pöff

[Mõnuagent 007]

Paar päeva jäi küll vahele, aga see ei tähendanud, et ma olnuks kinost eemal. Reede hommikupoolikul lipsasin töölt korraks pressiseansile, et ära vaadata Islandi film Suve lapsed.
Ainus põhjus, miks see film mulle silma jäi, oli see, et mu 18-aastane õde teatas, et ta kindlasti tahab seda filmi näha. No vaatasin ette ära, kas noorele hingele ikka sobib. Ja pean ütlema, et sobib küll. Viimaste aastate jooksul on PÖFFil olnud päris mitmeid Põhjamaade lastelaagrite-kodude (ja ka vaimuhaiglate) õudustest rääkivaid filme ning see läheb samasse punti. Kahel väiksel lapsel läheb perekond lõhki, nad saadetakse laagrisse, seal on jubekarmid korrahoidjad. Kõige kummalisemal kombel tõi see film mingitest mälusoppidest esile 80ndate lõpu Taheva lastesanatooriumi, mis praeguseks on muutunud meeldivaks nostalgiaks, aga filmi vaadates meenus, et tegelikult oli seal kohati ikka üsna ängistav.
Kui keegi filmi tõesti vaatama läheb, siis palun öelge enda arvamus, kas film lõppes hästi või halvasti? Minule tundus, et film lõppes väga halvasti.
Mõnumeeter: nop
Valumeeter: vihased kasvatajad tirisid last kõrvast. Muud nagu ei meenu.
Ajumeeter: heaks kiidetud

https://poff.ee/est/filmid/313132

No siis tuli reede õhtu ja tööpäev sai läbi ja sai võetud enne järgmist filmi mõned õlled. Polnud üldse hea idee, kuna Florida projekti ajal pidin seepärast kaks korda vetsus käima. Teate küll, see on kinos kõige häirivam hetk, et tahaksid ja peaksid minema, aga ei taha inimesi segada ka. Korra käid ära, aga kui teine kord sama häda tuleb, siis on eriti halvasti. Ma loodan, et keegi ei märganud.
Ekraanil käis seekord tõeline white trash party ehk vaeste ameeriklaste igapäevane hakkamasaamine. Kergelt viskas sisse Trailer Park Boysi, aga naljad polnud nii üheselt arusaadavad ja pigem tekkis samasugune kurbus kui Kodutunnet vaadates – teil pole tegelikult šanssi. Ühel rumalal prostituudist emal on laps ja nad ei suuda kuidagi endaga hakkama saada. Samas on laps rõõmus ja tema elu on suuresti mäng (keset pasamerd).
Willem Defoe teeb hea rolli ja kõik on rõõmsad. Pärast filmi selgus veel häiriv tõsiasi, et esmalt toksis mind üks ekssõbranna ja küsis, et miks ma teda väldin. Läks mööda viis minutit ja küsis teine ekssõbranna, et miks ma temast koguaeg mööda käin ja teda märkama ei tee. Alzheimeri jaoks on veel veidi vara, aga silmaarsti juurde peaks küll minema.
Mõnumeeter: peategelase ema ei kandnud väga rinnahoidjat
Valumeeter: ei meenu
Ajumeeter: justkui midagi ei toimu, aga toimub küll.

https://poff.ee/est/filmid/322971

Laupäeva hommikul mõtlesin minna uut Eesti kolmikfilmi vaatama, kuna Rea Lest on mu salajane crush, kuid ma jäin magama ja nii sinna ei jõudnud. See-eest jõudsin Korea filmile Kodu, mille puhul võin taas öelda, et Korea filmile minek on täispank.
Kahe lapsega üksikema saab kokku enda armukese ja noorema lapse mehe naisega, tülitsevad ja sõidavad autoga naisautojuhtidele omaselt hunnikusse. Mõlemad on koomas. Üksikema armuke võtab noorema lapse enda juurde elama, aga kodu tahab ka vanem poiss, kes on sotsiaalselt veidi võimetu ja üldse õnnetu.
Naabruses istunud filmiajakirjanikud (kuna oli pressiseanss) löristasid robustselt nutta ja kõik olid õnnetud. Aga film oli väga tore. Armas, soe ja üleüldse.
Isegi nii soe, et õhtul soovitasin ekssõbrannal, kes mind eelmise õhtu tuimalt ärakõndimise pärast hurjutas, seda vaatama minna. No ta läkski, aga siis ei suutnud asjapulgad õiget filmi üles leida, filmi tegijad olid kurvad ja kogu PÖFF sai piinliku jama kaela. Selle asemel näidati õnnetutele ootajatele teist filmi, mille nimi oli ka Home, aga tehtud Belgias ja noore poisi võitlus koduleidmise asemel olevat olnud asendatud noore poisiga, kes tappis ära enda ema, kes tal vahepeal tal aitas eneserahuldamisega tegeleda.
Hästi tehtud, korraldajad.
Mõnumeeter: kõik oli korrektne
Valumeeter: natuke kohati veidike nagu oli
Ajumeeter: tubli töö

