Film

[marv3llous]

'Atomic Blonde' oli vist eelmise aasta kõige igavam film. Tõeline piin oli ära istuda see 2h. Siis vaatasin, et 'John Wicki' producer on lavastajaks. Selge. Loodan, et sellest trendist mingit suuremat hullust ei arene, sest fastandfurious crowd on omaarust arthouse'i leidmas neid vaadates.

[Mustang]

Mõnuagent
Kuldgloobused on ju mingi pressi pask ja pole enam ammu tõsiselt võetavad. Kunagi anti Turistile 3 nommi sealhulgas parim mees ja naispeaosad. Film oli täiesti jura.

[Rohtaed]

Detsembrikuu põhiteemaks olid Prantsusmaa filmitükid.

Mitmesugust

Killer's Kiss (1955, Stanley Kubrick) 6/10 - Kubricku üks esimesi teoseid. Igav ei hakka, aga ei midagi enamat.
Indrek (1976, Mikk Mikiver) 7/10 - raamat on parem, selles ei ole küsimustki. Aga Mikiveri teos ei üritagi sellest kõrgemale pürgida, pigem on tegemist tagasihoidliku austusavaldusega Tammsaare "Indrekule", millele viitab ehk ka see, et raamatut mitte lugenu vaevalt suudaks midagi arusaadavat filmist välja lugeda. Ja Jüri Järveti näol oli tegemist tõepoolest suurepärase näitlejaga, ka mustvalgelt on väga hästi tunda neid tema erilisi silmi, loomulikult ka erilist häält.
The Manchurian Candidate (1962, John Frankenheimer) 6/10 - ei kõnetanud.
Serpico (1973, Sidney Lumet) 6/10 - Lumet oli kahtlemata väga võimekas ja tähtis režissöör, aga tema ja Pacino koostöös tasub esmajärgus ära vaadata A Dog Day Afternoon.
Secrets & Lies (1996, Mike Leigh) 6/10 - Kuldne Palmioks. Dramaatiline ja tundeküllane inimsuhetel põhinev filmitükk. Inimsuhete näitamine võib aga küündida vaid kuni teatud tasemeni – nii see Leigh' teos mind eriti ei puudutanudki, sest inimesi ja nendevahelisi suhteid on juba küllalt kinoekraanil näidatud, ja lõpuks need vaid jäävadki korduma. Iseasi, kui oleks nende suhete taga mingi tagamõte või kui neid veidi tagasihoidlikumalt, kõrvaltvaataja vaatevinklist oleks näidatud – Leigh' eesmärk antud filmi puhul on aga liigagi läbiloetav.
Anskitket (1958, Ingmar Bergman) 8/10 - lummav.
Steamboat Bill, Jr. (1928, Charles Reisner ja Buster Keaton) 6/10 - meelelahutus, ei enamat.
La double vie de Véronique (1991, Krzysztof Kieslowski) 8/10 - ilu, mõtteid ja kõhedust. Ka dekaloogi peaks millalgi ette võtma.
Soy Cuba (1964, Mikhail Kalazatov) 8/10 - kommunistlik propagandafilm, aga täiesti meisterlik kaameratöö ning Kuuba olemust hõlmab küllap samuti hästi. Ja ka muidu on tegemist ikka suhteliselt geniaalse filmitükiga. Soy Cuba . . .

Prantsusmaa

La religieuse (1966, Jacques Rivette) 7/10 - nunnaelu 18. sajandil, kusjuures on vihjatud ka homoseksuaalsusele.
Les bonnes femmes (1960, Claude Chabrol) 6/10 - eesti keelde tõlgituna oleks ehk – "Mutid"? Jälgitakse alama kihi mõnevõrra labaste naiste käekäiku.
De battre mon coeur s'est arrêté 6/10 (2005, Jacques Audiard) - silmapaistev, seda kindlasti. Väärib vaatamist.

Truffaut
L'histoire d'Adèle H. (1975) 7/10 - ajalugu.
Jules et Jim (1962) 8/10 - film puhtast armastusest, mis kiirgab ekraanil esimest kaadrist viimaseni.

Godard
Pierrot le fou (1965) 7/10 - milleni võib viia armastus?
À bout de souffle (1960) 7/10 - jump cut'i esmakordne edukas kasutamine.
Le mépris (1963) 7/10 - avastseen Bardot' palja tagumikuga on väga tuntud.
Masculin féminin (1966) 8/10 - hõlmab suurepäraselt noorust ja noori ning noorusega kaasnevat pidevat kõhklust. Film keelustati omal ajal alla 18-aastastele vaatajatele, mistõttu oli Godard, kelle sõnul oli film just nimelt noortele mõeldud, pettunud.

