320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Veganlus - arvamusi?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Algselt postitas cannuman Vaata postitust
    Kuigi ma igasugu veganlusevärki suhtun pigem negatiivselt, siis kiitus JohnnyRicca'le, kes asju viitsib seletada ja ei suhtu kuidagi ülbelt või üleolevalt lihasöödikutesse.
    selliste suhtumiste kogemiste põhjal ma pruugin alati öelda, et aga proovi mõista, miks on inimene selline. ütleme, et vegan on ülbe ja üleolev. veganlus on sotsiaalse õigluse küsimus. aastas tapetakse miljardeid loomi, ilma, et selleks oleks reaalne vajadus (see on suht asjalik artikkel selle mõistmiseks: http://maitsed.delfi.ee/toidutrendid...ik?id=74418471) ja eks inimesed muutuvadki emotsionaalseks või agressiiveks, kuna ei suuda mõista, miks inimesed toidavad seda süsteemi, kui alternatiiv on olemas. aga tihtipeale unustatakse ära, et ega ta ise pole olnud terve elu vegan v räme moraalne isik, justkui distantseeritakse ennast segatoidulisest. mina olen suurema osa ajast loomseid produkte tarbinud, jumala pohhuilt laksisin, ilma, et oleks mõelnud, et kust ja kuidas jne tuleb toode. üks öö vaatasin mingit lampi dokki YTs, kukkusin tönnima ja mõtlesin fuck this shit ja hakkasin järgmisest päevast veganiks. eks keegi ei taha ju kannatusi tekitada teistele, me oleme oma loomuselt suht empaatiline ja moraalne liik, kui me juba midagi vale näeme, siis mõistame selle hukka ja võtame moraalse seisukoha. loomatööstus on nii varjatud tööstus, kuskil kaugel, polegi nagu olemas, loomsed produktid tulevad autoga kaubamajja ja ongi kogu moos, inimestel polegi võimalik tutvuda, kuidas loomad tegelikult kannatavad. teine asi on valmistoodete väikene nappus, poed ei ole triikis valmistoodetest, mis laisa v mugava inimese jaoks teeb keeruliseks veganiks olemise. aga selles osas toimuvad tormilised muutused, mis on just great, pea igas suuremas ketis on taimsed piimad, BonSoya lihaalternatiivid, juustud ilmuvad üha enam pilti jne. nii et kõik areneb. kolmas asi on see, et loomade tarvitamine on niivõrd kõvasti juurdunud meie ühiskonda, et ei näegi sellest pildist kõrvale, et kas muud moodi on võimalik või veel vähem - kas peaks olema muud moodi. loomade tarvitamist õigustatakse n-ö 3 Niga, it's normal, it's natural ja it's necessary, kuid sellist õigustust on leitud palju ebaloogiliste diskrimineerivate süsteemide suhtes: rassism, seksism, homofoobia jmt. aga inimesed ei ole süüdi, et leiavad end ühiskonnast, kus sellised diskrimineerivad süsteemid on juurdunud ja laialt levinud, kuna väga raske on ju enda käitumist analüüsida, kui kõik käituvad ühtemoodi, ei suuda asja kriitiliselt analüüsida. mina saan ju ainult oma mõtteid ja kogemusi jagada, mis saab ikka juhtuda - keegi ei hakka veganiks? noh, eks seda nad polnud juba alguses.

    "Tegid seda, mis inimesele kombeks - liialdasid, olid mugavad... ja kaldusid teise äärmusesse."

    veganism ei ole äärmus. nt soome andis hiljuti rohelise tule veganlusele, ja seda igas eluetapis (jah, isegi tited ja muud lapsed). sama on teinud kõik suuremad lääneriigid. artikkel soomest: http://maitsed.delfi.ee/tervis/soome...is?id=74049195. kui sa mõtlema hakkad, siis veganlus on meile (moraalselt) palju loomulikum kui segatoitumine: kui sul on võimalus väga intelligentsel, tundevõimelisel ja laialdaste kognitiivsete võimetega loomal kõri läbi lõigata ja kõrval on kauss taimset pastat, siis kumma sa valiks? ma arvan, et väga-väga vähesed tahaks ja suudaks loomale haiget teha. üks irooniline koomiks ka: https://s-media-cache-ak0.pinimg.com...9eaa1dd474.jpg

    Kommentaar


      veganitel on traditsioonilist maaelu päris keeruline elada. ja noh muidugi selliseid suurte lihasöömiskultuuridega riike nagu Brasiilia-Argentiina-Uruguai külastada
      Catalunya is not Spain!

