Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Seitse teatrikriitikut ja -spetsialisti vaatasid ERR kultuuriportaali palvel tagasi möödunud teatriaastale ning tõid välja nii säravamad lavastused kui ka mõningad tendentsid, mis sellest keerulisest aastast kõige rohkem silma jäid. Enim mainitud lavastuseks kriitikute aastakokkuvõtetes oli Juhan Ulfsaki lavastatud "Pigem ei", korduvalt toodi välja ka "Lehman Brothersit" ja "Kuritööd ja karistust".
Algselt postitas Jaak Allik
Raske teatriaasta tõeliseks kangelaseks pean aga kultuuriminister Tõnis Lukast, kelle arukas ja tahtekindel tegevus tõi nii teatritele kui ka vabakutselistele olulise kompensatsiooni nende kuude eest, kui loometegevus seiskus. Tänu tema oskuslikele tõrjelahingutele riiki sulgeda ihkavate panikööridega olime kaua pea ainsaks Euroopa riigiks, kus teatrid paralleelselt pandeemiaga enam-vähem normaalselt töötasid, tänagi on veel lõunapoolse Eesti teatrite uksed lahti
GEORGE: No, no, no! Nothing happens /-/ RUSSELL: Well, why am I watching it?
GEORGE: Because it's onTV RUSSELL: Not yet.. (Seinfeld, The Pitch)
Me oleme vist tänaseks ikkagi selgelt selles faasis, kus sõnapaar "USA presidendi" ametinimetuse osana devalveerib vastava isiku kredibiilsuse sajaprotsendiliselt.
Me oleme vist tänaseks ikkagi selgelt selles faasis, kus sõnapaar "USA presidendi" ametinimetuse osana devalveerib vastava isiku kredibiilsuse sajaprotsendiliselt.
Siinkohal on pigem ikka küsimus selles, kas ta päriselt midagi sellist üldse väitnud on. Ainuke allikas on Daily Mail, mis väidab, et ta ütles seda privaatkohtumisel mingile Briti diplomaadile. Kõik teised sama lauset mainivad väljaanded viitavad Daily Mailile. Jalgpallihuvilised peaksid ju teadma kui täpsed Daily Maili väited enamasti on...
Vahepeal nagu süstimine ka vaikselt alanud, nagu arvata oli, siis ajab see paljusid veits pingesse. On ka väga palju selleks põhjust.. või ootaks selle kuu ära?
Vahepeal nagu süstimine ka vaikselt alanud, nagu arvata oli, siis ajab see paljusid veits pingesse. On ka väga palju selleks põhjust.. või ootaks selle kuu ära?
Kogu Euroopa probleem hetkel, eeldati et see tarne saab tunduvalt kiirem olema kui seni ja see tekitab pingeid.
Olin ka varem ikkagi pisut spektiline viiruse suhtes. Sain, siis 25. detsember positiivse proovi seoses töökoldega. Ise poleks elus osanud eeldada, et mul midagi viga. Kogu kodus istumise ajal 0 süptmomit ega mitte midagi. Poleks ma teadnud, siis ma oleks võinud rahus seda viirust edasi tassida pahaaimamatult. Kaks päeva tagasi sain, siis uuesti testima ning negatiivne. Külm ja libe, aga kuna kodus istumisest oli nii kopp ees, siis mõtlesin et viskan klapi pähe ja lähen veits proovin joosta ja kange külastada. Reaalsuses on see, et mõlemal päeval 100m rahulikus tempos kõndides ja hapnik on nii otsas ja totaalne blackout ning tulen löntides koju tagasi. Perearst ütles, et taastumine võib veel pikalt võtta. Ühesõnaga suusavarustuse võib rahus kappi tagasi lükata ja Tartu maratoni teistkordse läbimise plaan lükkub tulevikku. On kellelgi veel siit olnud ja kuidas teil taastumisega läinud?
Minu sõber Bulgaariast kes oli viiruse suhtes üpris skeptiline ja kõvatas kuidas Sofias keegi maske ei kanna ja kuidas see viirus on "lääne hüsteeria" põdes kah terve perekonnaga koroonat. Temal, tema naisel ja tema õel oli suht lebo, kerge külmetus ainult. Tema vanematel aga oli teine teema. Isa kes oli 58a, hea tervise juures viidi kohe sümptomite tekkimisel haiglasse kus ta mõned nädalad kannatas (aeg mida sõber kirjeldas personaalse põrguna) ja lõpetas ventilaatori all, ning suri eelmisel nädalal.
Mul avaldusid sümptomid Dets alguses. 24h kettisin, 3p oli üsna karm peavalu ja kerge palavik. Laup siis oli see oksetrall, pühap helistasin sinna terviseameti nr ja öeldi, et testima, kuhu sain esmasp. Seega kodus olin isolatsioonis 12p. (Teist testi ei saadetud tegema, kuna symptomid olid 10p esimese testi möödumisest ammu kadunud).See kodus passimine oli jube, lisaks need vähesed inimesed, kellele teada andsin/olin kohustatud teada andma pärisid/uurisid häirivalt palju sel teemal.
Mul ajas see haigus ja sinna otsa see kodus passimine korralikult unerežiimi lappesse, siiani jumala erroris. Lisaks on kogu aeg väsimus. 4 korda käisin jõusaalis ka pärast haigust, seal nagu ôhupuudust, nôrkust vms ei tekkinud(ma muidu käin 4-5 korda näd), kuid liigesed on pärast igat trenni mega valusad olnud kuigi ei pannud hullu vms.
On kellelgi veel siit olnud ja kuidas teil taastumisega läinud?
Pole vist olnud, küll aga on mul juba aastaid olnud, et kui jätta mingi vahe aktiivsele liikumisele sisse, siis on hapniku liikumisega kellas. Hingamisteed on nagu tatti täis. Ja kui mälu ütleb, et jõuad küll midaiganes teha ning püüad lappesse mitte minna (hästi kiirelt läheb lappesse - suht lihtne pilt tasku saada), siis pärast on ikka selline tunne, et minge munni - teinekord oleks nagu laksu all, liigestesse lööb valu jne. Nuh, kõik see, millest praegu räägitakse.
Kui on mingi väiksem vahe olnud (nädal-kaks), siis aitab ühest SPAs käimisest - saab n.ö lõõrid puhtaks. Kui pikem, siis võtadki maru rahulikult (teed jooksmise liigutust, kuid tempo on kõnnak), jälgid söömist, alkoholi väga ei tarbi - kuuga saab timmi tagasi.
Ma väga sügavuti ei oled pidanud vajalikuks uurida, kuid asja taga võib olla mingi bakter (mille nime ehk idulugust leiaks), mis pidavat kehas olema a la 75%-l inimestest ja see siis vastavalt võimalustele teeb su elu huvitavamaks. Vähemalt nõnda mulle dotoore rääkis.
see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled
"joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"
"Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."
Kommentaar