Film

[Jasper]

Elu getos on endiselt raske.

Sin Nombre(Without a Name) - Hondurase inimestest, kes proovivad saada tõotatud maale. Teekond läbi Kesk-Ameerika on pikk ja ohtudel on mitu nägu. Filmi on ilusasti sisse põimitud maailma suurima(vähemasti mingil ajal) streetgangi, MS-13, ja sellega kaasnevad eluraskused ning inimelu mitteväärtustamine. Stoorit on ja ka kaameraga tehakse meeldivaid vigureid. Film maandub kuskil Cidade De Deusi ja Gomorra vahele. Pärjatud mitmete auhindadega ja ka mina kirjutan soovituele alla. (Muuseas, raamatupoes jäi silma, et Gomorra on eesti keelde ka tõlgitud.)

Closer oli inimsuhetest pajatav ehk date-flicki maitsega tükk. Siiski on ta pisut keerulisem ja parem, kui keskmine igavese armastuse leidmine. Spoiler: kuna filmis seda ei leita, siis ei ole ma oma ˛anrimääratluses ka kuigi kindel. Clive Owen ja Natalie Portman kandideerisid oma osadega kõrvalosaoscaritele nagu siin teemas mainitud. Teenitult. Julia Roberts ja Jude Law ka sitad ei olnud, aga nende karakterid olid läilamad. Soovitan, aga jah, kas just päris deitimiseks.

Kaks osa Trinityt sai ka ära vaadatud. Klassika.

[Jasper]

Palahniuk - Choke
(\'Fight Club seksisõltlastele\', tääglain, millega nad üritasid seda raamatut müüa, ei ole küll kõige sobivam, aga on esimene asi, mis pähe kargab.)

For sure, even the worst blow job is better than, say, sniffing the best rose... watching the greatest sunset. Hearing children laugh. I think that I shall never see a poem as lovely as a hot-gushing, butt-cramping, gut-hosing orgasm. Painting a picture, composing an opera, that\'s just something you do until you find the next willing piece of ass.

Sügavalt ja intensiivselt rekommendeeritud.

E: heh, praegu otsinguga vaatasin, et Mihkel on Choke\'i juba neli aastat tagasi hea sõnaga maininud. No seda enam loetagu.

See raamat on edukalt silmapaistev suuremates raamatupoodides, kuid mina vaatasin low-budget filmi. Täitsa pandav oli, eriti, kui Moody on puhkusel. A noh ma pole eriline raamatuhai ka, et pläkutada, kuidas raamat oli ikka õige asi ning film soperdas teose ära. Kui nüüd mõttesse jääda, siis ei meenugi filmi, millega oleks esmajoones kirjatükina tutvunud. The Rum Diary(Hunter S. Thompson) läheb loosi juhul kui film ikka valmib.

[Mõnuagent 007]

Elu getos on endiselt raske.

Sin Nombre(Without a Name) - Hondurase inimestest, kes proovivad saada tõotatud maale. Teekond läbi Kesk-Ameerika on pikk ja ohtudel on mitu nägu. Filmi on ilusasti sisse põimitud maailma suurima(vähemasti mingil ajal) streetgangi, MS-13, ja sellega kaasnevad eluraskused ning inimelu mitteväärtustamine. Stoorit on ja ka kaameraga tehakse meeldivaid vigureid. Film maandub kuskil Cidade De Deusi ja Gomorra vahele. Pärjatud mitmete auhindadega ja ka mina kirjutan soovituele alla. (Muuseas, raamatupoes jäi silma, et Gomorra on eesti keelde ka tõlgitud.)

Ei sattunud just vaimustusse. Lugu on ju kurb ja liigutav, aga samas üsna lihtsakoeline. Paha paha tapab hea paha tüdruku, hea paha tapab paha paha ja siis hea paha põgeneb.

Cidade De Deusi vastu ei saa kuidagi, Gomorra mind ka ausalt öeldes täielikult ei võlunud, kuid sellise reaaltänavavägivallafilmide puhul läks Ajami Pöffilt sinna ülespoole ja riivamisi sellesse kategooriasse minem Jerusalemm.

[Jasper]

Ei sattunud just vaimustusse. Lugu on ju kurb ja liigutav, aga samas üsna lihtsakoeline. Paha paha tapab hea paha tüdruku, hea paha tapab paha paha ja siis hea paha põgeneb.

Stopperiga küll ei mõõtnud, kuid see polnud ju stoori vaid sissejuhatus. Minu jaoks vähemalt oli lugu põhiliselt tutvustus kesk-ameeriklaste unelmast pääseda USA-sse ja teel olevast virr-varrist.

Cidade De Deusi vastu ei saa kuidagi, .

Nõus.

[meesmuiste]

Cidade De Deusi vastu ei saa kuidagi, Gomorra mind ka ausalt öeldes täielikult ei võlunud

Cidade de Deus - olen nõus
Gomorra - olen nõus

Krt need tuletasid mulle meelde, et Tropa de Elita on ikka veel vaatamata... Pidi oma headuselt seal Jumalalinna juures olema. Otsapidi vist samad tegijad kah enam vähem.

[Mõnuagent 007]

Cidade de Deus - olen nõus
Gomorra - olen nõus

Krt need tuletasid mulle meelde, et Tropa de Elita on ikka veel vaatamata... Pidi oma headuselt seal Jumalalinna juures olema. Otsapidi vist samad tegijad kah enam vähem.

