad tol hetkel üle, tegid väga piinlikke asju (nagu see Venemaa koosseisu kuulumise ettepanek) ja läksid üle võlli. Nüüd tehakse lihtsalt tagasi.

See kemplemine ses mõttes mind väga ei koti ja tegelikult polegi teema - see on rohkem poliitmüra ja sisutühi kemplemine. Ma pean rohkem silmas maksu-küsimusi-teemasi-põhjendusi, abieluvõrdsust - kui sul ühiskond on antud teemas pooleks (või krt seda teab, mida täpsemalt ja kuidas on uuritud), siis võib olla on mingi etapp jäänud vahele, tegemata. Võib olla saab midagi paremini teha. Nendes teemades tegelikult ju arutelu puudub. Ja kui sa nüüd ütled, et sellepärast ei saa arutada, et ühed blokivad, siis tegelikuses on otsused langetatud - kui midagi peaks muret tegema, siis just see (jõuga) käitumine.

[Mõnuagent 007]

See kemplemine ses mõttes mind väga ei koti ja tegelikult polegi teema - see on rohkem poliitmüra ja sisutühi kemplemine. Ma pean rohkem silmas maksu-küsimusi-teemasi-põhjendusi, abieluvõrdsust - kui sul ühiskond on antud teemas pooleks (või krt seda teab, mida täpsemalt ja kuidas on uuritud), siis võib olla on mingi etapp jäänud vahele, tegemata. Võib olla saab midagi paremini teha. Nendes teemades tegelikult ju arutelu puudub. Ja kui sa nüüd ütled, et sellepärast ei saa arutada, et ühed blokivad, siis tegelikuses on otsused langetatud - kui midagi peaks muret tegema, siis just see (jõuga) käitumine.

Ma ei saa sellest abieluvõrdsuse teemast aru, et kuidas seda arutelu siis käsitleda? Et mis värk on EELKl ja kirikuisadel selle teemaga üldse? Või kellelt peaks küsima? Kas see on reaalselt teema, mis mõjutab kogu ühiskonda? Mis kombel? Teemal: "mulle ei meeldi"?

Kui meil on toimetuses mingi poliitteema üleval, siis ma palun ajakirjanikel tihti esitada endale küsimus, et kas see teema mõjutab inimesi selliselt, et kui see muudatus toimuma saaks, siis kas nende elu muutub mingilgi moel negatiivsemaks? Maksude puhul saan aru - raha tuleb rohkem kätte või jääb vähemaks. Arusaadav, inimesed on pahased. Sama puudutab vanematoetusi, kahjuks. See pandi sisuliselt demagoogilise miinina Isamaa poolt sisse ja nüüd nauditakse, kuidas teised putru söövad. Aga, jah, osad perekonnad saavad vähem raha. Seega mõjutab inimesi.

Aga kuidas mõjutab kellegi elu see, et samasoolised saavad abielluda? Kui välja jätta neid inimesi, kes saavad siis korraga abielluda. Nagu kuidas? Mingid PMi jaurud, et "õu, ma ei taha enam siis ise abielus olla ja riiki kaitsta" on kuidagi nii debiilsed, et see pole ju arutelu. Või kirikuõpetajad - meil on rahvaküsitluse järgi usklikke alla 10 prossa, kirikud ägavad, et raha pole, sest keegi kirikus ei käi ja üldse, aga kui korraga on mingi homoteema üleval, siis on kõigil piibel väljas ja jaur lahti. Nagu dafuq? Sisuliselt tõmmatakse saag käima ja tekitatakse kümnendi kultuurikonflikt teemas, mis on evangelistlikus ja tihti usuäärmuslikus USA-s üleval, aga tahetakse teha siin sama, seda lihtsalt seepärast, et mehe ajus on seksuaalsus nii strict mõiste, et nad ei saa aru, et mõned on veits teistsugused. Tuuakse juurde veel iive, kuradi kaitsepoliitika ja nii edasi. Ühest küljest võib öelda, et ärge võtke teemat üles ja ärge lõhestage ühiskonda, aga, noh, kui kuradi faking arusaamatu see on, et olukorras, kus su elu ei muutu mitte kuidagi kehvemaks, on see teema "meil puudub arutelu"-teema. Milline see arutelu toimuma saaks? Üks pool jaurab, et neile ei meeldi. Teine pool jaurab Twitteris, et kõik on värdjad. Ja siis on spetsialistid, kes ütlevad, et ühiskond vist oleks veits tervem, mingit varavaidlused jääksid ära ja võrdsus ja muud asjad, aga neid ei kuula kedagi.

Ühesõnaga ei saa ma aru, et mis kuradi arutelu siis puudu on ja mismoodi see käima peaks? Kas selliselt, et see oleks mingi kümme aastat veel iga valimiste põhiteema ja nagu muude asjadega väga tegeleda ei viitsiks, sest, noh, ma ei tea.

