Green Day

[mcnamara]

Sun Kil Mooni uue plaadi oled juba üle kuulanud?

See nimi kõlab minu jaoks liiga kurjakuulutavalt.

[Mõnuagent 007]

See nimi kõlab minu jaoks liiga kurjakuulutavalt.

https://www.youtube.com/watch?v=GBNdOTu2Wn0 Kui kuulanud pole. See on eelmise plaadi pealt. Uus on ka päris tore.

[Kenny's Heroes]

Kiitused südikale Ans Andurile taaskord vahva plaadi eest. Võib isegi nende parim olla siiani (isegi veidi tumedam, kui seda sõna nende puhul üldse kasutada saab). Esikas oli ka vinge - nagu poleks laivipausi olnudki, kuigi Tursk pabistas. Igaljuhul, nimi Öine Bingo, kaege üle.

[Kenny's Heroes]

Juba teine kvaliteetne retro-souli debütant sel aastal, Leon Bridges, plaadiga Coming Home, hoidmaks Sam Cookide-Otis Reddingute jt vaimu elus. Tänapäeval päris haruldane.

Briti Ska legendid Selecter tegid kambäki plaadiga Subculture - ska fännidele kindlasti soovitaks.

Ja tore uudis tuli Kurt Vilelt, et uus plaat on sel aastal tulemas... ainult kahjuks sügisel - tema kraam käib ikka suvisteks oludeks.

[Mõnuagent 007]

Christopher Owens – I Love You Like I Do
Christopher Owens – When You Say I Love You
Titus Andronicus – More Perfect Union
Christopher Owens – Me Oh My
Du Blonde – After The Show
Christopher Owens – What About Love
Gabi – Fleece - Autre Ne Veut Club Mix
Sharon Van Etten – I Don't Want to Let You Down
San Fermin – Parasites
Florence + the Machine – What Kind of Man
Titus Andronicus – Dimed Out
FFS – Johnny Delusional
B.C. Camplight – Thieves In Antigua
Mini Mansions – Freakout!
Courtney Barnett – Small Poppies
Mikal Cronin – Turn Around
Natalie Prass – Violently
Young Ejecta – Your Planet
The Decemberists – Philomena
Courtney Barnett – Pedestrian at Best



Tegelikult on olnud päris huvitav kuu, aga kuu kuulatuimate lugude seas väga suuri uusi tegijaid pole. Samas sattusin Leon Bridgesi plaadi peale alles mõned päevad tagasi ja seetõttu ta kuulatuimate seas pole. Aga muidu on väga korralik souli plaat ja ega mul Kenny’sele midagi lisaks öelda polekski.
Muidu on veel kõrva-silma jäänud Bop English, Everything Everything, Jenny Hval, Willie Nelson ja Merle Haggard, Brandon Flowers ja San Cisco.
Pettumuseks oli (taas) The Vaccines, aga mida sa neist vaktsiinidest ikka ootad.

Aga tabelis on siis ka mõned uued nimed.

Näiteks Christopher Owens lõi esialgu ikka täiesti pahviks. Plaat on veidi ebaühtlane ja ilmselt ka liiga pikk, aga kaks osa neliklaulust (ehk siis esimesed kaks laulu) on imearmsad Pachelbeli vaimus tehtud laulud.

Titus Andronicuse plaat lekkis välja ja on ikka päris hull andmine. Ehk siis poolteist tundi rock-ooperit maniakaal-depressiivsusest. Mulle veidi ei meeldi, et laulud on liiga lühikesed. TA suurim pluss on sellised kümneminutilised kaosekülvamised (ala Monitori plaat), siin on aga liiga palju lihtsalt punkröögatusi. Samas laul „More Perfect Union“ (mitte sega ajada Monitori avaloo „A More Perfect Unioniga“) on väga korralik lugu.

Gabi kohta ei tea ma muud, kui tegu on naislauljaga ja Autre Ne Veuti remiksile juurde pandud „club“ võib esimese hooga ära ehmatada, aga klubist on asi kaugel. Kes mäletab Autre Ne Veuti soolokat, siis umbes sellises vaimus on ka see remiks.

San Fermin on selline vaese mehe Arcade Fire enda Funeral plaadil. Muidu üsna tore.

Florence + The Machine ei teinud minu arvates nii head plaati, kui oli seda Ceremonials, aga muidu on korralik kuulamine täiskasvanud naise hädadest.

P.S. Ans Anduri plaat on väga tore. Kui ma poleks seda saanud eile, siis oleks lugu Väike Staadion rõõmsalt ka tabelis sees.

