Päevapoliitika

[JuriM]

Tra mind ajab nii närvi see, et kōik uluvad selle üle, et mingi kolme lohhi asi jäi eetrisse laskmata.

kui te peate kinoteatri esitlust normaalseks ühiskonnakriitiliseks tegevuseks, siis otsige palun kiirelt mingi vars, mida sisse istuda.

On kolm venda, kellest üks keskmisest suurem lohh ja ma ei tea kellega ta magab, et teda pildil hoitakse. Siis on vend, kes kunagi mingi sekund oli naljakas ja suutis midagi teha, kuid kellest ühiskonnakriitilist sisu ei ole kunagi tulnud.

Siis on veel Kall ka, kellele teoorias annaks nagu viieka, et ta on naljakas vahest jne (koomiku ülesanne vōi nii), aga siiski vend seov ennast mingite projektidega, kus püstol kuklas aus inimene osaline ei tahaks olla. Rääkimata sellest, et arvataks tegevus midagi väärt olevat.

tunnen kaasa neile, kes kinoteatris miskit “disruptivat” olema arvavad. Vōi siis kadestan, sest kui lihtne oleks olla jorss kes, kes arvab, et need vennad actually astusid mingitele konnajalgadele. Tegelt tehti oma standard haltuura nagu ikka.

Kui kinoteater on sinu jaoks juba liiga "edgy", mis see Huumoriklubi sisu veel oleks Saaksid südari.

[kaala]

Kui kinoteater on sinu jaoks juba liiga "edgy", mis see Huumoriklubi sisu veel oleks Saaksid südari.

Teine zanr ju

[Mõnuagent 007]

Mulle meenutab see "miks ei tule värskeid ideid"-jaur veidikene analoogiat "Mõnuagent mängib pulmapeol muusikat". Sa võid ju olla enda arvates maruvinge listi kokku pannud, aga lõpuks on suurem osa massi ikka tantsupõrandal mingi Meie Mehe või Boney Mi saatel mürgeldamas. Sellisel hetkel jääb suhteliselt väike hipsterkond nurka jooma, aga kui hipsterkonnale mingi asja sisse lükkad, siis tulevad keskpõranda djüüdid ja ütlevad "kuule, pane sinist vilkurit uuesti, naised tahavad tantsida".

ERR, mis on mingite inimeste arvates "ära tee midagi eriskummalist, sest siis Varro pahandab ja vanainimesed helistavad kaebetelefonile"-süsteem, kus on vaja mängida võimalikult turvalist programmi, sest muidu tuleb plastic ja ütleb, et üks on joodik, teine luuser ja kolmas vahepeal naljakas. Sotsiaalmeedia ja kaebetelefonide reaktsiooni kardetakse nii kohutavalt, et nii lihvitaksegi selle kartuses ka andekad asjad ära. Siinkohal ütlen, et pole ühtegi kinoteatri saadet näinud, ei ütle seetõttu, et nemad on andekad. Ka endal oli ühte lehte tööle minnes esimese hooga küsimus, et miks teemad on umbes sellised ja siis ütles üks alalhoidlikuma tiiva osakonnajuht, et "kui mulle helistab kasvõi üks pahane vanadaam, siis järelikult on neid vanadaame rohkem ja nemad on meie lugejad", seepärast kriipsutati veidi julgemad ideed alati maha. Nüüd on see osakonnajuht muidugi Postimehes, aga iseenesest saan ma ka sellisest lähenemisest aru. Inimesed ei saa enam väga aru, et üks saade on ühele publikule, teine teisele ja kolmas peab ka midagi leidma, vaid kõik peab olema võimalikult laiale massile, sest muidu on numbrid madalad, värk halb ja üleüldse.

