pöff

[JanK]

keegi midagi väga väärtuslikku ka oskab soovitada?

[fitti]

Kuulge, sel aastal mingeid häid spordifilme ka programmis on? Ei viitsinud kõiki programme läbi lapata.

e: leidsin. Täitsa eraldi välja toodud lausa.

Üht kahest jalkafilmist, Istanbul Unitedit, olen näinud. Jättis lohiseva ja tüütu mulje, võinuks vabalt poole lühem olla ja midagi poleks ütlemata jäänud.

[ericbana]

Üht kahest jalkafilmist, Istanbul Unitedit, olen näinud. Jättis lohiseva ja tüütu mulje, võinuks vabalt poole lühem olla ja midagi poleks ütlemata jäänud.

Mhm. Olen selle kohta sarnast kommentaari ka varem kuulnud. Aga see Samoa koondise kohta käiv film võib päris huvitav olla. Kuigi info, et tegemist on maailma halvima jalgpallikoondisega siiski tõele ei vasta. Halvimaga mängime meie nädala lõpus.

[Mõnuagent 007]

Ühesõnaga kui eelmine aasta sattusin suures osas pöffil õudse joga peale, siis täna oli kolm filmi, mis kõik olid üsna toredad.

The Young and Prodigious T.S. Spivet - See oli neist kõige parem. Amelie autor Jeunet film, mis on üsnagi aimatud Moonrise Kingdomi ja siis selle kella sees elanud poisi muinasjutufilmist. Neist küll mõnevõrra aeglasem ja lihtsama sisuga, aga samas väga tore ja rõõmus vaatamine. Ehk soovitan soojalt.

Kiri kuningale - Norra film, mis räägib kurdi põgenikest. Ses suhtes pole film midagi erilist, et on ju palju neid filme olnud, kus on viis tegelast, kes üritavad kõik kuidagi ära elada, aga lõpuks läheb kõik pekki. Kui 90-ndate Mehhiko filmid (Midaq Alley ja Amores Perros) tegid seda kolme tunniste filmidena, et lõpuks tulid kinosaalist nii šokeerituna välja, et tahtnuks nutta, siis kurdid saavad natuke üle tunniga hakkama. Ja kõik läheb ikka pekki.

Armastus on imelik - Kaks vana homomeest abielluvad ja siis läheb neil ka kõik pekki. John Lithgow ja siis see teine vend teevad väga head rollid. Film on üsnagi aeglane inditeos, mis samas on üllatavalt soe ja armas. Lõppu võib aimata juba algusest, kuid see isegi ei häiri.

Ehk esimest soovitan väga. Teisi soovitan sel määral, et kui vaatama lähete, siis saate rõõmsalt ja üsna nauditavalt lõpuni vaadata ehk ei pea peaga vastu seina pärast ajaraisu pärast taguma.

[marv3llous]

Ärge seda Briti vanglajurri 'Starred Up' vaatama minge, IMDB rating ja tutvustused on ekslikult kõrged ja kiitvad. Parem soetage 'A Prophet' või 'Bronson' omale piletiraha eest.

[Mõnuagent 007]

Ärge seda Briti vanglajurri 'Starred Up' vaatama minge, IMDB rating ja tutvustused on ekslikult kõrged ja kiitvad. Parem soetage 'A Prophet' või 'Bronson' omale piletiraha eest.

Ma isegi ei mäleta, et mis põhjusel ma seda vaatama ei läinud. Vist aeg ei klappinud lõpuks selle Jeunet filmiga. Aga oli plaanis.

[nikitheone]

käidin seda vanglafilmi vaatamas, midagi erilist ei olnud, aga ok vaatamine imo. lugu oli küllalt ettearvatav, aga häid stseene oli ja nalja sai ka.

[Rudy]

Art of Flight. Tüüpiline lumelauafilm, aga ülihea kaameratöö ja elu parim 3D elamus kinost. Kiidame heaks.

[Mõnuagent 007]

Täna vaatasin ka kolm filmi ära.
Esimene oli Valge Vari. Rääkis Tansaaniast pärit albiinost, keda hunnik neegreid nõiaarsti juures õnnetoovalt ära süüa tahavad. Idee on intrigeeriv, teostus mõnevõrra logisev, aga pärast kaht tundi vaevlemist tundus, et seis on päris hea, kuna teema oli võimas ja lõpus sai hoolimata logisevad filmikeelest ja mõnest muust jaanruusilikust väljendist sõltumatult üsna hea tunde, et see film sai ära vaadatud.

