Mis on elu mõte

[rohelineKonn]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Algselt postitas mazz


Tore jutuke küll, aga ehk tooksid ka välja, mis selle teooria aluseks on. Ehk siis kuidas saab täringuid veeretades tulemust ette teada?

Mina igatahes usun juhuslikkusesse. Mu veenmiseks piisab täielikult sellest, et see ümbritseb meid igal sammul ja mitte miski senikuuldu ei ole suutnud vastupidist tõestada. Tõenäosust annab küll soovitud suunas muuta, ent juhuslikkuse vastu ei ole võimalik end kunagi täielikult kindlustada. Näiteks inimkond võib teha kõik endast oleneva, et tagada sõltumatus ümbritsevast, ent üks juhuslikult oma orbiidilt eksinud meteoriidikamakas võib kõik ühe hetkega pihuks ja põrmuks teha.

point ju selles ongi, et see nn \"juhuslikult oma orbiidilt eksinud meteoriidikamakas\" ei ole seal juhuslikult, vaid tegelikult on see üks hunnik Suure Paugu ajal laiali paiskunud kosmosesodi, ning see põrkumine maaga oli juba aegade algusest saadik teada. näiteid juhuslikusest on tegelikult väga raske tuua.

teooria põhineb filosoofilistel seisukohtadel, kui huvi pakub siis otsi nt determinismi, vaba tahet, Laplace\' deemonit, \"First Cause\'i\". kriitika tuleb suuresti kvantmehaanika vallast.. aga see on f*** keeruline.

[vaikiv mees]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Mina igatahes usun juhuslikkusesse

siia sobiks meenutus vanast huumoriajakirjast Pikker, kus vist P.Pärna karikatuuril/koomiksis sibasid sipelgad väga kahtlaselt ringi ja mees mõtles, kas see on eesmärgistatud või lihtsalt juhuslik,
sipelgad moodustasid lause \"Juhus, vana, see on juhus\",
- juhus, siis ikkagi ainult juhus,
nentis vana

[rohelineKonn]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

polnud kunagi eestikeelset materiali otsinud, aga tegelikult leidis neti.ee selle täitsa kenasti:
mõne lausega ja arusaadavalt determinismist. tänud I.Meosele

[mazz]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Lugesin hetkel küll vaid selle mõnelauselise variandi läbi ja seega lõplikku arvamust öelda ei saa, aga midagi põhjapanevat seni küll ei leidnud.
Isegi kui seosed Suure Pauguga on olemas, ei ole neid ikkagi praktiliselt võimalik ette ennustada. Kui lugeda juhuslikkuseks seda, mille üle meil puudub kontroll, siis vähemalt inimese enda jaoks on see küll sitt juhus, kui näiteks WTC aknast välja vaadates näha miskit suurenevat kujutist.
Jällegi jõuame selleni, et kuidas seda mõistet täpselt defineerida tuleks. Mis on tõelisus? Kas see, mis on inimeste jaoks reaalsus või see, mida suured mõtlejad on teooriates väitnud, kuid millele tegelikult käegakatsutav tõestusmaterjal puudub?

rK:

kui ma olin väga noor, siis ma arvasin, et juhuslikkus on olemas.

Kui noor, kui küsida tohib?

[wiiner]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Kui maailmas ei ole midagi juhuslikku, siis ei saanud järelikult ka Suur Pauk juhuslik olla. Loogiline. Järelikult tekkis Suur Pauk mingite miljardite aastate taguste protsesside tulemusel ning ka need protsessid tekkisid millegi tulemusel. Tegemist on lõpmatu jadaga. Jällegi üks inimesele mõistmatu väärtus - lõpmatus. Ka matemaatikas eksisteerib lõpmatus, kuid (miinus) lõpmatuse ja lõpmatuse vahel on nullpunkt. Kas on võimalik, et kunagi eksisteeris ka universiumis selline nullpunkt, mil ei olnud mitte midagi? Kui nii, siis mis põhjustas selle millegi tekke, mille tulemusel liigume taaskord kuhugi lõpmatuse poole? Kas kunagi jõuame taas nullpunkti välja? Sel juhul ei ole lõpmatus lõpmatu, vaid hoopis ringjoon!?

Lihtsalt mõttevälgatus, kuid ehk pakub ainest, mis seda äärmiselt huvitavat teemat edasi veaks..