[Mõnuagent 007]

Mulle meenutab see "miks ei tule värskeid ideid"-jaur veidikene analoogiat "Mõnuagent mängib pulmapeol muusikat". Sa võid ju olla enda arvates maruvinge listi kokku pannud, aga lõpuks on suurem osa massi ikka tantsupõrandal mingi Meie Mehe või Boney Mi saatel mürgeldamas. Sellisel hetkel jääb suhteliselt väike hipsterkond nurka jooma, aga kui hipsterkonnale mingi asja sisse lükkad, siis tulevad keskpõranda djüüdid ja ütlevad "kuule, pane sinist vilkurit uuesti, naised tahavad tantsida".

ERR, mis on mingite inimeste arvates "ära tee midagi eriskummalist, sest siis Varro pahandab ja vanainimesed helistavad kaebetelefonile"-süsteem, kus on vaja mängida võimalikult turvalist programmi, sest muidu tuleb plastic ja ütleb, et üks on joodik, teine luuser ja kolmas vahepeal naljakas. Sotsiaalmeedia ja kaebetelefonide reaktsiooni kardetakse nii kohutavalt, et nii lihvitaksegi selle kartuses ka andekad asjad ära. Siinkohal ütlen, et pole ühtegi kinoteatri saadet näinud, ei ütle seetõttu, et nemad on andekad. Ka endal oli ühte lehte tööle minnes esimese hooga küsimus, et miks teemad on umbes sellised ja siis ütles üks alalhoidlikuma tiiva osakonnajuht, et "kui mulle helistab kasvõi üks pahane vanadaam, siis järelikult on neid vanadaame rohkem ja nemad on meie lugejad", seepärast kriipsutati veidi julgemad ideed alati maha. Nüüd on see osakonnajuht muidugi Postimehes, aga iseenesest saan ma ka sellisest lähenemisest aru. Inimesed ei saa enam väga aru, et üks saade on ühele publikule, teine teisele ja kolmas peab ka midagi leidma, vaid kõik peab olema võimalikult laiale massile, sest muidu on numbrid madalad, värk halb ja üleüldse.

Ja, noh, kui sul on lineaartele ja raadio, siis seal ongi vaja see nö. kriitiline mass inimesi hoida pidevalt liinil ja sellepärast peab olema kogu programm neile sobiv. Sama jama tegelikult R2-ga, et nišši saab teha veebis, järelvaatamiste jms pealt, aga lineaaris kaoks sul rahulikku tiksumist ootav Õnne13 publik mingi eksperimentaalshiti peale ära.

[plastic]

Kui kinoteater on sinu jaoks juba liiga "edgy", mis see Huumoriklubi sisu veel oleks Saaksid südari.

”edgy” lol.

[vendetta]

Pmst jaa, aga no ei ole ealeski kuulnud, et keegi oleks tulnud Uibo või Saarnaki kohta mölisema, et võiks ikka mingi BSH või muu ära tuunitud suunamudija olla. Elanikkond paraku on vananev, see on fakt, ja moodsatel noortel lihtsalt ei ole mingit uut vaatenurka mis masse kõnetaks, on ka fakt.
PS., kui 199X aastal oleks mult keegi küsinud, et kas 2023 on ikka veel mingid ''Kuulsad ja kummalised'' stiilis telehuijoobinid vaatajahitid oleks pigem skepitline olnud. Praktika näitab, et vara veel

[Peeter I]

telejutt.

Täpselt nagu "noored ja ägedad" tahaksid enda naiivsuses saadet "OP" teha.

[LaRaBla]

Ma nüüd jäin räigelt hiljaks, aga minu 700 tähemärki Kinoteatrist tuleb siit.

Mulle tundub, et nii siin kui mujal läheb arutelu veidi metsa. ERRi otsuse puhul pole absoluutselt oluline kui naljakad kõik need saated olid. Minu meelest ka mitte eriti. Tundus, et seda liialt ei taotletud ka. Pigem oligi tegemist tavalise ajaviitesaatega, kus tehakse ka natuke nalja.

Formaat jäi ka üsna arusaamatuks. Kui välja jätta see nüanss, et Kalmeti monoloogidega prooviti ilmselt USA Late Night Showde formaati kopeerida. Noh, mitte samal tasemel, sest kümne kirjutaja asemel oli neid vist üks. Või kaks. Vahet pole.