https://poff.ee/est/filmid/321151

Ja siis saabusin õhtul vaatama esimest täiesti täis saalile läinud filmi, mida ma siiani näinud olen. Hea küll, Michael Haneke on popp. Tema Amour oli tõeliselt võimas film, millest ka Oscari nominatsioon. Aga kas just pidanuks saali puupüsti täis ajama? Õnnelik lõpp oli üsna kuiv draama hästi hakkamasaavast perekonnast, kelle elumurede mõttetuseks oli kõrvale võetud samas linnas asuvad pagulased (tõsi, see viide tuli välja alles filmi lõpu eel).
Näitlejad olid suurepärased, naerda sai. Filmis sisaldus ka karaoke-stseen, mis tõi meelde enda kolm karaokekogemust. Esiteks kuidas ma laulsin kusagil Britney Spearsi „Luckyt“, siis Kino „Mama Anarhiat“ ja kolmas kord seltskonnaga Koit Toome „Mere lapsi“, mis oli aga nii halb esitus, et korraldaja lülitas mikrid välja. Selles filmis esitas täiesti ootamatul hetkel üks tegelastest Sia „Chandelieri“ ja tegi seda nii naljakalt, et ma isegi enam ei ürita.
Filmi ajal samas igav ei hakanud, samas nagu midagi väga intensiivset ka ei juhtunud. Ja kui te filmi lõpus ei naera, siis olete te lihtsalt arusaamatult huumorivaene inimene.
Aa, film viitas samal ajal põlvkondade erisusele ja uue generatsiooni nutisõltuvusele. Aga ega ma siia sisust rääkima ei tulnud.
Mõnumeeter: sellega on miskit täiesti pekkis. Prantsumaa film, rannastseen ja kõik kannavad rinnahoidjaid? Dafaak?
Valumeeter: vanahärra üritas vastu puud sõitmisega eutanaasiat. Tööline kukkus välipeldikuga auku.
Ajumeeter: ka päris okei.

https://poff.ee/est/filmid/326555

[Rohtaed]

Õnnelik lõpp

Ma ei ütleks isegi, et oli viidatud uuema põlvkonna nutisõltuvusele – seda kritiseeris Haneke minu arvamist mööda äärmiselt teravalt. Aga lisaks sellele oli filmi kandev idee minu arvates inimeste hingetus, hingetuks muutumine.
Ja filmi lõpp – kellele kurb, kellele naljakas, kellele mõlemat. Samas filmi jooksul sai naerda küll, seda ma ei eita.

[Mõnuagent 007]

Ma ei ütleks isegi, et oli viidatud uuema põlvkonna nutisõltuvusele – seda kritiseeris Haneke minu arvamist mööda äärmiselt teravalt. Aga lisaks sellele oli filmi kandev idee minu arvates inimeste hingetus, hingetuks muutumine.
Ja filmi lõpp – kellele kurb, kellele naljakas. Võib-olla mõlemat. Samas filmi jooksul sai naerda küll, seda ma ei eita.

Aga ega ma siia sisust rääkima ei tulnud.

[Mõnuagent 007]

"Sugupoolte heitlus" (USA)

Kuidas näeb filmi:
Võitlev feminist - jee, naine võidab 55-aastast meest! Naised ja mehed on võrdsed!
Põlastav šovinist - haahaa, naine võidab 55-aastast meest! Päris sportlase käest oleksid nad kuivalt saanud.
LGBT-huviline - naised suudlevad, nii tore!
Kergelt nilbik - naised suudlevad, nii tore!
Spordihuviline - võiks rohkem sporti olla, vähem soorollide lahendamisi.
Keskealine mees - nii kurb, kui naine ütleb mehele, et ta tahab midagi kindlat, aga sul on ainult toredad ideed ja tegutsemisiha.
Noor inimene - oi, 70ndatel oli maailm värviline?!

