Palju maksaksid, et mitte tütart saada?

[Maarek]

sotsiaalhälvikust sotsiaalkomisjoni esimees ei üllata meid jälle.

on muljetavaldav, et kapitalistid oma oskamatuses üksteiselt piisavalt osavalt raha varastada, näevad süüd inimestel, kes ei ole nõus igal aastal uut võru mööblivabriku sektsioonkappi ostma või iga kuu kilo juustuvorsti rohkem sisse ajama. majanduskasvu pääsetee on tarbijate tootmine. kenjaalne. palun ostke kõik ära.

Loll jutt suhu tagasi.
Uuri natuke Eesti demograafilist seisukorda ja tulevikuprognoosi ja siis näed kui suur hälvik sina oma piiratud mõttemaailmaga oled

[elx]

kas dannar väitis vastupidist?

Ei, ta väitis mõlemat pidi ja see mu küsimus oligi.

Kallis inimene, sa võid küll Kivisildniku tsiteerida, kuid ega see sind kultuursemaks tee - kultuur on vaid inimeste vaheline kokkulepe ja see, kui keegi enda defineeritavat kultuuri kõrgkultuuriks nimetab, on vaid tema arvamus. Täpselt sama moodi võivad ka bemmivennad enda autos kuulatava muusika kõrgkultuuriks liigitada.

Seepärast ongi kahju näha, et sõimad siin kapitaliste, aru saamata, et esindad teist äärmust. Aru saamata, et kultuur saab eksisteerida vaid siis, kui on inimesi. Meil võib olla meeletult raamatuid ja kontserte vms. kuid kui meil on vajd 10 inimest, siis need kaovad jäädavalt. Sellest on ka minu vaated põhjustatud.

Võime tõmmata paralleele jalgpalliga. Selleks, et saada tippmängijaid, on vaja suurt massi alaga harrastajaid. Mida vähem harrastajaid, seda vähem tuleb sealt välja eredaid tähti. Muu kultuuriga on täpselt sama lugu - kvaliteet ei saa tekkida tühja koha pealt on vaja ka kvantiteeti.

Küsid mida ma oma lapsele silma vaadates näen? Teen asja kohe selgeks - mul pole hetkel ühtegi last, kuid kindlasti näeksin ma temas midagi muud kui sina ja sina näeksid midagi muud kui dannar, sest nii palju kui on vaatajaid on ka vaateid. Võin aga öelda, et ma ei näeks temas kindlasti toodangut ega maksumaksjat, äärmisel juhul enda pensioni neljandat sammast, kes võiks mulle vanaduspõlves toeks olla. Küsimus pole aga üldse selles mida mina või keegi teine lapses näeb, küsimus on selles, mida riik lastes ja inimestes näeb?

Rahvusriigi eesmärk on siiski tagada enda rahva (ja tema kultuuri) püsimajäämise. Seda peavad ellu viima inimesed st. ei saa öelda, et kultuur on tähtsam kui rahvaarv või vastupidi. Ometi, nagu ma enne juba mainisi, on ereduse saavutamiseks vaja palju halli - seega kultuur on eesmärk, rahvaarv on aga vahend ja esmalt on vaja ressurssi eesmärgi täitmiseks. Siit tuleneb ka põhjus miks riik näeb inimestes esmalt numbrit (et rahvas on üldse olemas) ja siis alles selle rahva kultuuri.
Sama moodi on kultuuri tekitamiseks vajatav ressurss raha. Tahad sa või mitte aga ilma sellete sa ei saa - riigi jaoks on selle teenimiseks maksumaksja. Seega, et riik saaks kultuuri toetada, peab olema maksumaksja ja kõlbab ka see, kes ei maksa "intelligentsusmaksu" (kuigi kaudselt teeme me seda praegugi, kust see raha siis tuleb, mis praegu riigilt kultuurile läheb?). Tulevikus mõtle selle peale.