Laulud on endiselt kuulatavad.

https://open.spotify.com/user/11102168754/playlist/2fDhzyLTvlBeRvkrg2v4vo

[Kenny's Heroes]

aga mida sa neist vaktsiinidest ikka ootad.

pun intended, eks?

[Mõnuagent 007]

pun intended, eks?

Mhmh.

[butterfly]

Titus Andronicuse plaat lekkis välja ja on ikka päris hull andmine. Ehk siis poolteist tundi rock-ooperit maniakaal-depressiivsusest. Mulle veidi ei meeldi, et laulud on liiga lühikesed. TA suurim pluss on sellised kümneminutilised kaosekülvamised (ala Monitori plaat), siin on aga liiga palju lihtsalt punkröögatusi. Samas laul „More Perfect Union“ (mitte sega ajada Monitori avaloo „A More Perfect Unioniga“) on väga korralik lugu.

album on mõeldud ühes tükis kuulamiseks ja kuna sa kuulasid leaki siis seal on lugude vahepeal mingi pausid mida releasis pole, ehk siis smooth transition ja lühikesi lugusi ei pane nii tähelegi (nt vaata yts "magic morning"; lookalike+Johnston cover tundub nagu 1 lugu)

üldiselt jah peaks Patrickul AOTY kotis olema

[Mõnuagent 007]

album on mõeldud ühes tükis kuulamiseks ja kuna sa kuulasid leaki siis seal on lugude vahepeal mingi pausid mida releasis pole, ehk siis smooth transition ja lühikesi lugusi ei pane nii tähelegi (nt vaata yts "magic morning"; lookalike+Johnston cover tundub nagu 1 lugu)

üldiselt jah peaks Patrickul AOTY kotis olema

Nojaa. Mind ikka segab Monitori taak. Ehk otsin ka uuelt plaadilt samasugust kuvaldaga lòòmist. Maruhea plaat on, aga nii jalustrabav pàris ei tundu.

[butterfly]

Nojaa. Mind ikka segab Monitori taak. Ehk otsin ka uuelt plaadilt samasugust kuvaldaga lòòmist. Maruhea plaat on, aga nii jalustrabav pàris ei tundu.

esmased emotsioonid olid samad aga mida rohkem kuulata seda paremaks läheb

tmlt võib isegi parem kui monitor olla ;o

[Mõnuagent 007]

esmased emotsioonid olid samad aga mida rohkem kuulata seda paremaks läheb

tmlt võib isegi parem kui monitor olla ;o

https://www.youtube.com/watch?v=YKdWBpXlc6E

[Montag]

Muidu on veel kõrva-silma jäänud ..., Brandon Flowers ja ...

Uus sooloplaat "The Desired Effect" on päris lahe. Mõni laul jääb vbla lahjaks, aga kokkuvõttes täitsa okei. Eriti meeldivad laulud, kus on tunda veidi 80ndate vaibi. Näiteks Bronski Beat'i Smalltown Boy'd sampliv "I Can Change":

[Mõnuagent 007]

Uus sooloplaat "The Desired Effect" on päris lahe. Mõni laul jääb vbla lahjaks, aga kokkuvõttes täitsa okei. Eriti meeldivad laulud, kus on tunda veidi 80ndate vaibi. Näiteks Bronski Beat'i Smalltown Boy'd sampliv "I Can Change":

https://www.youtube.com/watch?v=M70Y2UGN1Qk

Mulle meeldib see. Samamoodi 80-ndate vaibiga shit. Ja, noh, ka muidu okei lugu.

[Mõnuagent 007]

Juulikuised lood, väljalaskega 2015. Mängukordade järgi:

Clarence Clarity – Buck-Toothed Particle Smashers
Titus Andronicus – Dimed Out
Torres – Cowboy Guilt
Zhala – Prince in the Jungle
Rae Sremmurd – Up Like Trump
East India Youth – Carousel
Titus Andronicus – More Perfect Union
Du Blonde – After The Show
Empress Of – Water Water
Ans. Andur – Väike staadion
Young Ejecta – Your Planet
Lucy Rose – Our Eyes
Yumi Zouma – Song for Zoe & Gwen
Stealing Sheep – Apparition
Django Django – Found You
Sleater-Kinney – Hey Darling
Liam Hayes – Nothing Wrong
Brandon Flowers – Diggin' Up the Heart
Mikal Cronin – Turn Around
The Vaccines – Handsome


Ehk selles mõttes väga hea kuu, et eelmise kuuga võrreldes väga palju uusi laule. Titus Andronicuse plaat on muidugi kohene klassik, mistõttu ma ei hakka neil enam peatuma.