      Kommentaar


        Algselt postitas JohnnyRicca Vaata postitust
        s
        "Tegid seda, mis inimesele kombeks - liialdasid, olid mugavad... ja kaldusid teise äärmusesse."

        veganism ei ole äärmus. nt soome andis hiljuti rohelise tule veganlusele, ja seda igas eluetapis (jah, isegi tited ja muud lapsed). sama on teinud kõik suuremad lääneriigid. artikkel soomest: http://maitsed.delfi.ee/tervis/soome...is?id=74049195. kui sa mõtlema hakkad, siis veganlus on meile (moraalselt) palju loomulikum kui segatoitumine: kui sul on võimalus väga intelligentsel, tundevõimelisel ja laialdaste kognitiivsete võimetega loomal kõri läbi lõigata ja kõrval on kauss taimset pastat, siis kumma sa valiks? ma arvan, et väga-väga vähesed tahaks ja suudaks loomale haiget teha. üks irooniline koomiks ka: https://s-media-cache-ak0.pinimg.com...9eaa1dd474.jpg
        Aja möödudes äärmuslikus normaliseerub. Kui sa kaotad päevapealt nägemise, siis avanev keskkond on sulle äärmus. Sa kohaned ja avastad, et maailm on ilusam ja ausam, sest varem sa said 80-nd % infost silmade abil ning see pilt polnud ilus. Nüüd saad sa infot juba võrdsemalt teiste elundite abil ja see aitab sul ka maailma valutumalt tunnetada, mõista. Kas peaks hakkama inimesi pimestama?

        Minu jaoks on inimesed erinevad. Ma tegelikult saan aru, et inimene tahab säästa looma ja võtab vastu selle, mis tuleb maapõuest. Ja ma saan ka nendest aru, kes pigem tapavad looma, kui võtavad puu maha.
        see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled

        "joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"

        "Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."

        Kommentaar


          "Ja ma saan ka nendest aru, kes pigem tapavad looma, kui võtavad puu maha." - mida see tähendab?

          Kommentaar


            kui sul on võimalus väga intelligentsel, tundevõimelisel ja laialdaste kognitiivsete võimetega loomal kõri läbi lõigata ja kõrval on kauss taimset pastat, siis kumma sa valiks? ma arvan, et väga-väga vähesed tahaks ja suudaks loomale haiget teha.
            Ma ei tea küll, kui intelligentsed ja tundevõimelised need orikad on, kelle kõri kallale minemises ma olen lapsest peale osalenud aga valiksin igal juhul esimese variandi. Kellele värske praetud seamaks sibulaga, kellele taimsed makaronid - isegi kui neid pastaks nimetada.

            Mina pole üheltki taimetoitlaseselt nõudnud, et nad hakkaks liha sööma ja paluks ka minult mitte vastupidist nõuda, eriti veel nii jaburate näidetega.

            Kommentaar


              Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
              Mina pole üheltki taimetoitlaseselt nõudnud, et nad hakkaks liha sööma ja paluks ka minult mitte vastupidist nõuda, eriti veel nii jaburate näidetega.
              ma pole midagi nõudnud. ja pasta all mõtlesin rooga, mitte kuivanud makarone.

              Kommentaar


                aga see, et ei suuda või ei taha või peab kuidagi jälgiks looma tapmist söömise eesmärgil, see on ikka pigem linnastumise tulemus, maal on need asjad ikka oluliselt lähemad, kui mõte,et kuskil kaugel tehakse ja autoga tuuakse. mäletan oma lapsepõlvest, et ainus kurb asi oli seatapu juures see, et kiikuda ei saanud mõnda aega, kuni siga mu kiigupuu küljes verest tühjaks valgus rippudes. mingit võõristust ei olnud küll, ei ole senini. harjumuse asi.