Ma Tropa de Elita kohta päris ei nõustuks. Cidade de Deusil oli vähemalt selge algus, keskpaik ja lõpp, aga Tropa de Elita tundus minu jaoks liiga hakitud ja ausalt öeldes, ega mul palju sellest filmist meelde pole ka jäänud.

[_AI_]

Vanameelne oled, Dannar. Kirjandeid kirjutatakse sissejuhatuse, teemaarenduse ja kokkuvõttega. aga pisut mõtteid. Filmide väärtus kahjuks väga võrdlusess mõne teise linateosega ei peitu, alati, kui mõni re˛issöör seda taotleb, kõrbeb ta lootusetult ja põhjalikult. Tropa kui filmile annab teatud lisväärtuse ühiskondlik-poliitiline kontekst, nn Brasiilia surmaeskadronide küsimus. Igavene küsimus: "kas kurja on võimalik kurjaga välja juurida" jäetakse õhku. Veidi ot-ks üle minnes, siis selles küsimuses on hea arutluse paberiga maha pidanud Ignatieff (kes nüüd on akadeemilise karjääri ukse taha jätnud ja üritab Kanadas võimu võtta) raamatus "Lesser Evil".
Igatahes, ehkki Jumalate film on poeetilisem, tekitas Tropa Brasiilias suuremat tormi, kuna avas mitmeid asju, millest küll ühiskond on/oli teadlik, kuid ei taheta endale tunnistada. Parem/halvem kategoorias ma neid siiski ei võrdleks, tükki see juurde ei anna ega muidugi ära ka võta.

[Jasper]

Doyle`i raamatutest oli see film päris kaugel. Pigem oli tegu Surmarelva filmiga, mis oli viidud paarisaja aasta tagusesse keskkonda. Selline laadna ja lõbus andmine.

Mulle tuli ka filmi ajal meelde kommentaar 'Wanted'i kohta - I just saw two bullets hitting each other, I want my money back, you don't ask money to see two bullets hitting each other - kuigi selle filmi vastuseks oli Sherlocki bulletite dodge'imine ja selle oli ta parem kui Neo ning isegi parem kui Boris The Bulletdodger ise.

guy ritsie mine perse. milline võimalus oli ja tegid hunniku sitta. well done. näitlejatööd näitlejatöödeks (ja ma ei läheks ka siin eriti märjaks), kogu see filmitükk oli täis arusaamatult debiilseid stseene. võid ju väristada oma kaamerat nagu langetõbine, aga kui tulemus on roppigav, siis ei ole midagi teha. elementaarne.

Maitea, mulle tundus just, et kaks tundi läks kiiremalt, kui oleks arvanud.

P.S. See nahktagis põhipaha pidamas parlamendile kõnet tuhandeaastasest riigist oli ikka päris naljakas. ei tea kas oli naljakana ka planeeritud.

Berbatov muretsegu jalgpalli pärast.

[mcnamara]

Hirmus palju on neid parima filmi Oscari nominente sel aastal. Näinud olen Avatari ja Up in the Airi: kummalegi neist seda büsti ei annaks.

Best picture
Avatar (James Cameron and Jon Landau, producers)
District 9 (Peter Jackson and Carolynne Cunningham, producers)
An Education (Finola Dwyer and Amanda Posey, producers)
The Hurt Locker (nominees to be determined)
Inglourious Basterds (Lawrence Bender, producer)
Precious (Lee Daniels, Sarah Siegel-Magness and Gary Magness, producers)
A Serious Man (Joel Coen and Ethan Coen, producers)
Up in the Air (Daniel Dubiecki, Ivan Reitman and Jason Reitman, producers)
The Blind Side (nominees to be determined)
Up (Jonas Rivera, producer)

[mjaasa]

District 9 oli päris ilus film.

[Kasepats-Pidur]

"Hamlet 2" Steve Cooganiga. Päris sümpaatne. Kes teab, see teab.

[Jasper]

"Hamlet 2" Steve Cooganiga. Päris sümpaatne. Kes teab, see teab.

Peter Hook from New Order described the film as "A film about the biggest c**t in Manchester, played by the second biggest[Steve Coogan toim.]".

[H.M Murdock]

Kui naine tahab filmi vaadata, siis soovitan soojalt Tarantino kirjutatud (Tony Scotti produtseeritud) 93nda aasta filmi True Romance - armastust, kokat ja paugutamist. Imala nime taga näitlevad (peaosades) Christian Slater ja Patricia Aqurette, kõrvalosades tarantinolikult tohhuia staare.

[_AI_]

Kui naine tahab filmi vaadata, siis soovitan soojalt Tarantino kirjutatud (Tony Scotti produtseeritud) 93nda aasta filmi True Romance - armastust, kokat ja paugutamist. Imala nime taga näitlevad (peaosades) Christian Slater ja Patricia Aqurette, kõrvalosades tarantinolikult tohhuia staare.

Kogemused näitavad, et eriti armastavad kõik need naised stseeni, kus James Gandolfini Arquetti peadpidi peeglisse virutab, rusikaga ninaluu murrab ning vannikardinaga kägistab. They love it, guaranteed. Ei puudu ka muidugi Scottile kohustuslik kõik tulistavad kõiki lõpustseen (vt ka enemy of state jne). Siiski vaadatav flick.

[Aramis]

Edge of Darkness - väga korralik film. Mel on tagasi. Pole mingi hollywoodi meelelahutus, mis ei pruugi pluss olla, aga värskendav on seda teist stiili ka vahel vaadata.