Võib-olla ma mõtlen üle, aga nende spordi- ja Võru-klippidega üritati vist ka nalja teha, kuidas rahvusringhääling täidab kohati teatud valdkondade kvooti saadetega, mis jätavad valdkonna inimestest pehmelt öeldes opaka mulje. Noh, et lihtsalt saaks öelda: “Tehtud! Näidatud!”

Aga nüüd esimene oluline nüanss. ERRi oma inimesed jauravad ka, et see saade oli vales formaadis. Kuulge, kes selle saate siis tellis? Eks ikka kanal, kus saade eetrisse läks. Praegu püütakse rääkida justkui oleks ERR tellinud “Tujurikkuja” ja saanud selle asemel “Esimese stuudio”.

Vabandust väga, aga ei kõla usutavalt, et formaat sai tellitust sedavõrd erinev tulla. Või kui sai, tuleks kirjutada uus monoloog, kuidas üks meediamaja üldse saab sellise koguse raha – noh, summa teadmata, aga eeldatavalt räägime siin viiekohalisest summast, mille esimene nuimber pole üks – saate alla panna ning seejärel täiesti ükskõikselt suhtuda, mis sealt välja tuleb.

Ehk kogu see formaadi-küsimus on ikka täitsa jabur. Eriti ERRi ning selle töötajate suust.

Oma maja kritiseeritakse pidevalt

Lisaks on silma jäänud argument, et ega ükski meediamaja luba oma veergudel iseend kritiseerida.

Julgen vastu vaielda.

Ma olen laisk inimene, ega viitsi kokku lugeda, mitu ühe isiku teost teemal “kõikides minu hädades on süüdi Urmo Soonvald” on EPL täpselt avaldanud.

Ega lugeda üle, mitu korda viimase paari aasta jooksul Postimehele antud intervjuudes Postimeest täpselt korralikult läbi klohmiti.

Aga kõigi meeleheaks ka paar konkreetsemat näidet.

Esiteks. Mõnda aega tagasi korraldas Delfi Meedia ühe ürituse, kus ajakirjanikud rääkisid laval oma lugusid. Noh, ma täpselt enam ei mäleta, mida nad täpselt rääkisid. Igastahes, Meelis Oidsalult telliti EPLisse arvustus. Talle eriti ei meeldinud. Nii ta ka kirjutas. Arvustus ilmus. Vist jäid mingid lühikesed jupid avaldamata ka – või vähemalt ma olen sellist kõlakat kuulnud – aga selgelt kriitiline tekst ilmus.

Sest meediamaja sai aru, et seda avaldamata jättes tehakse end täiesti lolliks.

Teiseks. Mõnda aega tagasi korraldas seesama meediamaja mingi Lotte suurprojekti. See vist ei olnud eriti hea. Ma täpselt ei tea, sest ise ei näinud. Aga oma töötajate grupis kurdeti ka kõiksugu probleemide üle. Samad probleemid ilmusid avalikult Õhtulehe arvustuses. Õhtuleht kuulub samasse kontserni.

Delfi Meedias küll mingid isikud virisesid, stiilis “kuidas oma kontserni väljaanne nii saab öelda”, aga kõrgematel positsioonidel isikud said üldiselt aru, et selle üle suurema sae käima tõmbamine poleks eriti mõistlik.

ERR blufib

Lisaks tasub ära klattida ERRi väide, justkui poleks EPLis ilmunud täistekst.

See on vale.

Kust ma seda tean?

Ükski ERRi inimene ei suuda öelda, mis siis EPLi tekstis puudu on. Kui nende väide tõele vastaks, siis teaksime juba ammu vähemalt suusõnaliselt, kes ja kui karmilt pidanuks eetris veel pasunasse saama.

Sellised jutud lihtsalt levivad. Need ei jää suletud uste taha peitu.

Kuna me seda aga ei tea, on tegemist ERRi juhtkonna näopäästmisaktsiooniga. Oma töötajatele räägiti väga lühinägelikult, et me kaitseme teid, teid kõiki solvatuks eriti rängalt. Mõistmata, et see vale tuleb välja.

