GUNS N´ ROSES

[Aramis]

Vastus teemale \'GUNS N´ ROSES\'

Algselt postitas GoodVibration


GNR pole parim bänd, küll on ta aga niihea et austan seda. Kahju et kõik vanad tegijad laiali läksid.

Respect.

[Blue Rock]

Vastus teemale \'GUNS N´ ROSES\'

Algselt postitas Aramis

Algselt postitas Staatoil


Maailma parim bänd ei saa öelda, sest parimat pole. Igaühel on ju oma maitse. Minu maitse see eriti pole, vist.

Kui me räägime rockist ja räägime parimast liveesinejast, siis lööme hääled kokku ja ma ei usu, et saab kahelda - GunsnRoses on esimene!!!
Sama juhtub, kui otsida läbi aega parimat frontmani ehk bändi liidrit - Oslos sain tunda esmakordselt, mis tähendab Axl Rose performance ja see oli midagi, kus 100% ei ole liialdus.
Bänd läheb tuuril päev-päevalt paremaks ja mul oli au näha neid 2 päeva hiljem kui Blue Rockil ja lisaks sellele julgesid nad esitada Oslo teisel kontserdil enneolematult palju uusi lugusi ehk viis. Ja mina kes olin enne neid uusi lugudsi natuke kuulanud ütlen, et see asi ei lõppe nende livedega. Uus plaat tuleb väga paljutõotav ja mina olen isiklikuks lemmikuks valinud biisi I.R.S. , kuid tegelikult meeldivad kõik ettemängitud ja seniavaldatud lood.
Ma ei tea kas soome teisel päeval tuli ka kontserdie Izzy Stradlin, kuid vähemalt Oslos keeras selle mehe lavale ilmumine veel ühe vindi juurde ja nagu tellituna lugu Think About You, mis väga hästi väljendas Axli suhtumist vanasse sõpra.
Pole varem kuulnud sellist juhtumit kuidas maniakaalne depressioon keeratakse käsikäes perfektsionismisooviga nii võimsaks elamuseks ja vaevalt seda kunagi tulemas ongi - Axl Rose ja GunsnRooses - see on midagi ainukordset ja asi, mida mina juba enda jaoks maha kandsin aastaid tagasi. Ometigi - Suur Mees ülal näitas, et ta on olemas ja ei lase millelgi nii võimsal niisama hääbuda!
Olen üsna kindel, et ka 2007 aasta sees näen jälle GNRi livet ja võib öelda, et elan selle nimel

Parima liveesineja ja n.ö. frontmani suhtes kehtib siinkohal rohkem isiklik eelistus, kui kivvi raiutud tõde. Kuid, see on vastsündinulegi selge...

Izzy Stradlin on olnud külalisesineja nii mitmel korral (edit:Helsingis teda polnud), et võiks peatselt oletada mehikese lõplikku comebacki aktiivsesse koosseisu. Kuid esialgu kolmest kitarristist piisab ideaalselt

[Aramis]

Vastus teemale \'GUNS N´ ROSES\'

Nii, inglased siis kinnitassid järjekordset seda tuntud tõde, et kui nad ikka vähegi joovad, siis on kultuursusest asi kaugel. Axlit visati mündiga Nightraini ajal ja mehed läksid korraks lavalt, tulid tagasi , alustasid lugu uuesti ja lõpetasid ka selle looga kontserdi. Ei mingit Paradise Cityt neile meestele.
Kuna mul sarnane kogemus mullu Offspringilt Londonis, siis tulevikus püüan kontserdipaigana saareriiki kui vähegi võimalik vältida.

[Blue Rock]

Vastus teemale \'GUNS N´ ROSES\'

Algselt postitas Aramis


Nii, inglased siis kinnitassid järjekordset seda tuntud tõde, et kui nad ikka vähegi joovad, siis on kultuursusest asi kaugel. Axlit visati mündiga Nightraini ajal ja mehed läksid korraks lavalt, tulid tagasi , alustasid lugu uuesti ja lõpetasid ka selle looga kontserdi. Ei mingit Paradise Cityt neile meestele.
Kuna mul sarnane kogemus mullu Offspringilt Londonis, siis tulevikus püüan kontserdipaigana saareriiki kui vähegi võimalik vältida.

Newcastle`i kontsert oli iseenesest tänavuse tuuri üks parimaid, vähemalt bändi enda sõnul. Kui pilk kalendrite peale visata, siis Euroopa turneed on järel veel viie kontserdi võrra, seejärel on ootamas väike puhkus, misjärel sügise poole käivitub tasapisi Ameerika tuur, mille kuupäevi hetkel veel paika pandud pole.


GNRi endine kitarrist Buckethead on viimasel ajal vaikselt soolomaterjaliga tegelenud ja enda Uue Mandri tuuri graafiku juba avalikustanud.

[Even]

Sky Plusis kui ka Star FM'is oli täna mainitud, et Guns pidi EESTISSE TULEMA. Ma küll ei ole leidnud kuskilt konkreetset uudist kuid see oleks lihtsalt super.

Chinese Democracy pidi ilmuma nüüd vist 6.märts.

[zaz]

seda võid lugeda ajakirjast Just
nemad räägivad ka Aerosmithi siiamaile jõudmisest :P

[Even]

Kuskilt kuulsin jälle, et Chinese Democracy oli lükatud septembrisse. Axl sucks. Samas Velvet Revolver on viimase 4 aasta jooksul väga edukalt tegutsenud, nende teine album nimega 'Libertad' tuleb välja 4.juunil 2007. Jääme ootama.