Teiseks oli vampiiride mockumentary Mida me pimeduses teeme. Mõned naljad olid head, saal naeris vist konstantselt, aga üldiselt olin jubedalt pettunud. Et, noh, tegu oli sisuliselt Tujurikkuja liiga pikaks veninud sketšiga, mis võtab mõnitada Twilighti. Ehk mõned head naljaideed ei vea filmi välja ja lõpuks on asi üsna juust.

Siis käisin söömas ja jõin paar pokaali veini. Ja läksin vaatama filmi Must süsi, õhuke jää. Alguses leiti söelaost hunnik inimjuppe, siis said politseinikud eriti totralt surma. Siis leiti mingi naine, kes oli kõigega seotud. Ja siis seadsin ma end mugavalt tooli istuma. Mingi hetk naeris saal möirates, ekraanil olid lõputiitrid ja ma olin suurema osa filmi rahulikult ära tukkunud. Ilmselt oli päeva parim film.

[Mõnuagent 007]

M007 pöffil, päev 3.

Mingil põhjusel otsustasin täna natuke varem kinno minna ja võtta pilet täiesti suvalisele seansile. Selleks sai prantslaste film Belle and Sebastien. Lastefilm orvupoisist Sebastienist, kes sõbruneb suure koeravolaskiga. Saal oli mingeid mürgeldavaid lapsi täis, aga keda ei olnud, oli dubleerija Hans Kaldoja. Noh, igatahes ta saabus nii umbes pool tundi hiljem ja nii ta istus minust paar rida eespool ja vuristas mahehäälel terve filmi jooksul ekraanile ilmunud teksti ette. Kuna pöffil on subtiitrid enamjaolt jumala tahtsi ekraanil, siis pani ka herr Kaldoja vahepeal jummala segast. Film oli üsna mittemidagiütlev ilusate looduskaadritega värk.

Järgmiseks pidanuks ma minema filmile Põgenik, aga kuna eelmine film hilines pool tundi ja Põgenik oli välja müüdud, mis tähendanuks üle inimeste ronides koha otsimist, siis ma jätsin selle vahele.

Seejärel oli kavas film Lindmees ja ossapoiss, kus see oli tore film. Michael Keaton mängib vana ja perssekukkunud näitlejat, kes kunagi mängis Batmani, ptüi, Lindmeest. Ja nüüd ei taha temast enam keegi midagi teada ja kõik taovad Robert Downey ja Raudmeeste peale pihku. Mees on deprekas, üritab teha Broadway näidendit ning üle saada tõsisest suitsiidsusest. Kõik on muidugi halvasti ja läheb üha halvemini. Ühesõnaga väga hea film, soovitan kõigile ja Keatoni speedwalk oli nii naljakas koht, et isegi minusugune kivinägu naeris. Ühesõnaga Keaton oskarile, jei!

Kolmas film oli Escobar. Kadunud Paradiis . Minu ees läksid filmile Fitti ja see tema tsikk, kes siin foorumis ka vahepeal ringi litutab. Aga film ise oli väga vastuoluline. Esmalt kehvemast. Mulle tundus koguaeg, et kohe-kohe hüppab kaadrisse Jean-Claude van Damme, Steven Seagal või äärmisel juhul Michael Dudikoff, kuna filmi tegevus toimus mingis perseaugust banaanivabariigis, kus oli suur vuntsidega Benicio Del Toro narkodiktaator Pablo Escobar. Meespeaosaline (mitte Del Toro, tema oli super) mängis tõesti nagu van Damme ja Seagali ristsugutis, mis häiris lõpuni välja. Aga film ise jooksis ülilaheda tempoga ja ma ei vaadanud kahe tunni jooksul isegi kella. See on tugev steitment ehk tegu oli kvaliteetse meelelahutusega, mis vist rohkemaks väga ei pretendeerinudki.

[ericbana]

Mingil põhjusel otsustasin täna natuke varem kinno minna ja võtta pilet täiesti suvalisele seansile. Selleks sai prantslaste film Belle and Sebastien. Lastefilm orvupoisist Sebastienist, kes sõbruneb suure koeravolaskiga. Saal oli mingeid mürgeldavaid lapsi täis, aga keda ei olnud, oli dubleerija Hans Kaldoja. Noh, igatahes ta saabus nii umbes pool tundi hiljem ja nii ta istus minust paar rida eespool ja vuristas mahehäälel terve filmi jooksul ekraanile ilmunud teksti ette. Kuna pöffil on subtiitrid enamjaolt jumala tahtsi ekraanil, siis pani ka herr Kaldoja vahepeal jummala segast. Film oli üsna mittemidagiütlev ilusate looduskaadritega värk..

