Green Day

[mcnamara]

Kuulasin hiljaaegu plaati, mis koosneb üksnes Funky Towni remiksidest. Absoluutselt ära ei tüüta - ja selliseid lugusid, mis niimoodi töötaksid, on väga vähe. Video on muidugi puhas 1980 ja Kenny Everett Show, millest nooremad foorumlased midagi ei tea.

[Montag]

Hea produktsiooniga rütmikaid pop-lugusid täis album. Mõni lugu jätab külmakas ja on igavamapoolne, aga sisaldab ka väga lahedaid palu nagu "Gengis Khan", "Lonely Life", "For U", "My Trigger". Andrew Wyatti kõrgele vokaalile on ka lahe kaasa kriisata.

PS: "For U" on näiteks koos Charli XCX'iga, kelle Sophie produtseeritud EP'lt pärit lugu "Vroom-Vroom" on siiamaani selle aasta kuulatuimate seas.

[Kenny's Heroes]

Coral on tagasi! Selles mõttes et peale pausi tagasi ja tagasi oma parimas mahlas. Usaldusväärne, alati hea Liverpooli punt veidi psühhedeelse tatšiga võrratu 60ndate lõpu-70ndate vaib. Album nr 6, nimi Distance Inbetween.

Iggy samuti tagasi ja kaasa aitab 2 X QUOTSA + 1 X Arctic monkeys. Homme jagab matsu ja produtseerib Iggyt respektiga. Lood enamjaolt head ja kohe kindlasti üks Igsteri paremaid hilisema perioodi plaate, kui mitte parim. Kahjuks vihjas et võib viimaseks jääda (ses mõttes ehk ka nimi Post Pop Depression) Vähemalt tegi hea, seiklusrikka viimase. Miks aga esisingliks valiti plaadi kõige nõrgem lugu, aru ma ei taipa, oleks pidand olema see:

plaadil on ka märgatavalt Bowie kajasid

Midagi mcnamarale ja kõigile kes kaasaegsele folk/kantrile kaasa elavad, väga enesekindel debüüt tüdrukult nimega Margo Price, albumiks Midwest Farmer's Daughter. Väga kena hääl ja kantrivaib on solkimata ja naturaalne.
Samas teemas näitab vanameistrinna Loretta Lynn kah kuidas puhast kantrit teha, tädike kes ikka aja möödudes paremaks läinud, albumiks Full Circle.

Ameerika Sub Popi leibelil tasub ka endiselt silma peal hoida, noor debütant Cullen Omori annab välja mõnusalt atmosfäärilist laulukirjutaja indit. Veits Impalalik.

[Mõnuagent 007]

1. Anderson .Paak – Come Down
2. Ty Segall – Candy Sam
3. James Supercave – Overloaded
4. Lapsley – Station
5. Uus Energia – Mina Kes Ma Sündisin Tähtedest
6. Sia – Broken Glass
7. Foxes – If You Leave Me Now
8. Charlie Hilton – Let’s Go To A Party
9. Radiation Ctiy – Fancy Cherries
10. Animal Collective - Floridada
11. The Raveonettes – Run Mascara Run
12. Daughter – alone / with you
13. Rihanna – Higher
14. Teen – Noise Shift
15. Saul Williams – Burundi
16. Eleanor Friedberger – Cathy With The Curly Hair
17. Kendrick Lamar – untitled 06 06.30.2014
18. Anderson .Paak – Parking Lot
19. Benji Hughes – Picnic
20. Basia Bulat – Time
21. Hinds – Bamboo
22. The Jezabels – Stamina
23. David Bowie – I Can’t Give Everything Away
24. School Of Seven Bells – Open Your Eyes
25. Florist – The Birds Outside Sang
26. FIeld Music – Stay Awake
27. DIIV – Loose Ends
28. Emma Pollock – Don’t Make Me Wait
29. Lapsley – Painter
30. Jesu / Sun Kil Moon – Beautiful You

Eelmine aasta läks mul umbes samal aastaajal lappama Kendrick Lamar ja seepärast pole imestada, et Anderson .Paak küttis kahe looga esimese 20 sekka. Come Down sämplib Iisraeli hümni ja kütab Kendrickuga sarnaselt üsna kurjalt. Parking Lot on mõnevõrra lihtsam kuulamine, kerge ja funky, justkui omaaegne Flying Lotuse lugu Never Catch Me, kus Kendrick vokaali pani.

