Kummitab!

[Aílton]

minu kokkupuuted nö ebainimlikuga jäävad aastate taha kui olin 5-6-ne poiss, mäletan et see maja kus vanavanemad elasid oli üks põnev maja kus nö periooditi "toimus midagi". Küll kukkusid laelambi pirnid iseeneslikult põrandale puruks, nõud kukkusid restist välja, uste peale koputati. vahepeal sõitis auto õue, aga vaatama minnes polnud autost jälgegi. igast veidraid asju toimus, kahju et nii väike veel olin. jutujärgi olevat seal majas sõjaajal perekond maha notitud. ei tea kas neil asjadel ka seos oli või mitte. see 90-te algus oli mu kodukandis suht ufo rohke. aga mis ma ikka seletan, paljud niikuinii ei usu, peale nende kes ise kokku puutunud on

[fitti]

Vahepeal ei ole aastaid ise tontidega kokku puutunud ja ega ole vist keegi ka head lugu rääkinud. Natuke musta ronga värgiks võiks aga pidada järgnevat.

Üks sugulane, lugupeetud inimene, kõrgel kohal, heal järjel ja aus nagu pioneer, ostis korteri. Asukoht on hea, ruumi on laialt, kõik on tibens-tobens. Ainus, mis närvidele käis, oli ühel hetkel ülemise korruse üürikorterisse kolinud uus naaber ja tema lapsed, kes kippusid hilistel kellaaegadel toas müt-müt jooksma, nii et tuba kajas nagu kell. Ükskord siis juhtus hoovi peal ülemise korteri omanikuga kokku ja muu jutu seas mainis, et sul seal uutel üürnikel vist pesakond lapsi, et niimoodi mürgeldavad õhtuti. Too vaatas vähe imelikult ja ütles, et vastupidi, korterist kolis eelmine üürnik ära ja see seisab juba mõnda aega tühjalt... Antud maja renoveeriti kortermajaks alles hiljuti, ehitati see algselt peale teist ilmasõda lastehaiglana, millena ta aastakümneid tegutses. Küllap läks seal loojakarja nii mõnigi laps, kes seal nüüd tühjas toas vanast harjumusest õhtuti isekeskis mängimas käivad.

Pärast ülalräägitud asjaolude ilmsikstulekut on teistelt majaelanikelt küsimise käigus tulnud ka muid signaale tembutamistest, kustu pandud tuled lähevad ise põlema ja lukustatud uksed avavad end ise ja võibolla oli veel midagi, mis mulle praegu ei meenu.

Igatahes, põnev!

[Tofoa]

Vahepeal ei ole aastaid ise tontidega kokku puutunud ja ega ole vist keegi ka head lugu rääkinud. Natuke musta ronga värgiks võiks aga pidada järgnevat.

Üks sugulane, lugupeetud inimene, kõrgel kohal, heal järjel ja aus nagu pioneer, ostis korteri. Asukoht on hea, ruumi on laialt, kõik on tibens-tobens. Ainus, mis närvidele käis, oli ühel hetkel ülemise korruse üürikorterisse kolinud uus naaber ja tema lapsed, kes kippusid hilistel kellaaegadel toas müt-müt jooksma, nii et tuba kajas nagu kell. Ükskord siis juhtus hoovi peal ülemise korteri omanikuga kokku ja muu jutu seas mainis, et sul seal uutel üürnikel vist pesakond lapsi, et niimoodi mürgeldavad õhtuti. Too vaatas vähe imelikult ja ütles, et vastupidi, korterist kolis eelmine üürnik ära ja see seisab juba mõnda aega tühjalt... Antud maja renoveeriti kortermajaks alles hiljuti, ehitati see algselt peale teist ilmasõda lastehaiglana, millena ta aastakümneid tegutses. Küllap läks seal loojakarja nii mõnigi laps, kes seal nüüd tühjas toas vanast harjumusest õhtuti isekeskis mängimas käivad.

Pärast ülalräägitud asjaolude ilmsikstulekut on teistelt majaelanikelt küsimise käigus tulnud ka muid signaale tembutamistest, kustu pandud tuled lähevad ise põlema ja lukustatud uksed avavad end ise ja võibolla oli veel midagi, mis mulle praegu ei meenu.

Igatahes, põnev!

Mine sugulasele külla ja tee kohapealt väike reportaaž.

[Gallacher]

Mulle meenub siinkohal üks lugu, mida mingist foorumist lugesin.
Inimene ostis (vist) maamaja ja õige pea avastas, et keegi luusib keset ööd mööda maja ringi. Oli umbes nii, et kui öösel enne magamaminekut peldikus või köögis käis, teleka välja lülitas ja voodisse ronis, siis 5 minutit hiljem oli kuulda, kuidas keegi haudvaikuses ukse taga koridoris või eesruumis ringi luusib - naks, naks, naks - sealhulgas pahaendelise aeglusega nagu kuskil õudukas. Ja nii, et sammud liiguvad justkui toa suunas. Võib ette kujutada, et see võis tunduda päris jube, üksinda inimene enam kodus magada ei julgenud. Kui tormaski noa või kirvega ukse juurde ja hüppas koridori, polnud seal muidugi enam kedagi.
Mõistatus lahenes aga siis kui hakati remonti tegema. Vahetati põrandat ja selgus, et vana põranda alla jäänud liim polnud päriselt hangunud vms; igatahes kui enne magamaminekut käisid näiteks kusel, siis mõned minutid hiljem hakkas põrand neis kohtades, mille peale sa olid astunud, naksudes lahti tulema. Ja samas järjekorras, nagu sa kõndinud olid, ehk siis otse magamistoa suunas. Päevasel ajal lihtsalt ei pannud seda tähele, sest mingit müra oli ikka, näiteks raadio või telekas mängis.

[mjaasa]

Vahetati põrandat ja selgus, et vana põranda alla jäänud liim polnud päriselt hangunud vms;

Igav. Arvasin juba, et leiti laip.

[Mõnuagent 007]

Igav. Arvasin juba, et leiti laip.

Ma läksin kunagi 10-sena koos emaga vanatädile külla ja koridoris oli vinge mulgikapsa aroom üleval. Läksime siis sisse ja küsisime, et kas kapsas on juba valmis ja puha. Vanatädi imestab, et ei ole mingit kapsast. Pärast selgus, et naabrijoodik oli tal ära surnud ja levitas siis laibalehka, mida meie hapukapsaks pidasime.

Kummitusi seal polnud.

[Amos]

Ma läksin kunagi 10-sena koos emaga vanatädile külla ja koridoris oli vinge mulgikapsa aroom üleval. Läksime siis sisse ja küsisime, et kas kapsas on juba valmis ja puha. Vanatädi imestab, et ei ole mingit kapsast. Pärast selgus, et naabrijoodik oli tal ära surnud ja levitas siis laibalehka, mida meie hapukapsaks pidasime.

Kummitusi seal polnud.

Rõve :O