Tulles veel korra Kivisildniku juurde, siis ma usun, et sa saad ise ka aru kui überidiootsus selline seadus oleks - iga inimene ostab endale enne leiva lauale, kui hakkab raamatuid ostma. Antud maksuseadus muudaks eriti raskeks olukorra just madala sissetulekutega perekondadele.
Tegemist on lihtsalt kultuuriinimese hoolitsusega selle eest, et tal endal leib laual oleks ja vaevalt ta isegi seda tõsiselt mõtles. Kui sa ise aga seda tõsiselt mõtled, siis on mul sinust ikka tõsiselt kahju.

[Mõnuagent 007]

Rahvusriigi eesmärk on siiski tagada enda rahva (ja tema kultuuri) püsimajäämise. Seda peavad ellu viima inimesed st. ei saa öelda, et kultuur on tähtsam kui rahvaarv või vastupidi. Ometi, nagu ma enne juba mainisi, on ereduse saavutamiseks vaja palju halli - seega kultuur on eesmärk, rahvaarv on aga vahend ja esmalt on vaja ressurssi eesmärgi täitmiseks. Siit tuleneb ka põhjus miks riik näeb inimestes esmalt numbrit (et rahvas on üldse olemas) ja siis alles selle rahva kultuuri.

Minu teada peaks riigi esmane eesmärk olema tagada kõikidele riigi kodanikele vajalikud sotsiaalsed tagatised ja tugi, mis võimaldaks kõigile inimväärset elu. Mingi rahva ja kultuuri jätkumise tagamine on niivõrd umbmäärane ja vääralt kasutatav (hoian kultuuri ehk püstitan samba, hoian kultuuri ehk keelan komavead, hoian kultuuri ehk söön ainult Eesti kaubamärgiga hiinas toodetud kanakintse, hoian kultuuri ehk ajan juudid ahju, hoian kultuuri ehk kuulan ainult eesti keelset muusikat), et selle argumendi peale ma ei lähekski.
Siinkohal peaks riigiisad natuke laiemalt mõtlema, et kuidas oleks võimalik tagada praeguse pensionisüsteemi püsimajäämine, sest nagu hetkel näha, siis lähevad meie võrdlemisi kõrgelt tasustatud inimeste rahataskust raha kuhugi x-kohta, laenatakse arutult, raisatakse arutult, nii riigi tasandil kui üksikisiku tasandil. Aga meil tahab teatud I tähega algava erakonna padukristlik osakond taguda ühele kaardile: lapsed, lapsed, lapsed ja rangelt abielus perekond jne. Laste saamine on niigi iga inimese enda otsus ja laste saamise arvelt hakata teisi diskrimineerima vanaduspõlves pole minu arvates õige.

[fitti]

Kivisildnik muide toetas oma blogis Kati Murutari ettepanekut kehtestada 25% lastetusmaks, aga klausliga, et need ei kasvaks üles kultuuritus keskkonnas. Sest kui on laps aga kultuuri pole, on möödapääsmatult vajalik rakendada kultuuritusmaksu. kultuuritusmaks peab olema suur, võimalikult suur, sest kuritegelik ja lihtsameelne on jätta kultuurikaugetele isikutele nende raha. kuidas kultuuritust mõõta? teen ettepaneku - kes kulutavad oma sissetulekust vähem kui 25% kultuurile, maksavad 25% kultuuritusmaksu.

Ehk et, igatahes, ettepanekut ei pea loomulikult võtma ilma huumorisooneta ja straight-up-tõsiselt ning kirjutama pikka mõttetut tiraadi, nagu foorumikasutaja elx just tegi.

Samas, ma ei ole nõus ka elxi selle arvamusega, et kultuur kerkib nagu tainas ainult kvantiteedi pealt ega usu Locke'i tühja lehe tooriasse, nii et teen ettepaneku eesti rahva genofondi parandamiseks võtta vastu seadus, et igas peres iga teise järglase vähemalt üks eostaja peab olema vähemalt kõrgharidusega. Kui omal kahe peale niipalju haridust pole, tuleb kasutada selleks spetsiaalselt loodud Intelligent Sperm fondi, kuhu, muidugi, panustavad kõik ülikooli lõpetanud ärrasmehed. Mh, ah?