                Kommentaar


                  Kas kusagil mingeid selliseid tegelasi pole, kes üritavad kiskjaid panna muru sööma? Ala veganid teevad loomaaia kus söödavad tiigrile oblikaid.

                  Kommentaar


                    hmm, ma arvasin, et see teema ei lähe full retardiks nagu tavaliselt, aga tundub, et ikka läheb

                    ehk, kui mul on sajatuhandene kanafarm ja ma söön kõik kanad üksi ära, kas ma siis olen vegan või mitte?

                    et lugesin Drum`i tubaka kohta- see on vegan vastane, kuna kusagil tootmisetapis kasutatakse mesilasvaha vms.
                    tell your mother, we are hooligans!

                    Kommentaar


                      Algselt postitas cannuman Vaata postitust
                      Kas kusagil mingeid selliseid tegelasi pole, kes üritavad kiskjaid panna muru sööma? Ala veganid teevad loomaaia kus söödavad tiigrile oblikaid.
                      Vegan laseb enne loomal välja surra kui ta loomaaeda paneb säilimiseks.

                      Kommentaar


                        Algselt postitas cannuman Vaata postitust
                        Kas kusagil mingeid selliseid tegelasi pole, kes üritavad kiskjaid panna muru sööma? Ala veganid teevad loomaaia kus söödavad tiigrile oblikaid.
                        ikka on teooriaid, otsestest praktikatest ma pole kuulnud. yks teooria n2eb v2lja, ma ingliskeelset terminit ei m2leta, et mitte ainult inimeste ja loomade vaheliste kannatuste minimeerimist, vaid ka loomade ja loomade vahel. nt et kuidas kiskjad saaksid s66nuks ilma, et peaks tapma teisi loomi. ma olen suht jaburaid asju kuulnud, et hakkame robotloomade peale in vitro liha aretama, et kiskjad pyyavad neid, mitte reaalseid loomi, kiskjad saavad oma vajaduse rahuldatud ja teised loomad j22vad terveks. aga sellega on nii palju probleeme, nt mis juhtub looduse regulatsioonsysteemist? ilmselgelt yhtki liiki ei reguleeri keegi ega miski, nii kukub asi kokku ju, mitte et ta praegu poleks sealmaal. aga, noh, seda teooriad toetavad v2ga v2hesed kui yldse, pigem selline teooria, millega inimm6istus on m2nginud, nii et ei tasu nyyd kellegi poolt hakkata tulema kisama, kui lollid ja opakad on veganid

                        "aga see, et ei suuda või ei taha või peab kuidagi jälgiks looma tapmist söömise eesmärgil, see on ikka pigem linnastumise tulemus, maal on need asjad ikka oluliselt lähemad, kui mõte,et kuskil kaugel tehakse ja autoga tuuakse. mäletan oma lapsepõlvest, et ainus kurb asi oli seatapu juures see, et kiikuda ei saanud mõnda aega, kuni siga mu kiigupuu küljes verest tühjaks valgus rippudes. mingit võõristust ei olnud küll, ei ole senini. harjumuse asi."

                        kui sa m6tlema hakkad, siis mis yhised jooned tulevad v2lja nt maainimeste ja niinimetatud linnastunud inimese vahel? maainimesed ju regulaarselt ja systeemaatiliselt osalevad loomade ekspluateerimises, aga linnastunud inimesed otseselt ei osale. keegi, kes regulaarselt ja systemaatilised v6tab osa diskrimineerivast systeemist, need ju tihtipeale ei suudagi oma tegusid v k2itumist adekvaatselt analyysida. nt tekivad erinevad kaitsemehhanismid, yks on kognitiivne dissonants. (Kognitiivne dissonants – (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega.) ehk me loome 6igustusi oma k2itumiseks, me oleme alati loomi ekspluateerinud, miks me ei peaks seda edasi tegema? me oleme targemad kui loomad, meil ongi 6igus neid ekspluateerida. me peame loomi ekspluateerima, muidu sureme 2ra. ehk kolm Ni - normaalne, n6utav ja naturaalne. aga sellist 6igustust kasutavad v2ga paljud diskrimineerivad systeemid:

                        k6igil peavad mustanahlisi orjadena (normaalne), kuna sibisid on vaja ju (n6utav) ja orjad on nad seep2rast, kuna valge inimene on parem kui mustanahaline (naturaalne). naistel pole kuskil valimis6igust (normaalne), naise kohustus on teha lapsi, k66gis syya ja muidu olla mehe teenija (n6utav), nad ei pea osalema poliitilise v yhiskondliku elu korraldamises, ja seda seep2rast, et mehed on paremad, targemad, osavamad kui naised (naturaalne). k6ik vihkavad homosid (normaalne), kuna peded h2vitavad meie yhiskonna (n6utav), seep2rast vihkamegi, mees mehega ja naine naisega ei lapsi, ainult heterod saavad (naturaalne).