Mõnumeeter: Emma Stone oli aluspesus. Tore!
Valumeeter: korralik perefilm.
Ajumeeter: lihtne ja tore, vahel isegi igav.

[mcnamara]

"Sugupoolte heitlus" (USA)

Kuidas näeb filmi:
Võitlev feminist - jee, naine võidab 55-aastast meest! Naised ja mehed on võrdsed!

Võitlev feminist ei arva nii, sest teab seda stoorit iidamast aadamast juba. See on tänapäeva feminismi eelajalugu - mitte, et midagi halba oleks, et alles nüüd film on tehtud. Ma jätaksin vaadates feminismi täiesti kõrvale, vaataksin kuidas filmina toimib. Kui kunagi jõuan niikaugele, et vaatan.

[Saarlane]

Pühapäeval võtsin kavasse Three Billboards Outside Ebbing, Missouri, mis oli eepiline kombinatsioon draamast ja komöödiast. Naerda sai kõvasti ja sisu oli igati diip. Kõigil karakteritel olid omad luukered ja omad positiivsed pooled. Tegu on mõnes mõttes sellise Shawshanki lunastusega, mis meeldib kõigile kriitikutele ja kõigile tavalistele kinosõpradele. Tahan näha inimest, eks ütleks, et tegu oli sita või isegi keskpärase filmiga. 10/10.

See on tõesti hea film. Väga traagiline lugu, aga kõverpeeglist paistab tohutu annus musta huumorit.

[Mõnuagent 007]

Lepitus (Poola)
Hoi
Mina jälle siin. Kuna PÖFFi lõpuni on jäänud nädal, siis lükkasin eile gaasipedaali põhja ja lendasin kohe pärast tööpäeva lõppu kinno. Seda muidugi eelkõige põhjusel, et poolakate koonduslaagrifilm „Lepitus“ tundus piisavalt põnev. Noh, omamoodi oligi, aga mingit üllatust seekord ei tulnud – kaamera värises alatiselt (täpselt nagu „Sauli pojas“), kõik algas halvasti ja lõppes veel halvemini (nagu „Sauli pojas“), aga seekord polnud laagris juudid, vaid sootuks sakslased, sest sõda oli lõppenud ja vangistajatest saanud vangid. Neid siis peksti, vägistati ja tapeti. Ka siis, kui kunagi sõjaeelselt suured sõbrad oldi.
Nalja ei saanud, helgeid hetki polnud – äng ja õudus.
Mõnumeeter: paljaid inimesi oli, aga koonduslaagris ei tähenda see head.
Valumeeter: kordan, äng ja õudus.
Ajumeeter: aru sai, parem ikka ei hakanud.

Tulbid, armastus, au ja jalgratas (Holland)
Äng ja õudus üle elatud, tuli valida midagi helgemat ja sain esimesse ritta koha filmile, mida reklaamiti „Solarise vitamiinidena“, kuigi seanss oli CocaColaPlazas. Filmis leidus stseen, kus koopas elav mees lendas õhku, kuna ta oli koopa täis peeretanud. Aga sellest ei tasu lasta end segada, sest tegelikult film suures osas nii labane polnud.
Tore armastuslugu stiilis „Big Fish“ (see Tim Burtoni oma) või „Notebook“ (see kõigi naiste lemmik) – mees läheb Hollandist Itaaliasse, naine tuleb talle järgi, suur armastus ja värgid. Siis veel Itaalia maffia, nihkes loojutustust ja magushapu lõpp. Ilus ja armas film, täna õhtul saab veel vaatamas käia.
Mõnumeeter: üks väga ilus naine oli suhteliselt paljas. Tore!
Valumeeter: maffiaga kakeldi, löödi ka noa, nuia ja kiviga.
Ajumeeter: korraks tekkis esialgu segadus, kuna loojutustus polnud lineaarne, vaid hüppas kolme ajahetke vahel. Aga see segadus läks kiirelt üle.