[Mõnuagent 007]

Ehk see arutelu on ju kestnud viimased 20 aastat. Kui seda foorumit otsida, siis me jaurasime siin antud teemadel juba vist fittiga aastal 2005 või 6. Aga, noh, arutelu ikka pole ja üleüldse.

[nimastain]

pohhui pole v? ühed jauravad “krdi pederastid”, teised “krdi homofoobid”, kolmandad “olete pededelt taha saanud, et neid kardate ja abielluda ei lase?”

tra te olete ise kõik peded, et teil pohhui pole

[JuriM]

Ma ei saa sellest abieluvõrdsuse teemast aru, et kuidas seda arutelu siis käsitleda? Et mis värk on EELKl ja kirikuisadel selle teemaga üldse? Või kellelt peaks küsima? Kas see on reaalselt teema, mis mõjutab kogu ühiskonda? Mis kombel? Teemal: "mulle ei meeldi"?

Kui meil on toimetuses mingi poliitteema üleval, siis ma palun ajakirjanikel tihti esitada endale küsimus, et kas see teema mõjutab inimesi selliselt, et kui see muudatus toimuma saaks, siis kas nende elu muutub mingilgi moel negatiivsemaks? Maksude puhul saan aru - raha tuleb rohkem kätte või jääb vähemaks. Arusaadav, inimesed on pahased. Sama puudutab vanematoetusi, kahjuks. See pandi sisuliselt demagoogilise miinina Isamaa poolt sisse ja nüüd nauditakse, kuidas teised putru söövad. Aga, jah, osad perekonnad saavad vähem raha. Seega mõjutab inimesi.

Aga kuidas mõjutab kellegi elu see, et samasoolised saavad abielluda? Kui välja jätta neid inimesi, kes saavad siis korraga abielluda. Nagu kuidas? Mingid PMi jaurud, et "õu, ma ei taha enam siis ise abielus olla ja riiki kaitsta" on kuidagi nii debiilsed, et see pole ju arutelu. Või kirikuõpetajad - meil on rahvaküsitluse järgi usklikke alla 10 prossa, kirikud ägavad, et raha pole, sest keegi kirikus ei käi ja üldse, aga kui korraga on mingi homoteema üleval, siis on kõigil piibel väljas ja jaur lahti. Nagu dafuq? Sisuliselt tõmmatakse saag käima ja tekitatakse kümnendi kultuurikonflikt teemas, mis on evangelistlikus ja tihti usuäärmuslikus USA-s üleval, aga tahetakse teha siin sama, seda lihtsalt seepärast, et mehe ajus on seksuaalsus nii strict mõiste, et nad ei saa aru, et mõned on veits teistsugused. Tuuakse juurde veel iive, kuradi kaitsepoliitika ja nii edasi. Ühest küljest võib öelda, et ärge võtke teemat üles ja ärge lõhestage ühiskonda, aga, noh, kui kuradi faking arusaamatu see on, et olukorras, kus su elu ei muutu mitte kuidagi kehvemaks, on see teema "meil puudub arutelu"-teema. Milline see arutelu toimuma saaks? Üks pool jaurab, et neile ei meeldi. Teine pool jaurab Twitteris, et kõik on värdjad. Ja siis on spetsialistid, kes ütlevad, et ühiskond vist oleks veits tervem, mingit varavaidlused jääksid ära ja võrdsus ja muud asjad, aga neid ei kuula kedagi.

Ühesõnaga ei saa ma aru, et mis kuradi arutelu siis puudu on ja mismoodi see käima peaks? Kas selliselt, et see oleks mingi kümme aastat veel iga valimiste põhiteema ja nagu muude asjadega väga tegeleda ei viitsiks, sest, noh, ma ei tea.

Okei ma tsiteerin siin kohal Daniel Slossi - aga kogu selle homoabielude vastuoluga mitte religiooses keskkonnas on veits nii et, pmst need inimesed kes on vastu lihtsalt vastu olemise tõttu on oma mõttemaailmaga ikka NSVL-is. Kui me suutsime peale NSVL-i kõik kohutava mis tollest ajast oli jäänud vaikselt oma ühiskonnast välja visata siis mis kuradi pärast on mingid inimesed ikka oma Stockholmi sündroomiga ajamas ikka selle "konservatiivset" jama ja neid samu jutu punkte kordamas? 90% neil inimestel pole mingit religiooset ega perekondlikku seost sellega ja jauravad lihtsalt jauramise pärast. Aeg on üle saada ja oma eluga edasi liikuda.