                        aga sellised systeemid on ka v6imukonstruktsioonid ehk l2bi systeemide antakse mingile kontingendile yhiskonnas suurem v6im - rassisim annab valgele inimesele mustanahalise yle, seksism annab mehele naise yle, homofoobia annab heteroseksuaalsele homoseksuaali yle, liigirassism annab homo sapiensile teiste liikide yle jne.

                        Kommentaar


                          eesti keelde on t6lgitud karnismi m6iste, mis seletab natuke lahti kogu loomaekspluateerimise teema. karnismi m6iste l6i Melanie Joy, kes on Harvardi haridusega psühholoog, professor, autor ja avalik esineja. ta õpetab Bostonis Massachusettsi Ülikoolis psühholoogiat ja sotsioloogiat.

                          "Karnism on nähtamatu veendumuste süsteem või ideoloogia, mis ajendab inimesi teatud loomi sööma. Karnism on põhimõtteliselt veganluse vastand: „karn“ tähendab „liha“ või „lihast tehtud“ ja „-ism“ märgib ideoloogiat. Enamik inimesi näeb liha söömist paratamatusena, mitte valikuna; kultuurides, kus süüakse liha ei mõelda enamasti, miks osade loomade liha tundub tülgastav ja teiste oma isuäratav või miks loomi üleüldse süüakse. Aga kui loomade söömine pole ellujäämiseks vajalik, nagu see tänapäeval enamuse maailma jaoks ei ole, siis on see valik – ja valikud tulenevad alati veendumustest.

                          Me mõistame, et loomade mittesöömine tuleneb veendumuste süsteemist; vegetaarlusest räägiti juba sajandeid tagasi ja veganismist* hakati rääkima 1940-ndatel. Me ei nimeta vegetaarlasi ega veganeid „taimesööjateks“, sest me mõistame, et taimede söömine peegeldab selle aluseks olevat ideoloogiat, mille kohaselt loomade tarbimist peetakse ebaeetiliseks ja vastuvõetamatuks. Samas nimetame me endiselt „lihasööjateks“ neid, kes ei ole vegetaarlased või veganid, nagu oleks liha söömine veendumuste süsteemist eraldatud, nagu vegetaarlased ja veganid oleks ainsad, kes toovad õhtusöögilauda kaasa oma veendumused. Kuid loomade söömine on seotud veendumuste süsteemiga, sealt ka põhjus, miks paljud inimesed söövad näiteks sigu aga mitte koeri.

                          Miks siis ei ole karnismist varem räägitud? Üheks põhjuseks on see, et palju lihtsam on märgata neid ideoloogiaid, mis jäävad väljapoole peavoolu. Palju olulisem põhjus on aga see, et karnism on domineeriv ideoloogia – niivõrd laialt levinud ja juurdunud ideoloogia, et selle tõekspidamisi käsitletakse tervemõistuslikkusena, „nii nagu asjad on“, mitte aga laialt levinud arvamustena. Lisaks on karnism vägivaldne, ekspluateeriv ideoloogia; see koosneb intensiivsest, laialdasest ning mittevajalikust loomadevastasest vägivallast ja ekspluateerimisest. Isegi nn humaanse liha (ja teiste loomsete produktide) tootmine, mis moodustab kaduvväikse protsendi karnistlikest toitudest, mida tänases mailmas toodetakse, ekspluateerib loomi ning on tihti brutaalne. Karnismi uskumus läheb vastuollu enamiku inimeste põhiväärtustega, kes ei toetaks tahtlikult teiste ekspluateerimist või ei vaataks teiste tundlevõimeliste olendite vastu suunatud vägivallale läbi sõrmede. Seega peab karnism sarnaselt teistele vägivaldsetele ja ekspluateerivatele ideoloogiatele iseennast varjama, et kindlustada inimeste osavõtt – ilma laialdase toetuseta kukuks süsteem kokku.