Mrs. Hyde (Prantsusmaa)
Ja et võidukalt õhtusse sõuda, siis pidi ka kolmanda ette võtma. Isabelle Huppert mängib hädist õpetajat Mrs. Qequili (nimeviide on ilmne), kes ei suuda enda klassi Malikide, Oussamade, Muhamedide ja Abdullahitega kuidagi hakkama saada. Siis lööb talle välk pähe, hädine õpetajanna muutub hoopis teistsuguseks, võidab klassi tähelepanu ja austuse, tõmbab mehe ees ootamatult rindu paljaks ja kõrvetab kohalikke pätte tuhaks.
Esimese hooga tore ja armas film stiilis Dangerous Minds (see Michelle Pfeifferiga, kus Coolio Gangsta’s Paradise’i laulis), kuid siis läheb film nii nihkesse ära, et filmi lõpust ei saanud enam mitte midagi aru – idee, et ärge kurtke geenide või keskkond kõike määraks, vaid pingutage ise, on siiski olemas, aga selleni jõuti jubeda kaarega. Õnneks polnud film väga pikk.
Mõnumeeter: täna oli hea päev, kolm filmi, kõigis paljaid naisi!
Valumeeter: pätt läks põlema.
Ajumeeter: lõpust polnud midagi aru saada.

[Mõnuagent 007]

Lepitus (Poola)
Hoi
Mina jälle siin. Kuna PÖFFi lõpuni on jäänud nädal, siis lükkasin eile gaasipedaali põhja ja lendasin kohe pärast tööpäeva lõppu kinno. Seda muidugi eelkõige põhjusel, et poolakate koonduslaagrifilm „Lepitus“ tundus piisavalt põnev. Noh, omamoodi oligi, aga mingit üllatust seekord ei tulnud – kaamera värises alatiselt (täpselt nagu „Sauli pojas“), kõik algas halvasti ja lõppes veel halvemini (nagu „Sauli pojas“), aga seekord polnud laagris juudid, vaid sootuks sakslased, sest sõda oli lõppenud ja vangistajatest saanud vangid. Neid siis peksti, vägistati ja tapeti. Ka siis, kui kunagi sõjaeelselt suured sõbrad oldi.
Nalja ei saanud, helgeid hetki polnud – äng ja õudus.
Mõnumeeter: paljaid inimesi oli, aga koonduslaagris ei tähenda see head.
Valumeeter: kordan, äng ja õudus.
Ajumeeter: aru sai, parem ikka ei hakanud.

Tulbid, armastus, au ja jalgratas (Holland)
Äng ja õudus üle elatud, tuli valida midagi helgemat ja sain esimesse ritta koha filmile, mida reklaamiti „Solarise vitamiinidena“, kuigi seanss oli CocaColaPlazas. Filmis leidus stseen, kus koopas elav mees lendas õhku, kuna ta oli koopa täis peeretanud. Aga sellest ei tasu lasta end segada, sest tegelikult film suures osas nii labane polnud.
Tore armastuslugu stiilis „Big Fish“ (see Tim Burtoni oma) või „Notebook“ (see kõigi naiste lemmik) – mees läheb Hollandist Itaaliasse, naine tuleb talle järgi, suur armastus ja värgid. Siis veel Itaalia maffia, nihkes loojutustust ja magushapu lõpp. Ilus ja armas film, täna õhtul saab veel vaatamas käia.
Mõnumeeter: üks väga ilus naine oli suhteliselt paljas. Tore!
Valumeeter: maffiaga kakeldi, löödi ka noa, nuia ja kiviga.
Ajumeeter: korraks tekkis esialgu segadus, kuna loojutustus polnud lineaarne, vaid hüppas kolme ajahetke vahel. Aga see segadus läks kiirelt üle.

Mrs. Hyde (Prantsusmaa)
Ja et võidukalt õhtusse sõuda, siis pidi ka kolmanda ette võtma. Isabelle Huppert mängib hädist õpetajat Mrs. Qequili (nimeviide on ilmne), kes ei suuda enda klassi Malikide, Oussamade, Muhamedide ja Abdullahitega kuidagi hakkama saada. Siis lööb talle välk pähe, hädine õpetajanna muutub hoopis teistsuguseks, võidab klassi tähelepanu ja austuse, tõmbab mehe ees ootamatult rindu paljaks ja kõrvetab kohalikke pätte tuhaks.
Esimese hooga tore ja armas film stiilis Dangerous Minds (see Michelle Pfeifferiga, kus Coolio Gangsta’s Paradise’i laulis), kuid siis läheb film nii nihkesse ära, et filmi lõpust ei saanud enam mitte midagi aru – idee, et ärge kurtke geenide või keskkond kõike määraks, vaid pingutage ise, on siiski olemas, aga selleni jõuti jubeda kaarega. Õnneks polnud film väga pikk.
Mõnumeeter: täna oli hea päev, kolm filmi, kõigis paljaid naisi!
Valumeeter: pätt läks põlema.
Ajumeeter: lõpust polnud midagi aru saada.