[Nathan]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Algselt postitas wiiner


Kui maailmas ei ole midagi juhuslikku, siis ei saanud järelikult ka Suur Pauk juhuslik olla. Loogiline. Järelikult tekkis Suur Pauk mingite miljardite aastate taguste protsesside tulemusel ning ka need protsessid tekkisid millegi tulemusel. Tegemist on lõpmatu jadaga. Jällegi üks inimesele mõistmatu väärtus - lõpmatus. Ka matemaatikas eksisteerib lõpmatus, kuid (miinus) lõpmatuse ja lõpmatuse vahel on nullpunkt. Kas on võimalik, et kunagi eksisteeris ka universiumis selline nullpunkt, mil ei olnud mitte midagi? Kui nii, siis mis põhjustas selle millegi tekke, mille tulemusel liigume taaskord kuhugi lõpmatuse poole? Kas kunagi jõuame taas nullpunkti välja? Sel juhul ei ole lõpmatus lõpmatu, vaid hoopis ringjoon!?

Lihtsalt mõttevälgatus, kuid ehk pakub ainest, mis seda äärmiselt huvitavat teemat edasi veaks..

Tegelt on nagu see m6te TÕSISELT ÕIGE!

[rohelineKonn]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Algselt postitas mazz

rK:

kui ma olin väga noor, siis ma arvasin, et juhuslikkus on olemas.

Kui noor, kui küsida tohib?

siis, kui olin umbes sama vana, kui sa hetkel.

pärast seda olin pikki aastaid suht radikaalne determinist, kuni millalgi hiljuti sain sellele head kriitikat.

sinu poolt poolt viidatud WTC näide on minu varasemate argumentide abil kenasti ära seletatav, kui ettemääratud sündmus. see, et inimene majas seda ette ei näinud tähendab kõigest seda, et ta ei suutnud kogu olemasolevat infot koguda ja seda töödelda. mingit juhuslikkust ei pruukinud aga olla, ning asjaolu, et pihtasaanu sellest aru ei saanud, oli juba tema enda võimete taga kinni. muidu oleks ta ilmselt kuhugi mujale läinud.

wiineri arutlus, et ka suurel paugul pidi olema põhjus on loogiline. samuti kõlab loogilisena ülejäänud mõttekäik. kuid..
ilmselt pole see siiski õige. kindlasti pole see aga tõestatav. aga nüüd sellest juhuslikkuse/ettemääratuse konfliktist:
on võimalik tõestada, et mitte kõik asjad ei ole ette määratud. selle seisukoha ainsad tõsiseltvõetavad argumendid pärinevad sellisest keerulisevõitu füüsika harust, nagu kvantmehhaanika. üritan seletada väga lihtsalt ja teen ka natuke vigu, aga mitte põhimõttelisi:
nimelt kusagil väga väikeste osakeste tasandil toimuvad erinevad protsessid - osakesed põrkuvad, muutuvad teisteks osaksteks jne. antud teema valguses on paar huvitavat asjaolu, mis on meie tavamõistusega suht keerulised tajuda.
esiteks - puudub sündmuse mõiste
teiseks - on selliseid osakeste vastasmõju tulemusi, mis on täiesti juhuslikud
teine tuleneb tegelikult esimesest. ma ei suuda teile nüüd nende faktide sisu selgitada, aga lihtsalt uskuge, et targad inimesed on selliste järeldusteni jõudnud.
mis on aga oluline: kui puudub sündmus, siis ei saa rääkida ka põhjuslikkusest (sisuliselt tähendab põhjuslikkus, et üks sündmus põhjustab teise). ühesõnaga on tõestatud, et mõningatel tasanditel eksisteerib juhuslikkus, mis tähendab, et seda võib eksisteerida ka mujal. võibolla meil siiski veab, ning eksisteerib vaba tahe. see tähendaks inimesi on mõtet peksta nende lolluse eest. tore oleks.

mis puutub nullpunkti, siis selle ruumi jaoks kus me eksisteerime on ta paratamatult Suure Paugu näol olemas. oletused, et meie loogika kehtib ka väljaspool meie ruumi.. on lihtsalt oletused, ning tõenäoliselt meie mõtlemise piiratusest tulenevad väärarusaamad. ja veel, kui maailmas ei ole midagi juhuslikku, siis ometi võis Suur Pauk juhuslik olla, sest selle tekkepõhjused ei ole osa meie maailmast. tuletan veelkord meelde, et nn \"meie maailma\" enne pauku lihtsalt polnud.

[Jaan]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Hmh, keeruliseks laheb. Selline kysimus kvantosakeste kohta. Nad ju liiguvad, eksole? Kui nad porkuvad, siis peaksid ka liikuma ju? Kas liikumine iseenesest polegi syndmus? Kuidas defineerida syndmust.

Lisaks pean vajalikuks teavitada, et mina olen Elu Motte katte saanud. Posti teel, eile, DVD kujul. Varsti vaatan ka.