                          Omnivoor, karnivoor ja vegetaarlane: ebatäpsed terminid

                          Nii nagu „lihasööja“ on ebatäpne ja eksitav väljend kirjeldamaks neid, kes ei ole vegetaarlased ega veganid, on ebatäpsed ka teised tavapäraselt kasutatavad terminid: „omnivoor“ ja „karnivoor.“ Need terminid süvendavad eeldust, et loomade söömine on loomulik, mis on üks kõige juurdunumaid ja mõjuvõimsamaid müüte, mida karnismi õigustamiseks kasutatakse. „Omnivoor“ ja „karnivoor“ kirjeldavad pigem füsioloogilist loomust, mitte ideoloogilist valikut: omnivoor on loom, sh inimene, kes saab süüa nii taimseid kui ka loomseid toiduaineid ja karnivoor on loom, kes vajab ellujäämiseks liha.

                          Veelgi enam, isegi termin vegetaarlane ei ole päris täpne. Vegetaarlastena kirjeldatakse indiviide, kes väldivad lihasöömist, aga võivad endiselt süüa teisi karnistlike produkte nagu piima ja mune. Seega, kuigi vegetaarlus erineb karnismist mitmel olulisel ja väärtuslikul moel, ei ole see tõeliselt taimedel põhinev ideoloogia, nagu nime põhjal eeldada võiks.

                          Karnistlikud kaitsemehhanismid

                          Ideoloogiad, nagu karnism taastoodavad end, õpetades meid nende ettekirjutusi järele mõtlemata järgima. Üks peamisi viise, kuidas nad seda teevad, on mitmete nii sotsiaalsel kui ka psühholoogilisel tasandil toimivate kaitsemehhanismide kasutamine. „Karnistlikud kaitsed“ peidavad meie väärtushinnangute ja käitumise vahelisi vastuolusid, lubades meil teha erandeid selles, mida tavaliselt peaksime ebaeetiliseks.

                          Süsteemi põhiliseks kaitsemehhanismiks on eitus: kui me eitame probleemi kui sellise olemasolu üleüldse, siis ei pea me ka selle lahendamiseks midagi tegema. Eitus väljendub suuresti läbi nähtamatuse ja peamine viis, kuidas karnism jääb nähtamatuks on selle mitte sõnastamine – kui me ei anna sellele nime, siis me ei saa sellest mõelda ega seda kahtluse alla seada. Kuid nähtamatu ei ole mitte ainult ideoloogia ise, vaid ka selle süsteemi ohvrid: miljardid farmiloomad, keda me ei näe ja kes jäävad seega mugavalt välja avalikust teadvusest; üha rohkem degradeeruv keskkond; ekspluateeritud ja sageli jõhkralt koheldud lihapakkijad ja tapamajade töölised; ja inimestest tarbijad, kellel suureneb risk jääda kõige raskematesse arenenud maailma haigustesse, ja keda on loomi süües õpetatud olema tõest emotsionaalselt ja psühholoogiliselt võõrandunud.
                          Kuid nähtamatus on ainult esimene karnismikindluse kaitseliin, tõde on võimatu täielikult varjata. Kui nähtamatus paratamatult hajuma hakkab, vajab süsteem tagavaraplaani. Seetõttu õpetab karnism meid loomade söömist õigustama, esitades müüte liha (ja teiste loomsete produktide) kohta faktide pähe, levitades Kolme Õigustamise N-i: loomade söömine on normaalne, naturaalne ja nõutav. Kolm N-i on institutsionaliseeritud – nad on kõigi suurte sotsiaalsete institutsioonide poolt omaks võetud ja alalhoitud, alates perekonnast ja lõpetades riigiga. Ja mitte just üllatuslikult on neid ajaloo vältel abiks võetud, et õigustada teisi vägivaldseid ja ekspluateerivaid ideoloogiaid (nt orjus, patriarhaalsus jms).

