Vaatasid filmi "Eia jõulud Tondikakul" ja tunnen muret üha kasvava ökoterrorismi pärast. Filmis nööritakse jubedalt täiesti ausat ärimeest, kes võttis vastutustundetult viinaninalt metsa võlgade katteks ära, et see siis maha võtta ja tuua piirkonda investeeringuid. Aga muidugi kehastab seda ärimeest Juhan Ulfsak, kes on viimasel ajal ilmselt saanud filmitegijatele selliseks djüüdiks:
- õu, meil on siin mingit pahalast vaja kedagi mängima. Kes see olla võiks?
- aa, Ulfsak muidugi.
Ja siis hakkab ökoterror pihta, kuna naabertalus on jõuluvanalikult madala häälega Jaan Rekkor, kellele on külla sõitnud lapselaps, keda ta pole elus veel näinud, sest üks vastik naisisik on teda tema pojast eemal hoidnud ja nüüd on poeg vihane. Poega kehastab muidugi Priit Võigemast, kes on viimasel ajal ilmselt saanud filmitegijatele selliseks djüüdiks:
- õu, meil on vaja mingit mehist meest filmi. Helistaks Malmstenile?
- aa, ei, Malmsten on igas filmis juba. Võtame hoopis Võigemasti!
Ja nii on Võigemast juba igas filmis viimase aasta jooksul. Kogu pilt maa-elust on muidugi väga viltune. Viinaninast metsamüüja on usutav, aga siis näidatakse, et Eia vanaisa ja nende naabripere on muidugi igati idüllilised, armastavad loomi, on pmst veganid ja kõikjal põlevad küünlad. FFS, me oleme näinud alates Võsareporterist kuni Kodutundeni välja, et maainimesed joovad koguaeg ja siis saavad palju lapsi, kes elavad kaltsudes. Aga nüüd siis selline valeinfo? Perepoegi mängivad muidugi Piusid, kes on viimasel ajal ilmselt saanud filmitegijatele sellisteks djüüdideks:
- õu, meil on vaja filmis veidi nalja ka. Kalmetit ei saa võtta, kuna ta näitas ajakirjas peenist. A see on ju lastefilm!
- aa, jaa, kuule, Piusid on naljakad!
Ja nii siis hakataksegi kambas kottima õnnetut ettevõtjat, kes tahab metsa maha võtta ja selleks leitakse üles mingi kakk, kes olla sinna pesa loonud ja selleks tuleb kohale looduskaitsja, kelle rolli on võetud muidugi Tambet Tuisk, kes on viimasel ajal ilmselt saanud filmitegijatele selliseks djüüdiks:
- õu, meil on vaja filmis mingit tõsist ametnikku, kes tunduks autoriteetne, aga samas ka inimlik.
- aa, kuule, Tambet Tuisu numbrit tahad?
Ja siis on muidugi Liis Lemsalu ka, kuna tema pole veel saanud selliseks djüüdiks:
- õu, kuule, meil on vaja noort ja kena naist, kes laulaks filmi lõppu ka täiesti arusaamatu laulu.
- õu, Liis Lemsalu on kena, aga tema ühtegi laulu ei oska keegi öelda.
Hea film oli.
P.S. Filmis osales ka Mirtel Pohla, kes oli väga tore.
Mõnumeeter: Mirtel, miks?
Valumeeter: Liis kukkus puu otsast alla
Ajumeeter: jah.
- õu, meil on siin mingit pahalast vaja kedagi mängima. Kes see olla võiks?
- aa, Ulfsak muidugi.
Ja siis hakkab ökoterror pihta, kuna naabertalus on jõuluvanalikult madala häälega Jaan Rekkor, kellele on külla sõitnud lapselaps, keda ta pole elus veel näinud, sest üks vastik naisisik on teda tema pojast eemal hoidnud ja nüüd on poeg vihane. Poega kehastab muidugi Priit Võigemast, kes on viimasel ajal ilmselt saanud filmitegijatele selliseks djüüdiks:
- õu, meil on vaja mingit mehist meest filmi. Helistaks Malmstenile?
- aa, ei, Malmsten on igas filmis juba. Võtame hoopis Võigemasti!
Ja nii on Võigemast juba igas filmis viimase aasta jooksul. Kogu pilt maa-elust on muidugi väga viltune. Viinaninast metsamüüja on usutav, aga siis näidatakse, et Eia vanaisa ja nende naabripere on muidugi igati idüllilised, armastavad loomi, on pmst veganid ja kõikjal põlevad küünlad. FFS, me oleme näinud alates Võsareporterist kuni Kodutundeni välja, et maainimesed joovad koguaeg ja siis saavad palju lapsi, kes elavad kaltsudes. Aga nüüd siis selline valeinfo? Perepoegi mängivad muidugi Piusid, kes on viimasel ajal ilmselt saanud filmitegijatele sellisteks djüüdideks:
- õu, meil on vaja filmis veidi nalja ka. Kalmetit ei saa võtta, kuna ta näitas ajakirjas peenist. A see on ju lastefilm!
- aa, jaa, kuule, Piusid on naljakad!
Ja nii siis hakataksegi kambas kottima õnnetut ettevõtjat, kes tahab metsa maha võtta ja selleks leitakse üles mingi kakk, kes olla sinna pesa loonud ja selleks tuleb kohale looduskaitsja, kelle rolli on võetud muidugi Tambet Tuisk, kes on viimasel ajal ilmselt saanud filmitegijatele selliseks djüüdiks:
- õu, meil on vaja filmis mingit tõsist ametnikku, kes tunduks autoriteetne, aga samas ka inimlik.
- aa, kuule, Tambet Tuisu numbrit tahad?
Ja siis on muidugi Liis Lemsalu ka, kuna tema pole veel saanud selliseks djüüdiks:
- õu, kuule, meil on vaja noort ja kena naist, kes laulaks filmi lõppu ka täiesti arusaamatu laulu.
- õu, Liis Lemsalu on kena, aga tema ühtegi laulu ei oska keegi öelda.
Hea film oli.
P.S. Filmis osales ka Mirtel Pohla, kes oli väga tore.
Mõnumeeter: Mirtel, miks?
Valumeeter: Liis kukkus puu otsast alla
Ajumeeter: jah.
Kommentaar