[LeeRomeno]

Ma ei saa sellest abieluvõrdsuse teemast aru, et kuidas seda arutelu siis käsitleda? Et mis värk on EELKl ja kirikuisadel selle teemaga üldse? Või kellelt peaks küsima? Kas see on reaalselt teema, mis mõjutab kogu ühiskonda? Mis kombel? Teemal: "mulle ei meeldi"?

Kui meil on toimetuses mingi poliitteema üleval, siis ma palun ajakirjanikel tihti esitada endale küsimus, et kas see teema mõjutab inimesi selliselt, et kui see muudatus toimuma saaks, siis kas nende elu muutub mingilgi moel negatiivsemaks? Maksude puhul saan aru - raha tuleb rohkem kätte või jääb vähemaks. Arusaadav, inimesed on pahased. Sama puudutab vanematoetusi, kahjuks. See pandi sisuliselt demagoogilise miinina Isamaa poolt sisse ja nüüd nauditakse, kuidas teised putru söövad. Aga, jah, osad perekonnad saavad vähem raha. Seega mõjutab inimesi.

Aga kuidas mõjutab kellegi elu see, et samasoolised saavad abielluda? Kui välja jätta neid inimesi, kes saavad siis korraga abielluda. Nagu kuidas? Mingid PMi jaurud, et "õu, ma ei taha enam siis ise abielus olla ja riiki kaitsta" on kuidagi nii debiilsed, et see pole ju arutelu. Või kirikuõpetajad - meil on rahvaküsitluse järgi usklikke alla 10 prossa, kirikud ägavad, et raha pole, sest keegi kirikus ei käi ja üldse, aga kui korraga on mingi homoteema üleval, siis on kõigil piibel väljas ja jaur lahti. Nagu dafuq? Sisuliselt tõmmatakse saag käima ja tekitatakse kümnendi kultuurikonflikt teemas, mis on evangelistlikus ja tihti usuäärmuslikus USA-s üleval, aga tahetakse teha siin sama, seda lihtsalt seepärast, et mehe ajus on seksuaalsus nii strict mõiste, et nad ei saa aru, et mõned on veits teistsugused. Tuuakse juurde veel iive, kuradi kaitsepoliitika ja nii edasi. Ühest küljest võib öelda, et ärge võtke teemat üles ja ärge lõhestage ühiskonda, aga, noh, kui kuradi faking arusaamatu see on, et olukorras, kus su elu ei muutu mitte kuidagi kehvemaks, on see teema "meil puudub arutelu"-teema. Milline see arutelu toimuma saaks? Üks pool jaurab, et neile ei meeldi. Teine pool jaurab Twitteris, et kõik on värdjad. Ja siis on spetsialistid, kes ütlevad, et ühiskond vist oleks veits tervem, mingit varavaidlused jääksid ära ja võrdsus ja muud asjad, aga neid ei kuula kedagi.

Ühesõnaga ei saa ma aru, et mis kuradi arutelu siis puudu on ja mismoodi see käima peaks? Kas selliselt, et see oleks mingi kümme aastat veel iga valimiste põhiteema ja nagu muude asjadega väga tegeleda ei viitsiks, sest, noh, ma ei tea.

No siin tuleb ju selge vahe välja generatsioonide suhtumises. Mida vähemaks jääb nn nõuka aja generatsiooni ja noori peale kasvab, seda vähem peabki seda probleemiks. Nüüd siis on juba enamuses uus generatsioon. Mõnes mõttes on see arusaadav ka, oli ju N Liidus homoseksuaalsus üldse kriminaalselt karistatav, inimesed ikka kujunevad lapsepõlves ja kui sellise propaganda alt läbi tuldud, siis pole ime, et vanemas eas keeruline nende arvamust muuta. Aga jah veider küll, nagu Eesti teeks midagi enneolematut, suurem osa Lääne-Euroopat ja veel paljud muud riigid maailmas on ju asja legaliseerinud ja elu läheb edasi ja pole mingit dramaatilist ühiskonna kokkukukkumist olnud. Pigem ikka inimesed õnnelikumad.

[plastic]

Ma ei saa sellest abieluvõrdsuse teemast aru, et kuidas seda arutelu siis käsitleda? Et mis värk on EELKl ja kirikuisadel selle teemaga üldse? Või kellelt peaks küsima? Kas see on reaalselt teema, mis mõjutab kogu ühiskonda? Mis kombel? Teemal: "mulle ei meeldi"?

Kui meil on toimetuses mingi poliitteema üleval, siis ma palun ajakirjanikel tihti esitada endale küsimus, et kas see teema mõjutab inimesi selliselt, et kui see muudatus toimuma saaks, siis kas nende elu muutub mingilgi moel negatiivsemaks? Maksude puhul saan aru - raha tuleb rohkem kätte või jääb vähemaks. Arusaadav, inimesed on pahased. Sama puudutab vanematoetusi, kahjuks. See pandi sisuliselt demagoogilise miinina Isamaa poolt sisse ja nüüd nauditakse, kuidas teised putru söövad. Aga, jah, osad perekonnad saavad vähem raha. Seega mõjutab inimesi.