Mõnumeetri arvuline 23/5

[Mõnuagent 007]

12. päev
Paganad (Venemaa)

https://poff.ee/est/filmid/323876

Kui te nägite eile ajutu tempoga mööda Liivalaia tänavat rallivat lapsevankrit, siis see olin mina, kes kiirustas kinno. Enne seda pidin muidugi viima lapse punktist A (lasteaiast) punkti B (lapse ema töökohta). Hea küll, põhjus oli õilis, sest venelaste film Paganad tundus sisututvustuse järgi hurmav linateos. Lisaks oli film suunatud ka CCPlaza suurimasse saali, mis üldiselt tähendab head filmi. Saal oli samas küll pooltühi, aga film oli ikkagi tore.
Ja mis kõige tähtsam, toitis venelastest kujunenud stereotüüpe – joodikust naabrimees, ohmust pereisa, matroonist pereema, pidevalt alkot tinistav peretütar ja usuhullust vanaema. Nii nad siis kulgesid ja üritasid enda elu järje peale saada. Ootamatult saabunud usuhullust vanaema aitas esialgu kõigil järje peale saada, piserdas neid püha veega ja oli niisama tegija. Kuni siis kõik läks halvasti, traditsiooniline õigeusk loeti tänapäeva probleemide lahendamiseks kõlbmatuks ja film saigi läbi.
Samas, film oli tõesti tore, soe soovitus. Naerda sai, mõni väga õrna hingega võinuks nutta ka.
Mõnumeeter: ei, tegu oli viisaka filmiga.
Valumeeter: ühel mehel tuli needus peale ja ta ei suutnud viinapudelit avada ega vetsus käia.
Ajumeeter: hea õhtune meelelahutus.

Igitee (Soome, Eesti, Rootsi)

https://poff.ee/est/filmid/313837

Sama saal oli Lembit Ulfsaki viimase rollitäitmise ajaks äärmusteni täitunud ja osad inimesed istusid isegi vahekäigus. Ses mõttes pidi muidugi pettuma, sest Ulfsak ütles filmis koguni kaks lauset. Esiteks „satknis’, bljät“ („vaikige palun, härra“) ja teisel korral palus viisakalt parasjagu piinatavat peategelast piinakambrist välja viia.
Lugu oli iseenesest hea – soomlased, ameeriklased ja muud läänlased, kes läksid sinisilmselt Stalini kutsel Nõukogude Liitu heaks looma. Kes on näinud Nikita Mihhalkovi „Päikesest rammestunut“ või prantslaste „Ida-Läänt“, need saavad muidugi kohe aru, et midagi head sealt välja ei tule. Film ise kippus paratamatu lõpplahenduseni sõudes veidi venima, aga muidu korralik linateos. Filmis lõi kaasa ka terve plejaad Eesti näitlejaid, keda oli tore ära tunda. Vähe sellest, et Hendrik Toompere jun. ei mängi kaasa ainult kõigis Eesti filmides, vaid juba lööb kaasa ka kõigis (vist) Soome filmides.
Mõnumeeter: riided jäid ka intiimhetkil selga
Valumeeter: inimesi löödi püssikabaga, piinati NKVD kambrites ja lõpuks lasti neid püssist.
Ajumeeter: arusaadav (kurb) meelelahutus.

Uus raha (USA)

https://poff.ee/est/filmid/311520

Luuseritest filmid on toredad, sest tunned end kohe väga nutika ja edukana. Kaks ravimisõltlast tulevad suurepärasele ideele, et peaks küsima paari naispoole rikkalt isalt palju pappi, aga keeravad selle metsa ja lõpetavad inimröövlitena, sest dementsusele kalduv isa on vaja kaasa võtta.
Raha saadakse, raisatakse see lolluste peale, jäädakse eradetektiividele silma, kukutakse tulistama ja lõpuks läheb kõik väga halvasti. Filmis pole ühtegi halba tegelast, kõike halba määrab halb kokkusattumus ja ebaõnn. Väliselt näeb üsna Eesti filmi moodi välja, sest kõik on lumine, raagus ja trööstitu, aga muidu tore, väike ja armas film.
Mõnumeeter: rikka isa naisel oli dekoltee, see oli kõik.
Valumeeter: toimus tulevahetus, vanahärrale astuti näpu peale.
Ajumeeter: tore ja armas film ütleb kõik.

