Algselt postitas raudidas
Vaata postitust
Võtame näiteks olukorra, kus mingisse haigusesse nakatub 10% kogu elanikkonnast. Tuleb välja ravim, mille kasutamise tagajärjel leitakse, et nakatumine populatsioonis on langenud 2% peale. Siis selle ravimi ARR väärtus on 10%-2%=8%. Ühesõnaga antud väärtus ei saa olla suurem, kui üldine nakatumine populatsioonis sellesse haigusesse. Ja mida kõrgem on mingi kindla populatsiooni nakatumine sellesse kindlasse haigusesse, seda suurem on tõenäoliselt ka mingi ravimi antud väärtus. Probleem on aga selles, et esiteks ei ole sinu välja toodud numbrites esitatud algset riski ja samuti on algse riski väärtused Covidi puhul erinevates piirkondades ja erinevatel aegadel tõenäoliselt suhteliselt suuresti varieeruvad. Seega ei ole tavainimesele analüüsimiseks see ARR väga hea vahend.
Kui aga need numbrid ikkagi kuidagi konteksti võtta, siis:
Pfizeri platseebogrupist nakatus kolmanda faasi uuringu ajal koroonaviirusesse 18325 inimesest 162 (0,88%), vaktsineeritud 18198 inimesest 8 (0,04%) seega ARR = 0,88-0,04 = 0,84%. Piltlikult oleks Eesti kontekstis see 11440 nakatanu pealt langemine 520 peale. Numbreid niimoodi loomulikult üks ühele üle ei saa kanda, aga annab aimduse, kui hea see "0,84% efektiivsus" tegelikult oli. Tavainimesele ütleb RRR, relative risk reduction, mis on meediast tihti läbi käinud väärtus (Pfizeri puhul ca 95%, ehk sul on vaktsineerimata jätmisega võrreldes nakatumise oht 95% võrra väiksem), oluliselt rohkem.
Lisaks sellele on antud uuringus toodud info vaid kergete või keskmiste sümptomitega Covidi ennetamisel, lisaks sellele aitab see veel aga ära hoida raskeid haigusjuhte.
Kommentaar