Muide, eetrisse minema pidanud salvestis on endiselt ERRi käes. Huvitav, miks nad pole sealt näidanud ühtegi lõiku, mis olnuks karmim kui EPLis ilmunud tekst?

Vastus on tegelikult väga lihtne. Sellist asja, noh, pole.

Sisust ka!

Natuke kirjutaks ka Kinoteatri kriitika sisust. Seda on vist kõige lihtsam teha punkthaaval. Ma üritan kriitika enam-vähem ära parafraseerida ja paar lauset juurde kirjutada.
1. Õhtune vöönd.

Noh, minu jaoks on see kõige suvalisem osa. Ei oska midagi öelda peale selle, et ilmselt on siin ühelt poolt inimesed pahased, sest neil kadus turundusväljund. Teisalt olid ka ERRi selgitused kohati üsna totakad. Kui saateid tehakse ikka tasuta või kümne euroga, siis ära püüa väita, et hoiad raha kokku. Ütle ausalt, et ei taha enam lasta ühtedel ja samadel inimestel aastaid oma pidu rahvusringhäälingu eetris reklaamida.

2. Uued inimesed ei pääse eetrisse

See vastab kahtlemata tõele. Enam-vähem igal tasandil. Noored täidavad ERRis “reaülesandeid”. Nagu ütles kunagi üks ERRis natuke kaugemale jõudnud ja tänaseks enam mitte nii noor inimene, siis “karjääriredelil arenemiseks pead ERRis leidma mõne juhi, kellega tekib eriti hea klapp”. Et, noh, tema siis ajab nui neljaks võimaluse välja. Muidu jäädki niisama tiksuma.

Paar näidet meenub ka. Üks noor naine, kes tegi teisejärgulisi saateid. Lahkus ERRist, nüüd on üks Eesti tuntumaid saatejuhte, kelle saade on iga nädal tele-edetabeli esiviisikus.

Üks vanem naine, keda ei lastud eetrissegi. Lootis, et kui ütleb, kuidas leidis uue töökoha, ikka midagi pakutakse. Ei pakutud. Lahkus ERRist. Vähem kui aasta hiljem võttis ERR ta palju suurema palgaga tagasi. Seekord siis eetrisse. Saab ka oma saadet teha.

Ja, noh, lugematul hulgal vähemalt mingil tasemel andekaid saatejuhte, kes vorbivad sisuliselt liinitööd, sest asju, mida päriselt kuulatakse, teevad gerondid. Täiesti üle jala. Aga nad meeldivad juhtidele ja keegi ei julge torkida.

Jah, kindlasti on teletööl (ja raadiotööl) kirjutavast ajakirjandusest märksa olulisem ka nii-öelda isiklik tuntus. Muidu keegi ei vaata. Aga ERR saaks siin noortele oluliselt rohkem kaasa aidata. Paned nad kasvõi Välba, Reikopi või mõne teise staari kõrval midagi tegema. Noh, umbes nii nagu see spordis töötab. Aasta-kahe pärast võid juba üksi eetrisse lasta.

Ehk ERRis on võrreldes teiste meediamajadega uks noortele ikka päris kinni. “Esimese stuudio” uueks saatejuhiks võeti ka proua uudistejuht. Noh, see on umbes sama tark kui Urmo Soonvald kirjutaks ise kõik EPLi või Dannar kõik Õhtulehe suuremad lood.

Kui ma oleks ERRi juht, siis püüaks siinkohal vaadata, kuidas olukorda parandada.

Oih, selle punkti juurde tuli oluliselt rohkem kui paar lauset.

3. Roose poleks pidanud juhiks saama.

See vastab täiesti tõele. Eraettevõttes elu nii ei käiks, et juhivalimiste esimeses voorus kõige vähem hääli saanu ettevõtet juhtima pandaks. ERR on aga, noh, poliitika.