Mõnumeeter 26/5

[Mõnuagent 007]

Poiss allkorruselt (USA)
Ma ei saa mingitel hetkedel inimestest üldse aru. Näiteks siis, kui inimesed peavad Sõprasid naljakaks sarjaks või räägivad, et Tramp ja Puutin oli naljakas. No lihtsalt ei saa, kuna huumorisoon on nii erinev. Mina naeran, kui Eric Cartman end robotiks riietab ja Buttersile tünga teeb. Või kui Trailer Park Boysis Bubbles Kitty Love Centre’t teha tahab. Või kui Tobias Bluth Arrested Developmendis ei saa aru, miks tema visiitkaart, kus Analyst Therapist Analrapistiks lühendatakse, segadust tekitab.
Samamoodi ei saa ma aru armsatest situatsioonikomöödiatest, kus neiule meeldib noormees ja vastupidi, aga nad ei julge seda välja näidata, vaid käituvad ebapädevalt. No kõik on ju nii olnud, aga see pole ju nii väga naljakas. Aga Poiss alakorruselt suutis saali naerma panna. Või vähemalt sai naerda ühe mehe üle, kes reageeris igale naljale umbes nii: „AAAAAAAAAAAAAA, HAAAHAAA, OOOEEEH, HAAHAA“. Aga naerdi, sest film oli armas ja tore. Noor neiu oli kunagi noormehe maha jätnud, aga sattus kogemata temaga samasse majja elama ja kõik läks loogilist rada pidi. Ilmselt selline film, mida on hea neiuga vaatama minna, vist.

https://poff.ee/est/filmid/323798

Mõnumeeter: kõik riides 
Valumeeter: neiu kukub poisi akna taga ja lööb pea veriseks
Ajumeeter: tore ja lihtne film.

Samui laul (Tai)
Tegelikult oleks siin pidanud olema jutt Indoneesia vesternist, aga sattusin kolleegidega proseccot jooma ja nii see film läks. Aga vähemalt hiljem suutsin end prosecco juurest motiveerida Sõprusesse Samui laulu vaatama, mis pidi olema põnevusfilm, kus naine on impotendist mehe peale pahane ja palkab mõrvari ja nii edasi.
Noh, palgatigi, aga siis sai määravaks ilmselt prosecco ja mitte midagi enam aru ei saanud. Keegi tahtis kedagi maha lüüa ja keegi oli kellegi peale pahane, aga mõrvar polnud üldse paha ja üleüldse käis mingi pidev kamm. Korra küll tehti üks ühele ümber Spiritualizedi muusikavideo „Hey Jane“ (soovitan vaadata, suurepärane muusikavideo) ja siis selgus, et kõik oli hoopis justkui näitemäng ja verised inimesed tõusid püsti ja saigi film läbi.
Oeh, keeruline värk.

https://poff.ee/est/filmid/322539

Mõnumeeter: ei olnud väga midagi.
Valumeeter: üks mees üritas end rahuldada, aga ei saanud sellega hakkama ja tagus end munanditesse. Seejärel löödi ta peenisekujulise keraamilise objektiga maha. Seejärel tulistati ja piineldi.
Ajumeeter: süüdistan proseccot, et mitte midagi aru ei saanud.

28/5

[telekavaataja]

Seekord piirdusin nelja filmiga, millest üks oli dokk.

1. Progamer

Dokumentaal kahest Euroopa StarCrafti mängija elust ja e-spordi maailmast üleüldiselt (läbi StarCrafti võistluste). Suht ok vaatamine, mille sees oli ka natuke inimlikkust.

2. Võistleja

Kolumbia mõistes rahulik film, mis kirjeldas ühiskonna absurdsust. Sattusin Maailma esilinastusele. Ok vaatamine oli, veidi liiga pikk.

3. Värav

Veel üks Maailma esilinastus. Nendest neljast, mis ma vaatamas käisin, parim film. Kui pea 2-tunnise filmi jooksul ma ei vaata kordagi kella ja isegi ei mõtle sellele, siis on see hea film. Kordagi polnud üle pingutatud. Võib-olla efektid olid kohati naiivsed. Filmil endal oli tohutult öelda. Ilmselt ka meile südamelähedasem.