Kendrick ise andis muidugi välja ka plaadi. See on siis eelmise plaadi ajal salvestatud ülejäägid. Kuues lugu on eelmainitud Parking Loti ja Never Catch Me-ga sarnase minekuga funky-lugu.

Candy Sam Ty Segallilt on selle listi kõige räpasema kidrasaundiga pala. Napilt üle kolme minuti ja korralik intensiivne keevitamine.

Lapsley, Radiation City, Daughter, Basia Bulat ja School Of Seven Bells kannavad kõik üsna sarnast naisvokalistivaibi. Kõik on ilusad, veidi haldjalikud (eriti Radiation City), veidi kurvameelsed (eriti Daughter), aga väga head lood.
Teen on sarnane omakorda Foxesiga ehk üsna tavapärane noore iseseisva naise produktsioonipopp.

DIIV-i Loose Ends hakkab ilmselt pikas perspektiivis kerima, kuna on DIIV-i plaadi parim lugu.

Uus Energia on väike error, kuna Ekspressi podcastiks saatis Nestor loo ja see jäi kogemata replay peale mängima ja ajas mu tabeli sassi. Muidu üsna ilge lugu.
Ülejäänu peaks olema tuttav eelmisest kuust.

Lood siis siin:

spotify:user:11102168754laylist:7lPdkHhSGL7psaAvG4H9uM

https://open.spotify.com/user/11102168754/playlist/7lPdkHhSGL7psaAvG4H9uM

[mcnamara]

Oo, härra agent, palju häid laule su seekordses listis. Basia Bulat, Jezabels, Field Music, School of Seven Bells, Eleanor F. on võrratu pop-muusika. Kiidan heaks.

[Mõnuagent 007]

Jah, DIIV ja Loose Ends. On alles lugu.

[Milanista]

Ameerika Sub Popi leibelil tasub ka endiselt silma peal hoida, noor debütant Cullen Omori annab välja mõnusalt atmosfäärilist laulukirjutaja indit. Veits Impalalik.

Väga hea!Cheers!

[Montag]

Legendaarne elektroonilise muusika grupp/duo Underworld andis ka see aasta pika nimega plaadi välja:



Albumi esimesed lood on sellised tempokamad, mis toimiksid ka tantsupõrandal, eriti kolmas "Low Burn". Siis tuleb keskele "Santiago Cuatro", mis veits meenutab kitarri osa klassikalises suurteoses "Concierto De Aranjuez" vms ja viib plaadi sujuvalt üle rahulikumale tasandile. Albumi kaks poolt on küll tuntavalt erinevad, aga selline kuidagi tume alatoon on igas loos tajutav, mis minu arust on ka ilgelt lahe.
Lemmikuks valiksin viimase loo "Nylon Strung", mis viib albumi melanhoolse biidi ja vokaaliga väga mahededalt sadamasse.
Lahe plaat, elektroonika sõpradele kindlasti soovitan. Ja algusest lõpuni, album annab hea tervikliku kogemuse.

[Mõnuagent 007]

http://www.eok.ee/selgusid-eesti-spo...i-v%C3%B5itjad Kuidas sellised šedöövrid mul küll kahe silma vahele on jäänud?

[Montag]

GUESS WHO'S BACK?

iseenesest tundub päris viisakas mainstream gospel vaibiga stuff

[mcnamara]

Protestilaul on endiselt elus! Fantastiline.

