Nägin unes poes käiku ja inimesi, võõraid inimesi sõbralike nägudega. Ja see ei olnud tavaline poes käik, kuigi tegu oli tavalise poega.
Juba poe ees, ma ütlen rsk seal oli rabistamist, et mööduda muttides ja uksest siseneda. Krt need ei olnudki vist mutid, aga kui sellele mõtlema hakkasin, olin juba sisse saanud (ei mitte muttidelt, uksest) kassadestki möödas.
Poes arutult tiirutades, otsides nurka mida kodupoes polegi, jõudsin ükshetk arusaamisele, kõik teised inimesed liiguvad ainult ühes suunas - tagumise nurga suunas, saiakeste leti poole. “Faking piraka lett” mõtlesin endamisi, “sööge piima tatid.”
Ja tõttöelda ega uudishimu minust kohe võitu saanudki. Alles endast eemal tuttavaid silmitsedes, kes minu poole naeru kihutasid, jõudsin kindlale veendumusele - pirakate pool toimub midagi sensatsioonilist.
Mõeldud-tehtud, peale hetke kaalumist seadsin ka enda väiksed, kuigi raskelt liikuvad jalad inimmassi suunas.
Tee peal: Mingil põhjusel oli küpsise riiul kokku pakitud ja selle asemele välikohvik tehtud. See oli välikohvik siseruumides?MV.
Ma ei tea kas te olete sellises kohas varem käinud, mina igatahes ei olnud. Seal sees oli vist soe, kuigi lumi sillerdas maas. Vähemalt nendel inimestel kes seal istusid, tundus hea olla.
Jõudnud sealt mööda, puuviljade juurde, oli veel pool poodi aega, et kulminatsioonini jõuda.
Ühel hetkel enda ümber vaadates avastasin, et kontvõõrastest on saanud paras hulk sõpru ja tuttavaid. Mingil loomulikul, kuigi arusaamatul põhjusel olid kõik inimesed, kaasarvatud mina taburettidele persetanud ja toimus selline kohviku stiilis oleng. Ainult et hanereas ja tasahilju edasi liikudes.
♀️♂️♀️✈️
Olles vahepeal käinud täiesti arusaamatutes kohtades, olin ma jälle tagasi poes, mitte enam samas, aga tegemas sama asja - ootamas et saaks nurgataha minna.
Suur erutus kehas, hakkas lõppeks saabuma aeg, kus pidin astuma sellise kummist laoukse vahelt läbi, aga too oli jube jäik…bljat, ei saanudki hakkama ja jäin veidi eemale teisi inimesi vaatama, kusjuures jälle võõrad vist. Mis aga kiirelt selgeks sai, oli see, et iga inimese minekuga paistis ukse vahelt ere valgus ja seletamatu huvi.
Kuniks umbes 5. inimese juures ma ei suutnud muule enam keskenduda. Lootes pea uksevahelt sisse susata ja valgusallikat imetleda - teen samal hetkel silmad lahti. Vitttu, näen et üles jäänud ruloost ja diivanil magamisest, on hakanud elutoa aknast hommikupäike silma paistma.
Sügan pead, peaks ärkama, emm on räme kõva. Pikutan veel veits, mõtlen uuesti korra poe ja valguse peale, löön pihku, kirjuta prutale “võiks täna näha” ja jalutan peldikusse. Vahepeal saab valmis ka postitus. Vajutan “lisa vastus” ja “vesi peale” samal ajal. #fitlifestyle #rutiin
Juba poe ees, ma ütlen rsk seal oli rabistamist, et mööduda muttides ja uksest siseneda. Krt need ei olnudki vist mutid, aga kui sellele mõtlema hakkasin, olin juba sisse saanud (ei mitte muttidelt, uksest) kassadestki möödas.
Poes arutult tiirutades, otsides nurka mida kodupoes polegi, jõudsin ükshetk arusaamisele, kõik teised inimesed liiguvad ainult ühes suunas - tagumise nurga suunas, saiakeste leti poole. “Faking piraka lett” mõtlesin endamisi, “sööge piima tatid.”
Ja tõttöelda ega uudishimu minust kohe võitu saanudki. Alles endast eemal tuttavaid silmitsedes, kes minu poole naeru kihutasid, jõudsin kindlale veendumusele - pirakate pool toimub midagi sensatsioonilist.
Mõeldud-tehtud, peale hetke kaalumist seadsin ka enda väiksed, kuigi raskelt liikuvad jalad inimmassi suunas.
Tee peal: Mingil põhjusel oli küpsise riiul kokku pakitud ja selle asemele välikohvik tehtud. See oli välikohvik siseruumides?MV.
Ma ei tea kas te olete sellises kohas varem käinud, mina igatahes ei olnud. Seal sees oli vist soe, kuigi lumi sillerdas maas. Vähemalt nendel inimestel kes seal istusid, tundus hea olla.
Jõudnud sealt mööda, puuviljade juurde, oli veel pool poodi aega, et kulminatsioonini jõuda.
Ühel hetkel enda ümber vaadates avastasin, et kontvõõrastest on saanud paras hulk sõpru ja tuttavaid. Mingil loomulikul, kuigi arusaamatul põhjusel olid kõik inimesed, kaasarvatud mina taburettidele persetanud ja toimus selline kohviku stiilis oleng. Ainult et hanereas ja tasahilju edasi liikudes.
♀️♂️♀️✈️
Olles vahepeal käinud täiesti arusaamatutes kohtades, olin ma jälle tagasi poes, mitte enam samas, aga tegemas sama asja - ootamas et saaks nurgataha minna.
Suur erutus kehas, hakkas lõppeks saabuma aeg, kus pidin astuma sellise kummist laoukse vahelt läbi, aga too oli jube jäik…bljat, ei saanudki hakkama ja jäin veidi eemale teisi inimesi vaatama, kusjuures jälle võõrad vist. Mis aga kiirelt selgeks sai, oli see, et iga inimese minekuga paistis ukse vahelt ere valgus ja seletamatu huvi.
Kuniks umbes 5. inimese juures ma ei suutnud muule enam keskenduda. Lootes pea uksevahelt sisse susata ja valgusallikat imetleda - teen samal hetkel silmad lahti. Vitttu, näen et üles jäänud ruloost ja diivanil magamisest, on hakanud elutoa aknast hommikupäike silma paistma.
Sügan pead, peaks ärkama, emm on räme kõva. Pikutan veel veits, mõtlen uuesti korra poe ja valguse peale, löön pihku, kirjuta prutale “võiks täna näha” ja jalutan peldikusse. Vahepeal saab valmis ka postitus. Vajutan “lisa vastus” ja “vesi peale” samal ajal. #fitlifestyle #rutiin
Kommentaar