4. Kajakas

Türgi film, mis polnudki film, oli hoopis näidend, mis tahtis olla film. Faak, kui ülepingutatud ja kunstlikult pikaks venitatud. Monoloogid, dialoogid... Arusaamatud süžeepöörde üritused. Pigem ei meeldinud.

[Mõnuagent 007]

Väike Tito (Itaalia)
Ilmselt oli asi taaskord eilses proseccos, aga ma suutsin filmi algul magama jääda. Aga õnneks mitte väga kauaks – max. 10 minutit. Aga sellest ei juhtunud midagi, sest film oli endiselt tore, kuna imelik professor sai surnud vennalt teate, et saadab enda lapsed tema juurde elama. No ja nad tulidki ja muutsid imeliku professori elu päris korralikult. Lõpuks selgus, et professor otsib sidet teispoolsusega ja suure draamaga see ka saadi, kus lapsed said näha isa, professor enda naist, lapsed leppisid olukorraga ja mõni leidis armastuse, saalis valati pisaraid.
Kõige lõpuks nägin kinotrepil McN-i ja ütlesin: „Tere, mina olen Mõnuagent.“ McN naeratas kohmetult ja ei öelnud suurt midagi 
Mõnumeeter: minu ärkveloleku ajal mitte.
Valumeeter: sõdurid olid relvadega ja kasutasid kurja keelt.
Ajumeeter: tore film

https://poff.ee/est/filmid/321359

Küla rokkstaarid (India)
Läksin seejärel ilge kimaga Artisesse, kus selgus, et ka seal on sitaks odav õlu ehk kõigest kolmekas. Lisaks pole seal suvaline Premium või Originaal, vaid korralik Saku Tume valikus. Filmisaalis olin ma vist üks kolmest meesisikust terve naistekarja seas. Film oli Indiast ja lühike, mistõttu ei lasknud ma end häirida.
Mulle alati meeldib PÖFFil näha neid filme, mis tegelikult näitavad maailma eripalgelisust. Ja ma tahaks, et neid filme näeksid ka need tüübid, kes koguaeg vinguvad, et kui halb on Eestis elada. Kui ma olen käinud Ugandas, Birmas või Afganistanis, kasvõi Ukrainas jne, siis olen ma Eestisse tagasi tulles maruõnnelik olnud, et meil on tegelikult kõik okei. Aga siis on meil mingid tüübid, kes vinguvad.
Samal ajal näitab antud film, kuidas Indias elatakse külas, kus pole mingeid mugavusi, kus suvalise jalgrattaga tüüp on rikas poosetaja ja iga aasta ujutab vihmaperiood inimeste elamise üle. Aga samal ajal on lapsed rõõmsad, mängivad ja jooksevad, unistavad bänditegemisest ja käivad koolis lugema õppimist. Ei vingu, ei häda. Aga, noh, meil on ikka sitt. Neegrid tulevad ja homod tahavad elada, džiisas fakk.
Aa, film oli ka tore. Justkui midagi ei toimunud, aga ikkagi oli soe ja rõõmus film.
Mõnumeeter: ei
Valumeeter: tüdruk sai ema käest vitsa
Ajumeeter: ka tore film

https://poff.ee/est/filmid/323189

Allakäigu lapsed (Iisrael)
Ja siis Kosmosesse, kus ma üldse ei saa aru, palju õlu maksis. Toimus eriti fancy maailma esilinastus Iisraeli õudukale, kus noored läksid Iisraeli kohalikesse kommuunidesse vabatahtlikuks, kuna juutidele tehti kõvasti liiga läbi ajaloo ja nii edasi. Juudid neid muidugi ei austanud ja kui saabus Yom Kippur, aga kuulati muusikat, taheti seksida või käidi ujumas, siis oli mõistagi kuskil tundmatu tapja, kes tahtis kõik pahelised lääne noored ära tappa.
Kui välja jätta teatud poliitiline taust, siis oli tegu täiesti tavalise slasheriga, kus noored jooksevad maskis inimese eest ja neid tapetakse omapärastel viisidel. Muidugi võib alati kindel olla, et kui keegi on alasti, siis ta tapetakse kohe ära.
Ei oskagi midagi öelda. Peale selle, et lõppsõna oli vist midagi sellist, et päris ortodoksne ka ei maksa olla, kuna sa oled siis lihtsalt lollakas. Vist. Midagi sellist.
Mõnumeeter: jah, tisse nägi küll. Vist mingi kaks paari.
Valumeeter: slasher, on vaja lisada?
Ajumeeter: nojaa, lõpuks sai ikka teada, kes mõrvar oli.

https://poff.ee/est/filmid/301763

Meeter: 31/6

[eika]

Kasutades Mõnu lähenemist.

