Kuldsed hääled (Iisrael)
Eile kalpsasin kohe hommikul kinno, et alustada maratonpäevaga, mille esimeseks filmiks oli minu aimduse järgi Venemaa film, mis osutus hiljem Iisraeli filmiks, mis oli lihtsalt valdavalt vene keeles. 90ndate alguses tööta jäänud legendaarsed vene filmidubleerijad kolisid Iisraeli, kus mõistagi tööd leida oli keeruline. Naine (62) läheb tänu mitmete hääletämbrite kasutamise oskusele tööle erootikaliinile, mees kondab veidi rohkem ringi ja hakkab filme dubleerima totaalprostas videolaenutuses. Nalja saab, videolaenutus ja kaameraga filmide filmimine toob toredat nostalgiat, tore film. https://poff.ee/film/kuldsed-haaled-518741-et/
Mõnumeeter: film filmis näitas paljast naisekeha, lehitseti pornoajakirja – nägi rindu
Valumeeter: vanahärral on jalad hõõrdunud, Saddam laseb lõpus pomme
Ajumeeter: tore ja rõõmus film.
Laura Durandi veider tagaajamine (Kreeka)
Kaks toredat luuserit elavad pisikeses korteris, on vaesed ja armastavad pornonäitlejanna Laurat. Siis hakkavad mõlemad nägema hallukaid ja otsustavad Laura üles otsida. Nii nad siis sõidavad mööda Kreekat ringi ja seiklevad. Täiesti tüüpiline road-movie, mis on ilmselgelt kaetud väga palju narkoga, mis muudab filmi mingiks häguseks ja sürreaalseks mudruks. Kohati on naljakas, lõpptulemusena hakkab venima ja tüütab ära, tegelik sõnum – sõprus ja kopsuvähk, saab vähe tähelepanu.
Mõnumeeter: naine tuli merest välja, rinnad paljad.
Valumeeter: ühele noormehele visati pudeliga vastu pead, teine viskas niisama pildi kokku.
Ajumeeter: kohati ei saa kohe üldse mitte midagi aru.
Kuninga tähestik (Lõuna-Korea)
Kolmas järjestikune film samas saalis oli ilmselt kõige kummalisema teemaga film, mida sel PÖFFil siiani näha. Korea kuningas tahab minna hiina keelelt enda keelele, et tavainimesed saaksid ka aru, mida kirjutatakse ja üleüldse. Nii võetakse appi budistid, kes oskavad foneetilist sanskriti keelt ja nii proovitakse tähti välja mõelda. See on ligi kaks tundi Ivan Rubljov kohtub Imitation Game’ga, kus topitakse näppe suhu ja üritatakse aru saada, miks ja kuidas mingi häälik tuleb. Kaadrid on ilusad, kostüümid ka, käib natuke ka poliitilist kemplemist, aga ei mingit tegevust peale ajude ragistamise ja tähestiku tegemise. Lõpuks oli muidugi tunne, et „jee, saidki enda tähestiku valmis!“, aga reaalselt sai see ametlikuks riigikirjakeeleks alles 80 aastat tagasi, kuid filmi tegevus toimus kuskil 15. sajandil.
Mõnumeeter: kohe üldse mitte midagi
Valumeeter: kuningal on diabeet ja jääb pimedaks, kuninganna näljutab end surnuks
Ajumeeter: hea film, pärast sai wikipediast kuninga kohta loetud.
Tukkuv linn (Tai)
Siis pidin last hoidma ja valisin kodustes tingimustes vaatamiseks Tai filmi Tukkuv linn, kuid oleks pidanud aimama, et see on viga, sest kirjelduses kasutatakse sõna misanstseen ehk läksin vastuollu enda reegliga „vaata ainult filme, mille kirjelduses pole sõnu, mille tähendust täpselt ei tea“. Filmi peategelaseks on kanatapja, kes valab kanadele keevat vett peale, elab suvaurkas ja kogub sulgi. Korraga saabub samasse urkasse kolm meest ja prostituut, kanatüübil tekib suhe prostituudiga, mehed annavad talle peksa. Seejärel uinutab kanatüüp mehed ja seob nad kinni, topib suled selga ja muudab nad kanadeks. Seejärel müürib ta mehed kinni. Lõpp. Midafakki…
Mõnumeeter: nägi prostituudi selga.
Valumeeter: noh, kanu tapeti otsepildis, mehed piinasid kanatüüpi koledasti, tema neid vastu.
Ajumeeter: ah, mida? Mina või?
