Teema jätkuks:
Tööpäeva lõpp, Tallinna kesklinn, passin ummikus ja pean iseendaga aru, kust kõige kiiremini saada vähe esinduslikumat paksu värvilist koopiapaberit. Nuputan välja geniaalse trajektoori ja minu sihtkohaks saab Tatari ja Sakala tänavate nurgal asuv Jajaa koopiakeskus. Sobivad produktid välja valitud, pangakaart näpus otsin letilt seadet, kuhu see sisestada ja siis … teenindaja teatab rõõmsa näoga, et meie arveldame ainult sulas!!! Mismõttes? Nalja teete? 2015 aasta? Eesti? Teile üldse ei meeldi raha?
No hüva mõtlen-kirun-mõtlen .. ahhaa.. lähen otsin autost, äkki vedeleb münte. Ei joppa, tuhatoosist leian ainult paar eeki, need vist ei toida enam. Ahjaa.. Swedbanki automaat ju Pärnu maanteel Vabaduse väljaku juures. Kappan sinna. No teretali.. automaadi koha peal sein kinni müüritud ja mingi plakat peale visatud. Põrgusse. Kappan tagasi poodi, müüjalt pärima, kus veel lähim pangaautomaat on. „Eeem.. ei teagi, äkki Solarises?“. Põrguvärk, enam ei ole aega et sinna jõuda.
Ja ostmata jäigi. Ok, elu seisma ei jäänud, aga tuletaevasappi, kuidas see võimalik on? See ju ammu tegutsev ja pigem tuntud koopiakeskus. Kuidas üks äri sellise põhimõtte najal tänasel päeva üldse eksisteerib? Kas ongi ainult lepingulised partnerid, kes ülekandega arve alusel maksavad?
Enda ja sularaha suhte kohta võin öelda, et kui kõikides taksodes kaart maksaks, siis vist ei teakski, mis värvi mingi kupüür on.
Tööpäeva lõpp, Tallinna kesklinn, passin ummikus ja pean iseendaga aru, kust kõige kiiremini saada vähe esinduslikumat paksu värvilist koopiapaberit. Nuputan välja geniaalse trajektoori ja minu sihtkohaks saab Tatari ja Sakala tänavate nurgal asuv Jajaa koopiakeskus. Sobivad produktid välja valitud, pangakaart näpus otsin letilt seadet, kuhu see sisestada ja siis … teenindaja teatab rõõmsa näoga, et meie arveldame ainult sulas!!! Mismõttes? Nalja teete? 2015 aasta? Eesti? Teile üldse ei meeldi raha?
No hüva mõtlen-kirun-mõtlen .. ahhaa.. lähen otsin autost, äkki vedeleb münte. Ei joppa, tuhatoosist leian ainult paar eeki, need vist ei toida enam. Ahjaa.. Swedbanki automaat ju Pärnu maanteel Vabaduse väljaku juures. Kappan sinna. No teretali.. automaadi koha peal sein kinni müüritud ja mingi plakat peale visatud. Põrgusse. Kappan tagasi poodi, müüjalt pärima, kus veel lähim pangaautomaat on. „Eeem.. ei teagi, äkki Solarises?“. Põrguvärk, enam ei ole aega et sinna jõuda.
Ja ostmata jäigi. Ok, elu seisma ei jäänud, aga tuletaevasappi, kuidas see võimalik on? See ju ammu tegutsev ja pigem tuntud koopiakeskus. Kuidas üks äri sellise põhimõtte najal tänasel päeva üldse eksisteerib? Kas ongi ainult lepingulised partnerid, kes ülekandega arve alusel maksavad?
Enda ja sularaha suhte kohta võin öelda, et kui kõikides taksodes kaart maksaks, siis vist ei teakski, mis värvi mingi kupüür on.
Kommentaar