[elx]

kuidas kultuuritust mõõta? teen ettepaneku - kes kulutavad oma sissetulekust vähem kui 25% kultuurile, maksavad 25% kultuuritusmaksu.

St. jättis oma küsimusele vastamata - kuidas kultuuri või kultuuritust ikkagi mõõta? kui ma ostan Niki plaadi, kas see on kultuurile kulutatud raha? Nagu ma eelmises postis ütlesin, kultuuriks võib kõike pidada, sõltub vaid hindajast. Teades mis üllitistega Kivisildnik hakkama on saanud, siis mina pole küll kindel, et tema just õige inimene kultuuri hindama on. Lisaks ütlesin juba, et kaudselt me maksamegi seda maksu.

[/I]Ehk et, igatahes, ettepanekut ei pea loomulikult võtma ilma huumorisooneta ja straight-up-tõsiselt ning kirjutama pikka mõttetut tiraadi, nagu foorumikasutaja elx just tegi.

Mida oma viimases lõigus kirjutasingi.

Samas, ma ei ole nõus ka elxi selle arvamusega, et kultuur kerkib nagu tainas ainult kvantiteedi pealt ega usu Locke'i tühja lehe tooriasse, nii et teen ettepaneku eesti rahva genofondi parandamiseks võtta vastu seadus, et igas peres iga teise järglase vähemalt üks eostaja peab olema vähemalt kõrgharidusega. Kui omal kahe peale niipalju haridust pole, tuleb kasutada selleks spetsiaalselt loodud Intelligent Sperm fondi, kuhu, muidugi, panustavad kõik ülikooli lõpetanud ärrasmehed. Mh, ah?

Olen nõus, teeme ära:P

Laste saamine on niigi iga inimese enda otsus ja laste saamise arvelt hakata teisi diskrimineerima vanaduspõlves pole minu arvates õige.

Ei, keegi ei räägigi diskrimineerimisest, jutt on hoopis eeliste loomisest

[Mõnuagent 007]

Ei, keegi ei räägigi diskrimineerimisest, jutt on hoopis eeliste loomisest

Eeliseid luuakse ikkagi kellegi teise arvelt, kulla inimene.

[elx]

Eeliseid luuakse ikkagi kellegi teise arvelt, kulla inimene.

maksumaksja arvelt, keda need eelise saajad on üles kasvatanud.

[Martin]

Eeliseid luuakse ikkagi kellegi teise arvelt, kulla inimene.

Sorry, kuid see on ükskõik (ja tõesti ükskõik) millega nii. Ja mitte ainult eeliseid, vaid ka lihtsalt seadusi või suunitlusi.

[meesmuiste]

Eeliseid luuakse ikkagi kellegi teise arvelt, kulla inimene.

aga on mõistetes on suur vahe, kas luuakse eeliseid või diskrimineeritakse.

see kui ühele luuakse eeliseid, ei tähenda, et teist seeläbi diskrimineeritakse.

[meesmuiste]

Minu teada peaks riigi esmane eesmärk olema tagada kõikidele riigi kodanikele vajalikud sotsiaalsed tagatised ja tugi, mis võimaldaks kõigile inimväärset elu.

Õige dannar. See peab olema riigi eesmärk. Ent siiski on see nr. 2, pärast eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade.

See on kirjas juba Põhiseaduse sünopsises enne esimesi üldsätteid.

Põhiseaduse terviktekst - http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=633949

Põhimõtteliselt üks räägib nagu igapäevaelust, teine ajas kestavtest väärtustest vms.


EDIT: Ja tahtsin öelda seda, et üle pika aja üks arutelu siin foorumis, mida saab huviga lugeda ja millele kaasa mõelda

[fitti]

see kui ühele luuakse eeliseid, ei tähenda, et teist seeläbi diskrimineeritakse.