4. Nõukogu on politiseeritud ja ajakirjandusvõõras

Ma siinkohal vaataks, kuidas on Soomes-Rootsis-UKs-Lätis-Leedus-Prantsusmaal jne. Saate aru küll. Kui enamikes riikides pole nõukogus poliitikuid, siis ma usuks, et annab seda ka Eestis korraldada. Kui on, siis tuleb poliitikutega leppida. Ma kahjuks peast ei tea, kellest ja mis alustel mujal ringhäälingunõukogud koosnevad.

edit:

5. Varjatud sisuturundus ERRi eetris

Eriti naljakas, et see läheb veidi kokku esimese punkti tekstiga. See on kohati ikka päris naljakas, kuidas ERRi inimesed mingite sõprade-tuttavate raamatutele-etendustele-filmidele-üritustele promo teevad. Ja ka see, et kohati on telefilter madalam kui kirjutaval ajakirjandusel, kuigi igasugune loogika peaks olema vastupidine. "Ringvaate" eetrisse mingit asja reklaamima pääseda on ikka kuradi lihtne.

[Daz Booob]

Kui sa tellid, ostad maja, siis mingi nägemus, kokkulepe on ju ikka ja kui see ei ühti, siis... ?

Või võtame palavalt armastatud meite meeste A-koondise ja surume antud raami...


Vaatamata sellele, et iga saade kippus minema halvemaks ning juba esimese saate puhul võinuks sarja püändiks pigem olla ühiskonnategelaste toetuskiri (kirjad... need vanad armastuskirjad), siis saate keelamisest võinuks loobuda.

[JuriM]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120257364/toomas-hendrik-ilves-70-koige-tahtsam-on-et-eesti-ei-sulguks-endasse-kahjuks-naen-ohumarke

[Mbappemessi]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1...-naen-ohumarke

Jagasid seda pealkirja pärast või tood mingid mõtted ka artiklist välja, mis selle eestlaste vihkajast ärmataja ülistuslaulu pani jagama?

[Daz Booob]

Inimene reaalselt varastab (jokk), ent eeter (inimeste peas) on vaba. Ffs.

[nimastain]

Vaatan, et sn pealehel on alustatud poliitpropagandaga. Mõistetav kui vaadata kus ja kuidas famiilia toimetab, aga mis sellest jalgpall(sport) ja poliitika on lahus sai?

[Andres.]

Vaatan, et sn pealehel on alustatud poliitpropagandaga. Mõistetav kui vaadata kus ja kuidas famiilia toimetab, aga mis sellest jalgpall(sport) ja poliitika on lahus sai?

Lihtne. Sport on poliitikast lahus siis, kui see on parasjagu ebamugav. Muul ajal mitte, siis saab olla pehme jõu teostamise instrument ja rääkida käsi väljasirutatult rahvaste sõprusest.

Iseenesest ma lobistamist poliitrindel ette ei heidaks, tulebki jõulisemalt tegutseda (ega need esimesed hallide asukohadki vaevalt juhuslikud olid: Viljandi, Haapsalu ja Rapla), kui tahta, et asjad tehtud saaksid. Lobitöö ei pea olema ilmtingimata hämar tegevus.

Ma ei heidaks ette, et kui Soccernet annaks poliitikutele rohkem sõna, seoks neid teemadega ja elaks järjepidevalt lubaduste osas seljas. Väga oluline on seda küll teha nõnda, et enda nägu ja kriitiline meel ei kaoks.

Minu arust võiks Riigikogu jalgpalli toetusrühmal pidevalt varrukas kinni rippuda, et mis toimub või miks ei toimu jne. Lisaks oleks minu arust tore rubriik ka, kui aeg-ajalt ilmuks lood kodumaiste suurtegijatest ettevõtjatega, et mis on nende vaade jalgpallile ja miks toetatakse/ei toetata.

[JuriM]

https://www.delfi.ee/artikkel/120258982/essee-delfi-ajakirjanik-veetis-kolmandiku-aastast-tool-ukrainas-tode-mojub-paljudele-allergiliselt