                          Samuti kaitseb karnism ennast, moonutades meie ettekujutust lihast/munadest/piimast ja loomadest, keda me sööme nii, et tunneksime ennast neid tarbides piisavalt mugavalt. Näiteks õpime me vaatama farmiloomi kui objekte (nt viitame kanale kui millelegi, mitte kui kellelegi**) ja kui üldistusi, kellel puuduvad iseloom ja individuaalsus (nt siga on siga ja kõik sead on samasugused), ja õpime looma oma peas rangeid kategooriaid, et saaksime tunda ning käituda erinevate liikidega väga erinevalt (nt, loomaliha on maitsev, aga koeraliha on vastik; lehmad on söömiseks ja koerad on meie sõbrad).

                          On palju teisi kaitseid, mis toetavad ja kattuvad siin mainitutega, kuid kõik kaitsed teenivad ühte eesmärki: blokeerida meie teadlikkust ja empaatiat farmiloomade ja toodete suhtes, mis nende kehadest saadakse. Teadvustades karnistlikke kaitseid oleme me vähem haavatavad nende mõjudele; me oleme võimelised süsteemist välja astuma ja vaatama loomade söömist mitte läbi karnismiprisma, vaid läbi iseenda silmade.

                          Miks loomade söömine on sotsiaalse õigluse küsimus

                          Karnismi nähtamatus teeb loomade söömise näiliselt isikliku eetika küsimuseks, mitte selleks, mis see tegelikult on: sügavalt juurdunud rõhuva süsteemi paratamatu lõpptulemus. Karnism on samamoodi struktureeritud, nagu teised „-ismid“, rassism, seksism, heteroseksism, mis on moodustatud teatud „teiste“ gruppide rõhumiseks. Ja kuigi iga ohvri kogemus on alati mõnevõrra erinev, siis ideoloogiad ise on ülesehituselt sarnased, nagu ka nende mentaliteet, mis sellist rõhumist võimaldab.

                          Kui me ei märka kõigi rõhuvate süsteemide ühisjooni, siis me lihtsalt vahetame ühe teise vastu välja. Selleks, et luua humaansem ja õiglasem ühiskond peame analüüsi alla võtma ka karnismi.

                          *Inglisekeelsed terminid vastavalt „vegetarianism“ ja „veganism“. Kuna eesti keeles tähistab sõna „taimetoitlus“ nii ühte kui teist, siis on tõlkes selguse mõttes kasutatud sõnu „vegetarism“ (või „vegetaarlus“) ja „veganism“ (või „veganlus“) ning „vegetaarlane“ ja „vegan“" (http://loomadenimel.ee/veganism/mis-on-karnism/)

                          Kommentaar


                            Algselt postitas zelee Vaata postitust
                            Vegan laseb enne loomal välja surra kui ta loomaaeda paneb säilimiseks.
                            k6ige suurem liikide v2ljasuremise p6hjustaja on intensiivne p6llumajandusloomade pidamine. http://www.foeeurope.org/sites/defau...as_jan2014.pdf. just sayin

                            Kommentaar


                              Algselt postitas JohnnyRicca Vaata postitust
                              k6ige suurem liikide v2ljasuremise p6hjustaja on intensiivne p6llumajandusloomade pidamine. http://www.foeeurope.org/sites/defau...as_jan2014.pdf. just sayin
                              Sa räägid ühest põhjusest miks loomad välja surevad. Ma kirjeldasin olukorda kui see on juba juhtunud ja liigi säilimiseks oleks vaja teda loomaaias hoida.
                              Ühes vegan gruppis oli kellegil dilemma kas tüüp 1 diabeedi puhul oleks eetiline insuliini süstida. Probleemiks loomanäärmed vms. Selline inimene on ikka päris loll ja peast vegan.

                              Kommentaar


                                Algselt postitas JohnnyRicca Vaata postitust
                                "Ja ma saan ka nendest aru, kes pigem tapavad looma, kui võtavad puu maha." - mida see tähendab?
                                Puu ei suuda eest ära joosta ja annab hapniku. Loom suudab liikuda ja anda energiat. Kui sa võtad puu maha, siis olete mõlemad surnud. Kui tapad looma, siis on võimalus kauem elada.
                                see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled

                                "joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"

                                "Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."

                                Kommentaar

                                Working...
                                X