Hahahaha. See oli nii epic filmikogemus. Mul oli täpselt sama lugu. Mõtlesin hommikul täiesti huupi, et võiks midagi vaatama minna. Kuna muud kohustused olid õhtupoole, siis tingis see, et ostsime sõbraga sellele 14.30 algama pidanud filmile piletid. Absoluutselt täiesti süvenemata, kuhu alaprogrammi film kuulub, mis sihtgrupile see on, mis keeles see on ja millest üldse jutt peaks olema. Ainus asi, mida teadsime oli see, et vist on mingid kaadrid Alpidest.

Esimene üllatus oli siis, kui saalile lähenema hakkasime. Seal oli massiliselt mingeid lasteaia/algkoolilapsi ja nende MILF-idest emasid. Kusjuures põhiline jututeema emadel oli näiteks see, kuidas ta laps möödunud nädalal kehalises esimese nelja sai, sest tal puudutas poomiharjutuses jalg korraks maad. Nojah. Mõtlesime, et okei, äkki migi muu film hakkab samal ajal kõrvalsaalis. Siiski lendas kogu see mass samasse saali. Saime aru, et olime ostnud piletid JUST Filmi programmis linastuvale filmile. Kuna nägime, et saalis ka veidi tavapublikut, siis mõtlesime, et päris pühapäevahommikune ETV lastekas ikka ei ole.

Järgmine üllatus tabas, kui öeldi, et mingi näitleja hilineb ning seanss lükkub 15 mintsa edasi. Mis kuradi näitleja, mõtlesime?!? Lõpuks lükkus mingi 25-30 mintsa muidugi. Siis saime aru, et seanss on veel pealekauba dubleeringuga. Okei. Ja siis 20 mintsa hiljem jookseb lõõtsutades trepist üles Hans Kaldoja.

Nagu Dannar ka kirjeldas, siis Kaldoja pani ikka totaalselt mööda vahepeal. Lastel polnud sellest muidugi sooja ega külma, sest 75% neist vist filmi ei vaadanudki. Alguses Kaldoja vähemalt püüdis eri karakterite puhul mingeid hääleerinevusi välja mängida, aga kui ta oli järjest mitmeid ridu tekstist lihtsalt vahele jätnud, siis loobus sellest ja vuristas ülejäänud filmi ühe hääletooniga lõpuni sisuliselt.

Filmi sisu oli meh. Pildikeel oli muidugi kena. Aga noh, Alpides filmides võib olla filmi sisu ükskõik milline, ikka on ilus vaadata.

Ja kaks wtf momenti filmis, mida Dannar mõistab: *koera imeline puhastumine mägijões *laviini tekkimine Saksa sõduri karjatusest.

Järgmine kord vist ikka tasub vaadata, millele pileteid osta.

[Martin]

Käisin ka PÖFFil, filmiks oli "Fööniks", mis vist rääkis Stockholmi sündroomiga naisest, kes pääses läbi ime juudilaagrist, ja tema (endisest) abikaasast, kes oli sõja ajal tõenäoliselt saanud mingisuguse peatrauma, sest tegemist oli ohmuga, kes naist ära ei tundnud.

Mees pani naise vahepeal keldrisse luku taha, et too naise moodi käituma hakkaks. See oli kergelt naljakas.

Ei hakka lahendust ette rääkima, kuid õnneks oli suht lühike linateos.

Ahjaaa, kui teil on mingid pildid ja mingi tegelase peale on ring ümber tõmmatud (nagu Facebook teeb), siis see on nats. Kui on rist, siis see on surnud.

[Mõnuagent 007]

Pöff on tegelikult alla käinud. Kui nullindatel oli igas pöffi filmid põrkuvad tissid ja vehklevad peenised, siis nüüd olen 9 filmi ära näinud, aga tisse pole ühtegi olnud... Kuradi pereväärtuste eest võitlejad on ka filmid ära rikkunud?

[Wingback]

Välja müüdud, välja müüdud, välja müüdud, oeh

[mcnamara]

Välja müüdud, välja müüdud, välja müüdud, oeh

Iga aastaga on inimestel rohkem aega, jaksu ja raha. Minul küll ei ole. Midagi vaatan ka seekord, aga mahus tuleb järele anda.