[rohelineKonn]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Algselt postitas Jaan


Hmh, keeruliseks laheb. Selline kysimus kvantosakeste kohta. Nad ju liiguvad, eksole? Kui nad porkuvad, siis peaksid ka liikuma ju? Kas liikumine iseenesest polegi syndmus? Kuidas defineerida syndmust.

Lisaks pean vajalikuks teavitada, et mina olen Elu Motte katte saanud. Posti teel, eile, DVD kujul. Varsti vaatan ka.

minule seletati seda lihtsustatult umbes nii, et sündmuse kui sellise olemasoluks peab olema võimalik määratleda selle toimumise aeg ja koht (ruumipunkt). kvantosaksete põrgete puhul pidi nede määratlemine võimatu olema. ning mitte seetõttu, et teadus pole piisavalt arenenud vaid lihtsalt nii ongi.

eksisteerib ka seisukoht, et olgugi, et sündmust iseenesest ei eksisteeri, siis põhjuslikkus eksisteerib siiski ka kvantfüüsikas. füüsikud seda seisukohta eriti ei toeta, aga põhjuseid peate juba ise uurima.

aga Elu Mõtte saabumise tõttu peab sind muidugi kadestama. mis võiks olla siin maises hädaorus paremat, kui Elundidoonorluse osa kõvasti 5.1\'st kuulata.

[Jaan]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Algselt postitas rohelineKonn

minule seletati seda lihtsustatult umbes nii, et sündmuse kui sellise olemasoluks peab olema võimalik määratleda selle toimumise aeg ja koht (ruumipunkt). kvantosaksete põrgete puhul pidi nede määratlemine võimatu olema. ning mitte seetõttu, et teadus pole piisavalt arenenud vaid lihtsalt nii ongi.

eksisteerib ka seisukoht, et olgugi, et sündmust iseenesest ei eksisteeri, siis põhjuslikkus eksisteerib siiski ka kvantfüüsikas. füüsikud seda seisukohta eriti ei toeta, aga põhjuseid peate juba ise uurima.

aga Elu Mõtte saabumise tõttu peab sind muidugi kadestama. mis võiks olla siin maises hädaorus paremat, kui Elundidoonorluse osa kõvasti 5.1\'st kuulata.

Really Complicated Physics for Dummies vol. 2.

Ee... Aga kui syndmuse kohta saaks teoreetiliseolt maaratleda, aga praktiliselt mitte - siis syndmus eksisteerib, jah? Ja see ka, et kui kvantosakese kohta ruumis pole voimalik maarata, siis kuidas on siis voimalik teada teisi andmeid nagu mass ja kiirus jnee.?

[rohelineKonn]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Ee... Aga kui syndmuse kohta saaks teoreetiliseolt maaratleda, aga praktiliselt mitte - siis syndmus eksisteerib, jah?

Just

Ja see ka, et kui kvantosakese kohta ruumis pole voimalik maarata, siis kuidas on siis voimalik teada teisi andmeid nagu mass ja kiirus jnee.?

mass on sellistel kiirustel väga oluliselt muutuv suurus. kui ma istun osakse A peal ja mõõdan selle massi, siis on ta üks suurus. kui ma istun osaksel B ja liigun valguse kiirusel osakese A suunas, siis on A mass juba väga-väga palju suurem. neid suurusi ei saagi otseselt \"kaalu ja stopperiga\" mõõta. massi ja kiiruse määramiseks vaadeldakse igasuguste vastasmõjude tagajärgi.

ja silmaringi avardavat teavet veel kah: Shveitsis Euroopa Tuumauuringute keskuses (CERN) on sellisteks uuringuteks ehitatud üks vahva kiirendi, mis on 8 km ümbermõõduga ring. et ikka osake hea kiire hoo üles saaks. sellest jääb siiski väheks ning mõne aasta pärast kavatsevad nad uue teha, mille ümbermõõt on ~27 km. pean tunnisatma, et välismaa-onude pühendumus osakestevaheliste põrgete uurimisel on muljetavaldav.

[eestimees]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

kiriku õpetaja ütlesmulle et elumõte on see kui inimesed arvad et nad on surematud ja elavad leu täiel rinnal seega

[vaikiv mees]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Algselt postitas rohelineKonn

mis puutub nullpunkti, siis selle ruumi jaoks kus me eksisteerime on ta paratamatult Suure Paugu näol olemas.

(vist) Vello Salo:

mida tegi Jumal enne maailma loomist?
-Jumalal \'ei olnud aega\', enne kui ta aja l6i

[Daniel]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Süüa, kuseda, süüa, nussida, juua, romanssi peksta, süüa, kuseda, nussida ja magama!

[Jyrka]

Vastus teemale \'Mis on elu mõte\'

Ok kui vastuse kätte saate, siis saatke mulle sõnum!