[Mõnuagent 007]

1. DIIV – Loose Ends
2. Iggy Pop – Paraguay
3. Anna Meredith – The Vapours
4. Weezer – King Of The World
5. Sia – House on Fire
6. Anderson .Paak – Parking Lot
7. RJD2 – The Sheboygan Left
8. Field Music – Stay Awake
9. Xiu Xiu – Laura Palmer’s Theme
10. Radiation City – Fancy Cherries
11. Teen Suicide – V.I.P.
12. Daughter – alone / With You
13. La Sera – High Notes
14. Edward Sharpe & The Magnetic Zeros – Wake Up The Sun
15. Ty Segall – Candy Sam
16. Sia – Fist Fighting A Sandstorm
17. Rihanna – Higher
18. School Of Seven Bells – Open Your Eyes
19. Saul Williams – Burundi
20. Anderson .Paak – Come Down

Nonii, märtsikuu postituse lõpus kirjutasin ka, et Loose Ends läheb kerima ja nii ka juhtus. Kindlalt kuu kuulatuim lugu ja ilmselt ka kogu aasta lõikes esikohafavoriit.

Iggy Pop on juba siin teemas kiita saanud ja lisan ka ise ühe kiitva avalduse, sest Paraguay on geniaalne plaadi sulgemisrada. Hüpnotiseeriv, intensiivne ja meeldejääv.

Briti helilooja ja elektroonikamuusik Anna Meredith tegi ühe selle aasta vingeimatest plaatidest. Meenutab Max Richterit, Dustin Wongi või kasvõi Marnie Sterni 2013. aasta plaati. Vapours on kuus ja pool minutit pikk insturmentaalteos, ah, kuulake igaks juhuks üle, ei oskagi siin öelda, et mis kõik see pala on.

Mulle Rivers Cuomo meeldib. Tema need noorusajasalvestised, mida ta järjest välja on lasknud, on näiteks väga lahedad. Weezeriga pole mul siiani nii üheselt positiivset kogemust olnud, aga antud lugu on ühest küljest kõige tüüpilisem indi-lugu, aga toredate sõnadega ja neetult meeldejääv.

Vaatasin just, et RJD2 on valge mees. Hmm, ma arvasin, et tegu on mingi mustanahalise hiphippariga. Aga Sheboygan on meeletult mõnusa funkiga lugu, mida tavaliselt päris valged poisid lahti ei murra, aga seekord siis murti. Tubli.

Xiu Xiu käsitlus Twin Peaksi soundtrackist on täpselt samasugune, nagu Xiu Xiu käsitlus Twin Peaksist olema ka peaks. Tegelikult ütlen ausalt, et ega plaat on justkui „tellija materjalist“ ja see on alusmaterjaliga nii hea, et ei anna kuidagi ära rikkuda.

V.I.P. kestab napilt kaks minutit ja on Teen Suicide’i väga-väga lo-fi lugu. Laulja laulaks nagu kusagil teises toas läbi ukse, aga laulab samal ajal väga hingekriipivat viisi.

La Sera on rõõmsameelse naisvokaaliga indipopi bänd ja on seda ka varem olnud. Ehk täiesti tüüpiline nende päikesepaisteline laul. Plaadi esilaul ja neetult raske on sealt edasi kuulata, kuna kipud ikka algusesse kohe tagasi tulema.

Edward Sharpe on järjekordne 6+ minutit kestev laul siin nimekirjas. Laul sobiks mingi Shafti-neo noir-80’ndate ängi ja muud sarnast siduva filmi helirajaks, aga lõpp läheb helgeks ja seal on ka selle falsetiliku bläbisemise tugevus.

spotify:user:11102168754laylist:7lPdkHhSGL7psaAvG4H9uM – siin on laulud.

https://open.spotify.com/user/11102168754/playlist/7lPdkHhSGL7psaAvG4H9uM

[Kenny's Heroes]

Legendaarne elektroonilise muusika grupp/duo Underworld andis ka see aasta pika nimega plaadi välja:

see on ülikõva:

ja see on... nagu The Fall

[Kenny's Heroes]

võrreldes Let England Shakega, on PJ uus pettumustvalmistav, lihtsalt nõrgem versioon Englandist. Aga see lugu on kift:

[Montag]

Radiohead! Uus album tulemas! Mõned päevad tagasi lasti välja ka uus singel. Get hype!