[Pealik]

23. novembril nägi ilmavalgust kaua oodatud "Chinese Democracy". Olles plaadi ligi 20 korda läbi kuulanud ei ole ilmselt ühtegi lugu mis ei meeldiks. Ligi pooled lugudest on ikka väga head: nimilugu Chinese Democracy, Better, If the world, Catcher in the rye, Riad n' the bedouins, Sorry, I.R.S., Madagascar... teised lood on lihtsalt head!

[Even]

Endaarust on parimad Chinese Democracy, Better, Street of Dreams (aka The Blues), Shackler's Revenge ja Catcher In The Rye. Chinese Democracy intro kitarri riff on üle prahi lihtsalt, põhjas volüümiga tundub see väga väga võimas.

[flameas]

Põhjas või mitte, see pole GNR. Muutku bändi nimi ära, kui teevad absoluutselt teist muusikat ja alles on jäänud vaid üks originaalliige. Minu arust on tegu keskmise industrial metaliga..

[fitti]

Minu arust on tegu keskmise industrial metaliga..

Ma orienteerun küll ka ise väga halvasti eri muusikastiilide rägastikus, a no see on ikka erakordselt mööda definitsioon.

[eika]

Põhjas või mitte, see pole GNR. Muutku bändi nimi ära, kui teevad absoluutselt teist muusikat ja alles on jäänud vaid üks originaalliige. Minu arust on tegu keskmise industrial metaliga..

Naljakas. Industrial on umbes selline, Püssid ja Roosid on ikka hoopis teisest mastist bänd.

Aga olen paari lugu G&R plaadilt kuulanud ja ega rohkem ei taha. Turvaline Raadiopoprokk, mis võib vabalt Sky+ playlisti saada a la Nickelback ja Tanel Padar & the Sun.

[Blue Rock]

Peale eiteakuimitmendat läbikuulamist peab tõdema, et eriti suurepärane terviklikkus - vana hea rock´n`roll maitsestatud kaasaegsete saundidega. Mõnusalt värske ja omapärane ning selge järg Use Your Illusionsitele...

Nagu üldiselt teame,et loominguline vastutus tänapäeva G´n`R:is on ühe mehe kätes. Originaalne koosseis on nüüdseks juba ligi 15 aastat olnud ajalugu. Lahkuminek oli paratamatus, sest muusikalised erimeelsuses kasvasid liiga suurteks. So what? Selle asemel, et oleks saba jalgu vahel jälle kokku tuldud ja tagasihoidlikult ühise eesmärgi nimel kompromisse tehtud, nüüdseks on plaadiriiulitel kauamängiv, mis toetub ainuüksi ilma kompromissideta Axli enda visioonidele - ...ja kuradi võimsatele sellistele.

Kuna plaadilt leidunuks ka tunduvalt teravamaid startereid, selles valguses Chinese Democrazy oli pisut üllatav valik esimeseks singliks, andes sedasi veidi eksitava eelmaitse kauamängiva tõelisest tasemest.

Nii kiirelt mõeldes albumilt leidub c. kümme suurepärast lugu ja paar pisut tagasihoidlikumat teost. Kui alustada viimati mainitutest, siis vähemalt Riad N' The Bedouinsi ja If The Worldi oleks võinud jätta stuudiopõrandale põõnutama. Nt I.R.S oleks kuulunud mitmete teiste bändide albumitel absoluutsesse paremikku, kuid Chinese Democrazy mõõdupuu järgi jääb "keskpäraste" lugude hulka. Sama kehtib õigupoolest ka Cather In The Rhye puhul, mis ei tundu samuti just otseselt stand out -teoselt, kuid kuulates pareneb nagu hea vein.

Ning kui omakorda noppida isiklikud lemmikud kauamängivalt, siis need oleksid:

- Better on täiuslik single: kitarrid "voolavad" vaheldumisi muljetavaldavalt nii peale, kui ka taustale, tekitatades tunde, nagu iga lause kuuluks refrääni.

- Street of Dreams on samuti hiilgav, eriti minuti paiku, kui Axli hääl muutub veenvalt suupilliks. Riivab Estranged -meeleolu.

- Ballaadid on plaadil eriti võimsad ning Sorry on vaieldamatult üks neist. Tekib omalaadne Pink Floyd purjetab Black Sabbathiga abielusadamasse -fiiling. Refrään sööbub mällu!

- There Was A Time`i kuulates tekib kolme minuti järel tunne, et lugu saab läbi, kuid seejärel algab selline jammitamine, mille käigus ükski sekund ei tundu ülearuselt. Muljetavaldavad kitarrid!

- Allakirjutanu lemmikuks on kahtlemata This I Love, milles Axl on enda elemendis. Kena ja traditsiooniline klaveri saatel tehtud teos, mis kerkib tasapisi eepilistesse sfääridesse. "I've searched the universe" väljub Axli kurgust sellise võimsusega, justkui kogu jumalik sisikond tungiks päevavalgele.

Nii üldpildis kauamängivast jäi eriti positiivne maitse suhu. Kuulates tekib küll tunne, et paljud laulud vihjavad plaadi tegemisega kaasnenud probleemidele. Samas see tundub ka väsinud ja samas kahetseva neurootilise jobukoti testamendilt, mis on veenvalt peidetud eepilise hard rocki sisse. Omapärane ja mõnevõrra naljakas kombinatsioon, kuid samas nii-väga-delikatessne. Bravo! 4+/5

[Jasper]

Oh, hell no!

[flameas]

Igaljuhul ei saa plaat mingil juhul vastu GnR varasemale loomingule mis oli geniaalne. Genre on vist jah rohkem hard rock aga imelikke helisi, mida puhtast RnR-list ei leia, on palju. Ala träna elemendid...

Black Ice-i vastu ei saa see aasta miski. AC/DC tegi seda jälle - puhta rock n roll albumi.
Järgmine aasta ilmub KISSi uus plaat, pidi tula ala Destroyer stiilis