Clarence Clarity plaati ma otsast otsani kuulanud pole. Siiani kuuldu on üsna vastakas ja meenutab justkui vaese mehe Jamie XX-i (mis mul ja pole siiani klikkinud), aga see üks lugu klikkis Clarence'lt koheselt. Häirivalt tõmbav hiphop-elektroonika-tantsu-kompott. Natuke meenutab Outkasti kunagist helipilti ja Bobby Browni laulustiili.

Torres ei seostu kuidagi ühe endise hea jalgpalluriga, vaid on üsna tüüpiline ängi-lauljatar (sinna ühte punti Sharon van Etteni, St. Vincenti ja teistega). Plaat on see-eest väga korralik. Lisaks Cowboy Guiltile võiks kõrva peale visata ka The Harshest Light'le.

Zhala on Rootsi popdiiva Robyni plaadifirma uus leid ja, kui ausalt öelda, siis ta kõlab ka väga Robyni moodi. Samas antud lugu on väga korralik pop-laul. Plaat kokkuvõttes jääb veidi nõrgaks.

Kurat, kui häiriv on see, kui mingi üsna tüütu lugu kummitama jääb. Ja siis hakkad seda ka ise kuulama. Rae Sremmurd koosneb kahest vennast, kes räpivad bling-blingist ja kuidas nad tahaksid olla Donald Trump. Lugu on muidugi, noh, faking geniaalne.

Mõni lugu on selline, et justkui polekski seal midagi, aga siis saab lugu läbi ja mingi jõud paneb seda lugu taas kuulama. East India Youthi loos on selleks laulu lõpp, kus vaikselt ümber hõljuv lugu taandub mürasse ja, kurat, see müra on nii oossom.

Empress Of on ühe USA lauljanna esinejanimi, kelle laulus on "kenjaalne" algusfraas "Water, water is for washing
Vino Tinto is for drinking". Lugu on muusikaliselt väikeste EDM sugemetega powerballaad (on ju vist?)

Young Ejectast oilen ma varem kirjutanud. Lauljanna on endiselt koguaeg täiesti alasti. Plaat on endiselt lahe.

Ans. Andur jäi vahele ja ega selle kohta midagi öelda pole. Alates Winny Puhhi kuulsusetust euroseiklusest pole ükski Eesti lugu nii kuulatud olnud, et kusagil figureeriks. Seega tubli esitus.

Lucy Rose ja Yumi Zouma on üsna ootuspärased poplauljatarid väga hästi õnnestunud lugudega. Lucy Rose on seejuures väga keskvoolulik indie-nummi-lauljatar, Yumi Zouma on veidi sünt-popilikum ja eemalolevam. Aga see on ka muutunud väga keskvoolulikuks indie-popiks.

Django Django, Tame Impala saavad plaatide eest kõrge viie. Samamoodi kiidaks math-rocki, post-rocki ansamblite And So I Watch You From Afar ja Envy näol (esimeselt kuulake näiteks "Run Home" ja teiselt "Your Heart and My Hand").
Kellele jääb näppu Epliku koostatud Ulgu-Eesti kogumik, siis seal on peal Olev Muska ja Ingrid Slameri täiesti pöörane lugu "Riputan ma viis". Depressiivset Nick Cave'i impersonatsiooni võib kuulda Howlin Raini loos Ceiling Fan. Ilusat suveilma looks sobib näiteks Ryan Bingham ja "Snow Falls In June". Ausa naiskantri kuulamiseks ei jookseks külgemööda maha Ashley Monroe, kelle bändikaaslane Pistol Anniest ehk Angaleena Presley andis enda täiesti okeika plaadi jaanuaris välja, viimane plaat.

Ja, noh, kui midagi muud ei viitsi, siis Titus Andronicuse "Dimed Out", "More Perfect Union", "(S)He said, (s)he said" ja "I'm Going Insane" võiksite igaks juhuks ka läbi käia. Tituse plaat on lihtsalt 90+ minutit pikk ja ega igaüks sellega lõpuni ei jõua. Aga, noh, faking oossom plaat on!

Laulud endiselt siin: https://open.spotify.com/user/111021...fmLhkHUPfmb6uq
Ja Patrick Stiples jookseb end hulluks siin: https://www.youtube.com/watch?v=YKdWBpXlc6E

[mcnamara]

Ma olen parajasti autentse kõlaga kantri lainel ja viimasel ajal on ilmunud kaks väga väärt plaati selles žanris. Kacey Musgravesi ja Jason Isbelli omad. Soovitan.

Ah jaa: girl powerit ka. https://www.youtube.com/watch?v=2AxIA4042WA