Aga kuidas mõjutab kellegi elu see, et samasoolised saavad abielluda? Kui välja jätta neid inimesi, kes saavad siis korraga abielluda. Nagu kuidas? Mingid PMi jaurud, et "õu, ma ei taha enam siis ise abielus olla ja riiki kaitsta" on kuidagi nii debiilsed, et see pole ju arutelu. Või kirikuõpetajad - meil on rahvaküsitluse järgi usklikke alla 10 prossa, kirikud ägavad, et raha pole, sest keegi kirikus ei käi ja üldse, aga kui korraga on mingi homoteema üleval, siis on kõigil piibel väljas ja jaur lahti. Nagu dafuq? Sisuliselt tõmmatakse saag käima ja tekitatakse kümnendi kultuurikonflikt teemas, mis on evangelistlikus ja tihti usuäärmuslikus USA-s üleval, aga tahetakse teha siin sama, seda lihtsalt seepärast, et mehe ajus on seksuaalsus nii strict mõiste, et nad ei saa aru, et mõned on veits teistsugused. Tuuakse juurde veel iive, kuradi kaitsepoliitika ja nii edasi. Ühest küljest võib öelda, et ärge võtke teemat üles ja ärge lõhestage ühiskonda, aga, noh, kui kuradi faking arusaamatu see on, et olukorras, kus su elu ei muutu mitte kuidagi kehvemaks, on see teema "meil puudub arutelu"-teema. Milline see arutelu toimuma saaks? Üks pool jaurab, et neile ei meeldi. Teine pool jaurab Twitteris, et kõik on värdjad. Ja siis on spetsialistid, kes ütlevad, et ühiskond vist oleks veits tervem, mingit varavaidlused jääksid ära ja võrdsus ja muud asjad, aga neid ei kuula kedagi.

Ühesõnaga ei saa ma aru, et mis kuradi arutelu siis puudu on ja mismoodi see käima peaks? Kas selliselt, et see oleks mingi kümme aastat veel iga valimiste põhiteema ja nagu muude asjadega väga tegeleda ei viitsiks, sest, noh, ma ei tea.

Mõnu, sellega on äkki nii, et ühiskond lihtsalt ei olegi valmis. Ja kui ei ole, siis ei ole. Sa võid endale ära ratsionaliseerida läbi oma selle 3. lõigu, aga kui väga suur osa ühiskonnast ütleb, et "bro, no", siis paraku nii on. See, kas see on õige või vale, jääbki kultuuriliseks vaatenurgaks. Kui meie ühiskond ei ole valmis, siis tuleb selle ühiskonnaga tegeleda - NB! seadusandlik jõud "heade" poolelt ei ole ühiskonnaga tegelemine.

Minu elu tõepoolest kooseluseadus ei mõjuta, aga ma harrastuspsühholoogina hakkan veidi muret tundma lääne maailma näidete üle, millele "pahalased" ka kooseluseaduse kontekstis omal ajal viitasid. Salamisi soovin, et see kooselu jm debatt kestaks veel omajagu aega ja pikendaks seda, mis sellele on järgnev.

[kaala]

Milline väga suur osa ühiskonnast? Kõik koalitsioonierakonnad on enne valimisi olnud samasooliste kooselu registreerimise poolt (sotsid ja E200 toetasid konkreetselt abielu), ehk siis pigem suurem osa ühiskonnast ei ütle "bro, no" .

Miks siis rahvahääletuse vastu pöigeldi nagu elu ja surma küsimus? oleks iisilt saanud enamuse arvamusega paika panna ju

[plastic]

Milline väga suur osa ühiskonnast? Kõik koalitsioonierakonnad on enne valimisi olnud samasooliste kooselu registreerimise poolt (sotsid ja E200 toetasid konkreetselt abielu), ehk siis pigem suurem osa ühiskonnast ei ütle "bro, no" .

Väga suur osa ei ole antud hetkel mu poolt võrdsustav enamusega. Ja seda, miks refid seda teemat pigem vältinud, tasub ka jälgida.

mu mõte ei olnud tegelikult see, et ma oleks sellele vastu. Kindlasti mitte. Lihtsalt paratamatus on see, et ehk liiga suur % ühiskonnast omab vastumeelt. Nõus, et nende argumentidel ei ole väga pinnast, kuid süsteemselt vaadates oleme kehvas olukorras.

ühiskonna areng ei toimi ei/jah küsimusele vastuse andmisel, vaid selles on oma protsessid ja kuluv aeg. Haamer ei ole parim tööriist.