Halb mesi (Brasiilia)
Kuna eelmine film tekitas hingepiinu, siis mõtlesin, et Brasiiliast tulevad ju üldiselt head filmid! Selgus, et pärast IIMSi kolisid Brasiiliasse palju sakslasi, kes ei saanud seal samas enda keeles rääkida, kuna seal üritati kõiki assimileerida ühtseks rahvaks. Noh, võtsin hingeraviks veini ka kaasa, kuid avastasin, et istun otse filmitegijate kõrval ja nii ei saanud ka veini juua, mida ma oleks väga vajanud, sest Brasiilia film osutus Eesti filmiks – noh, ses mõttes, et maruaeglane, kõik kisasid koledasti, mehed said surma, naised tegid tööd ja kõik oli mannetult rõhuv.
Mõnumeeter: üks naine sai ootamatult mingilt mehelt taha, teise naise läbipaistvast öösärgist oli rindu näha. Võis olla sama naine, aga ma ei saanud filmi lõpuni aru, et kes on kes.
Valumeeter: kohalikud peksid paar sakslast surnuks, tapeti vasikas.
Ajumeeter: suures plaanis sai aru, aga venis ja venis ja venis ja siis karjuti ja siis venis ja üleüldse, oeh.
Oleg (Läti, Leedu, Belgia, Poola)
Aega oli täpselt nii palju, et jagus üheks filmiks, milleks võtsin Olegi, mis pidanuks olema vinge põnevusfilm elu hammasrataste vahele jäänud lätlasest, kes läks Belgiasse tööle. Vein kotis tekitas taaskord probleeme, kuna ma istusin JÄLLE tegijatega koos.
Enihau, film oli nagu Õiglus, aga tehtud inimeste poolt, kes teavad, mis nad teevad. Isegi peategelane Oleg oli sarnane, kuna tal oli hall pass, mis talt ära võeti ja siis jäi ta mingi nõmeda poolaka lükata-tõmmata, palka talle ka ei makstud ja nii edasi. Olegil oli nii mitu lahendusolukorda, aga ta oli ka mõmm ja jättis kõik lõpu peale. Lõpuks hakkas asi nii totraks muutuma, et koukisin veini ka välja. Suht sitt vein oli
Mõnumeeter: Oleg küll sebib naisi, aga stseenides midagi näha pole.
Valumeeter: lõigatakse otsast näpp, antakse kolki, lõpus toimub miskine äkzion ka.
Ajumeeter: arusaadavam variant Õiglusest.
32 filmi, 9 alastusega.
Eile kalpsasin kohe hommikul kinno, et alustada maratonpäevaga, mille esimeseks filmiks oli minu aimduse järgi Venemaa film, mis osutus hiljem Iisraeli filmiks, mis oli lihtsalt valdavalt vene keeles. 90ndate alguses tööta jäänud legendaarsed vene filmidubleerijad kolisid Iisraeli, kus mõistagi tööd leida oli keeruline. Naine (62) läheb tänu mitmete hääletämbrite kasutamise oskusele tööle erootikaliinile, mees kondab veidi rohkem ringi ja hakkab filme dubleerima totaalprostas videolaenutuses. Nalja saab, videolaenutus ja kaameraga filmide filmimine toob toredat nostalgiat, tore film. https://poff.ee/film/kuldsed-haaled-518741-et/
Mõnumeeter: film filmis näitas paljast naisekeha, lehitseti pornoajakirja – nägi rindu
Valumeeter: vanahärral on jalad hõõrdunud, Saddam laseb lõpus pomme
Ajumeeter: tore ja rõõmus film.
Laura Durandi veider tagaajamine (Kreeka)
Kaks toredat luuserit elavad pisikeses korteris, on vaesed ja armastavad pornonäitlejanna Laurat. Siis hakkavad mõlemad nägema hallukaid ja otsustavad Laura üles otsida. Nii nad siis sõidavad mööda Kreekat ringi ja seiklevad. Täiesti tüüpiline road-movie, mis on ilmselgelt kaetud väga palju narkoga, mis muudab filmi mingiks häguseks ja sürreaalseks mudruks. Kohati on naljakas, lõpptulemusena hakkab venima ja tüütab ära, tegelik sõnum – sõprus ja kopsuvähk, saab vähe tähelepanu.
Mõnumeeter: naine tuli merest välja, rinnad paljad.
Valumeeter: ühele noormehele visati pudeliga vastu pead, teine viskas niisama pildi kokku.
Ajumeeter: kohati ei saa kohe üldse mitte midagi aru.