Kuidas nii? Diskrimineeritakse antud teema näites vähemust, kes ei saa füsioloogilistel põhjustel lapsi, sellega, et neile mingeid eeliseid ei looda. Aga noh, Martini mõtet edasi arendades diskrimineeritakse vähemusi niikuinii.

Ja ei ole keegi ära seletanud, miks peaks ikkagi enam väärtustama ja eelistatuks pidama neid Adelinasid (jah, suvaline utreeritud näide ühe eesti tõsielusarja pinnalt), kes toodavad valimatult 'suurest armastusest' terve pesakonna, kellele nad ei suuda pakkuda kvaliteetset kodu ega haridust; nendele, kes toodavad võib-olla ühe või kaks, kuid kes näevad vaeva keskkonnaga, kus nende järelpõlv üles kasvab?

[meesmuiste]

Kuidas nii? Diskrimineeritakse antud teema näites vähemust, kes ei saa füsioloogilistel põhjustel lapsi, sellega, et neile mingeid eeliseid ei looda. Aga noh, Martini mõtet edasi arendades diskrimineeritakse vähemusi niikuinii.

Alati on reeglitel ka mingid erandid, mis kinnitavad reeglit. Selle jaoks on tavaliselt lisasätted.

Tegelikult on ju nii, et kui inimesed ei saa eeliseid kasutada võivad nad end tõesti tunda (!) diskrimineerituna, ent siiski peaks mina aluseks ühiskondlikku seisukohta. Näiteks kui otsustatakse, et bussile/trammile sisenevad alati esimesena naised lapsevankritega, siis võin ju tunda end tõesti diskrimineerituna, et miks mina ei või esimesena siseneda. Samas kui see on n.ö. ühiskondlik kokkulepe, siis ma ei tunneks küll end diskrimineerituna. Samas ühel vähemusel on eelis.

Samas võib ju ka üsna küüniliselt (ja kohati demagoogiliselt) küsida, et miks vanemad kes ei ole füsioloogilisel teel võimelised lapsi saama ei kasuta kunstviljastust või lapsendamisvõimalust?

Teemaga võib muidugi antud juhul minna üpris jaburaks. Mina pidasin aga silmas puhtalt definitsioonilist ja mõttelist tähendust.

Mis puudutab neid vastutustundetuid sünnitajaid, siis selle jaoks ju olemas ka sotsiaalhoolekanne, kes nendega peaks tegelema. Ilmselt tegelevadki oma võimete piires. Samas olen isegi teinud kunagi lugu perekonnast, kus palju lapsi ja vanem elab ainult lastetoetusest jne. Ühesõnaga paras jama ja kammajaa ja õudne pilt. Selle puhul tekibki küsimus, et ka riik ei peaks seadusandluses midagi muutma, et olukorda parandada?

Tasub ka meeles pidada seda, et tegelikult peetakse demokraatiat ju siiski vähemuste võimuks.

[Martin]

Aga noh, Martini mõtet edasi arendades diskrimineeritakse vähemusi niikuinii.

Mismõttes vähemusi? Näiteks viinaaktsiis diskrimineerib ju enamust ja vähemus võib just rahul olla. Minu mõte oli, et iga piirang/käsk või jumal teab mis on kellegi suhtes diskrimineeriv. Küsimus on hoopis mujal.

[fitti]

Mis puudutab neid vastutustundetuid sünnitajaid, siis selle jaoks ju olemas ka sotsiaalhoolekanne, kes nendega peaks tegelema.

Et kõigepealt on tegemise rõõm, edasi kannab kulud sotsiaalhoolekanne ja lõpuks, kui riigile kodanikke juurde ei ole võimeline tootma, saad ühiku pealt ka pensionilisa? No miks mitte, tegusamad võiks ju selle lausa omaette karjäärina püsti panna.

[kyps]

See raha, mis säästetakse mähkmete, lastetoidu, riiete, koolitarvete jne pealt on võimalus suunata kolmandasse sambasse, et ebavõrdsus olematuks muuta.