Bingo (Brasiilia)

Sellel aastal jäi miskipärast saldoks ainult üks film. Väga närb. Aga väidetavalt tõsielusündmumstel põhinev Bingo oli täitsa hea vaatamine. Eraelus ropusuine erootikafilmide ja seebikate rollimängija saab osa igahommikuse lastesaate klounina. Kuna kloun Bingo näitleja peab olema saladuses (mis tekitab mehes frustratsiooni) ja saade muutub ootamatult populaarseks (mis tekitab suuremad rahavood ja äraflippimise), siis hakkab peategelane panema valimatult naisi, alksi ja narksi. Kuni lõhub ära suhte oma pojaga ja kõikide muude lähedaste inimestega ning vajub sirgelt ja otsejoones täiesti põhja. Kujutan ette küll, et mõne aasta pärast tehakse mingi persekukkunud USA näitlejaga sama film uuesti ära. Mel Gibson sobiks hästi näiteks, kuigi ta liiga vana. Ehk siis mingi 35a Mel Gibsonit läheks vaja. Ja kui vähegi remake õnnestub, siis tuleks ka Oscarinominatsioonid ja pasad, sest film oli üheaegselt naljakas, nukker, laheda mitte-liiga-näkku-surutud-retrovaibiga ja muidu ka asine. Ei kurda.

Mõnumeeter: Paar korda nägi, aga sellisest möödaminnes.
Valumeeter: Sisuliselt mitte. Väljaarvatud üks rusikaga teleka sisse peksmine. See läheb arvesse?
Ajumeeter: Täiesti loogiline ja lineaarne film. Ka idikas saab aru, et mis toimub.

[Mõnuagent 007]

Viimane päev
Ekskavaator

https://poff.ee/est/filmid/313709

Vahepeal selgusid PÖFFil võitjad ja seetõttu tuli idee, et vaataks võidufilmi ja näitaks seda ka kolleegile. Nii ma siis kooserdasin tööle, et spordinurgas rõõmsalt filmi vaadata. Kohale saabudes selgus, et videoteegis mõistagi seda filmi pole. Küll oli Korea film „Ekskavaator“, mis võitis parima lavastaja preemia. Mõeldud-tehtud, Korea film ei saa ju ometi halb olla! Polnudki.
80-ndatel tudengeid tapnud endine sõjaväelane sõidab ekskavaatoriga ringi ja satub kogemata enda maetud laipu välja kaevama. See on muidugi kurb ja nii hakkab ta käima enda otseseid ülemusi otsimas. Ja siis nende ülemusi. Ja siis nende ülemusi. Kuni kindralite ja presidendini välja. Kõik ütlevad, et meie ei tahtnud, aga näe, pidime. Ja on kurvad.
Lõpuks muidugi selgus, et keegi pole päris ise süüdi, vaid rahvas on veidi kummaline. Ja mees sõitis ekskavaatoriga edasi.
Mõnumeeter: nope
Valumeeter: tulistati inimesi, natuke kakeldi ka
Ajumeeter: tipstops

Easy (Itaalia, Ukraina)

https://poff.ee/est/filmid/323546

Lõpetuseks jooksin vaatama Easyt, mis meenutas olemuselt Emir Kusturica parimate aegade naljafilme. Tüse noormees peab viima kirstu Ukrainasse, aga kõik läheb järjest valesti ja üleüldse on noormees veidi totu.
Naerda sai küllalt ja ilmselt oskaks ma ka pikemini kirjutada, kui ma poleks filmi ajal magama jäänud 
Mõnumeeter: sel ajal, mil minu silmad lahti olid, polnud midagi.
Valumeeter: totul noormehel juhtus ikka igasugu kurbi asju
Ajumeeter: hea ja lihtne meelelahutus.

Lõplik PÖFFomeeter: 33 filmi, tisse kuues.

[eika]

Lõplik PÖFFomeeter: 33 filmi, tisse kuues.

Kuidagi sitt saldo. Misvärkon?