Kuninga tähestik (Lõuna-Korea)
Kolmas järjestikune film samas saalis oli ilmselt kõige kummalisema teemaga film, mida sel PÖFFil siiani näha. Korea kuningas tahab minna hiina keelelt enda keelele, et tavainimesed saaksid ka aru, mida kirjutatakse ja üleüldse. Nii võetakse appi budistid, kes oskavad foneetilist sanskriti keelt ja nii proovitakse tähti välja mõelda. See on ligi kaks tundi Ivan Rubljov kohtub Imitation Game’ga, kus topitakse näppe suhu ja üritatakse aru saada, miks ja kuidas mingi häälik tuleb. Kaadrid on ilusad, kostüümid ka, käib natuke ka poliitilist kemplemist, aga ei mingit tegevust peale ajude ragistamise ja tähestiku tegemise. Lõpuks oli muidugi tunne, et „jee, saidki enda tähestiku valmis!“, aga reaalselt sai see ametlikuks riigikirjakeeleks alles 80 aastat tagasi, kuid filmi tegevus toimus kuskil 15. sajandil.
Mõnumeeter: kohe üldse mitte midagi
Valumeeter: kuningal on diabeet ja jääb pimedaks, kuninganna näljutab end surnuks
Ajumeeter: hea film, pärast sai wikipediast kuninga kohta loetud.
Tukkuv linn (Tai)
Siis pidin last hoidma ja valisin kodustes tingimustes vaatamiseks Tai filmi Tukkuv linn, kuid oleks pidanud aimama, et see on viga, sest kirjelduses kasutatakse sõna misanstseen ehk läksin vastuollu enda reegliga „vaata ainult filme, mille kirjelduses pole sõnu, mille tähendust täpselt ei tea“. Filmi peategelaseks on kanatapja, kes valab kanadele keevat vett peale, elab suvaurkas ja kogub sulgi. Korraga saabub samasse urkasse kolm meest ja prostituut, kanatüübil tekib suhe prostituudiga, mehed annavad talle peksa. Seejärel uinutab kanatüüp mehed ja seob nad kinni, topib suled selga ja muudab nad kanadeks. Seejärel müürib ta mehed kinni. Lõpp. Midafakki…
Mõnumeeter: nägi prostituudi selga.
Valumeeter: noh, kanu tapeti otsepildis, mehed piinasid kanatüüpi koledasti, tema neid vastu.
Ajumeeter: ah, mida? Mina või?
Halb mesi (Brasiilia)
Kuna eelmine film tekitas hingepiinu, siis mõtlesin, et Brasiiliast tulevad ju üldiselt head filmid! Selgus, et pärast IIMSi kolisid Brasiiliasse palju sakslasi, kes ei saanud seal samas enda keeles rääkida, kuna seal üritati kõiki assimileerida ühtseks rahvaks. Noh, võtsin hingeraviks veini ka kaasa, kuid avastasin, et istun otse filmitegijate kõrval ja nii ei saanud ka veini juua, mida ma oleks väga vajanud, sest Brasiilia film osutus Eesti filmiks – noh, ses mõttes, et maruaeglane, kõik kisasid koledasti, mehed said surma, naised tegid tööd ja kõik oli mannetult rõhuv.
Mõnumeeter: üks naine sai ootamatult mingilt mehelt taha, teise naise läbipaistvast öösärgist oli rindu näha. Võis olla sama naine, aga ma ei saanud filmi lõpuni aru, et kes on kes.
Valumeeter: kohalikud peksid paar sakslast surnuks, tapeti vasikas.
Ajumeeter: suures plaanis sai aru, aga venis ja venis ja venis ja siis karjuti ja siis venis ja üleüldse, oeh.
Oleg (Läti, Leedu, Belgia, Poola)
Aega oli täpselt nii palju, et jagus üheks filmiks, milleks võtsin Olegi, mis pidanuks olema vinge põnevusfilm elu hammasrataste vahele jäänud lätlasest, kes läks Belgiasse tööle. Vein kotis tekitas taaskord probleeme, kuna ma istusin JÄLLE tegijatega koos.
Enihau, film oli nagu Õiglus, aga tehtud inimeste poolt, kes teavad, mis nad teevad. Isegi peategelane Oleg oli sarnane, kuna tal oli hall pass, mis talt ära võeti ja siis jäi ta mingi nõmeda poolaka lükata-tõmmata, palka talle ka ei makstud ja nii edasi. Olegil oli nii mitu lahendusolukorda, aga ta oli ka mõmm ja jättis kõik lõpu peale. Lõpuks hakkas asi nii totraks muutuma, et koukisin veini ka välja. Suht sitt vein oli
Mõnumeeter: Oleg küll sebib naisi, aga stseenides midagi näha pole.
Valumeeter: lõigatakse otsast näpp, antakse kolki, lõpus toimub miskine äkzion ka.
Ajumeeter: arusaadavam variant Õiglusest.
32 filmi, 9 alastusega.
Kommentaar