Resnais
Mon oncle d'Amérique (1980) - populaarteaduslik pooleldi mängufilmi vormis tehtud teos, mis tutvustab professor Henri Laborit maailmavaadet.
L'année dernière à Marienbad (1961) - leiab üllatavalt palju sarnasusi Ristikivi "Hingede ööga".


Soy Cuba


Jules et Jim

[2mSööt3mMööda]

Vaatasin ära sellise laheduse nagu The Lobster
Väga originaalne ja omapärase huumoriga film

[cabron]

Rohtaed - The Killing nähtud? Kubrick järgmine aasta tegi pärast Killer's Kissi ja see on küll mõnus

[_AI_]

Siiani nähtutest on Get Out olnud kahtlemata parim 2017. aasta film. Eks kinnitab muidugi teada-tuntud tõdemust, et häid filme saab teha ka siis, kui pole rõlget produktsiooni, blingi ja tuntud nägusid, vaid väärtus on stsenaariumil ja ühiskonna allhoovuste allegooriatel. Sobib aastasse 2017 ja USA ühiskonda kui pelmeenid hapukoorega 2. jaanuaril.

Vbla pisut ettearvatav, aga noh, sel on teised eesmärgid kui ühel tavalisel horroril vms.
Ja veel, õnnestus ka Shot Caller lõppeks ära vaadata. Peaaegu sama hea, aga Get out on tervikuna pisut parem.

[2mSööt3mMööda]

Mõnu, õpi soome keel ära! Lühifilm just sinule, nimeks "Tissid".

https://areena.yle.fi/1-2225068

[eika]

a. mother! - eika teatas, et tegu on pmst aasta parima filmiga, mistõttu ma ilmselt forsseerisin ootused üle. Mul on üldse mingi blokeering filmidega, mille piibliviited liiga kergelt kätte tulevad ja siin sain ma sellest allegooriast liiga kiirelt aru (õppetund: ära loe arvustusi). Muidu meeldiv film ja Jennifer Lawrence näitas rindu. Sort of. Film, mille jooksul lähed mitu korda närvi ja kui läbi saab, siis on tunne, nagu oleks poolmaratoni jooksnud.

Jep. Võimalik, et hetkel nähtutest 2017a lemmikfilm. Palju on samas ka nägemata. Ma muidugi hakkasin filmi vaatama nagu õudusfilmi ja alguses mõtlesin, et majas kummitab vms. Siis tuli Aabel-Kain koht, mis hetkel sain aru, et mis filmiga üldse tegu on ja tuleb võtta kui piibliallegooriat. Okei. Äge. Ja siis läks film täiesti lappama ja lõpu osast ei saanud suht munnigi täpselt aru, et mida mõeldud oli. Umbes nagu mingi no99 või Kraali etendust vaataks, kus nagu saad aru, et mis toimub, aga tegelt ei saa ka. Lisaks näitlejatööd olid oosomid, mulle väga meeldis see "pool filmist on kaamera Lawrence`i näos" lüke ja mingid pisiasjad olid veel üsna minu maitsele sobivad. Sesmõttes. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks Get Out (mis kaudselt sarnase loogika peale ehitatud) parem film on.

[Rohtaed]

Rohtaed - The Killing nähtud? Kubrick järgmine aasta tegi pärast Killer's Kissi ja see on küll mõnus

Ei ole, aga see pidavat jah juba parem olema.

Kubrick on selles suhtes huvitav kuju, et ta on teinud filme paljudest erinevatest žanritest, mis, vähemalt tema puhul, on pigem positiivne.

[Mõnuagent 007]

Jep. Võimalik, et hetkel nähtutest 2017a lemmikfilm. Palju on samas ka nägemata. Ma muidugi hakkasin filmi vaatama nagu õudusfilmi ja alguses mõtlesin, et majas kummitab vms. Siis tuli Aabel-Kain koht, mis hetkel sain aru, et mis filmiga üldse tegu on ja tuleb võtta kui piibliallegooriat. Okei. Äge. Ja siis läks film täiesti lappama ja lõpu osast ei saanud suht munnigi täpselt aru, et mida mõeldud oli. Umbes nagu mingi no99 või Kraali etendust vaataks, kus nagu saad aru, et mis toimub, aga tegelt ei saa ka. Lisaks näitlejatööd olid oosomid, mulle väga meeldis see "pool filmist on kaamera Lawrence`i näos" lüke ja mingid pisiasjad olid veel üsna minu maitsele sobivad. Sesmõttes. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks Get Out (mis kaudselt sarnase loogika peale ehitatud) parem film on.

Oot, millest sa aru ei saanud? Võin selgitada

[Mõnuagent 007]

Reedel peaks suurtesse kinodesse tulema joonisfilm Coco, mida julgen soovitada vaatama minna. Eriti, kui on valida, kas kreitest sõumän või Coco, siis võtke kindlasti Coco. Kohati võttis juba sõnatuks see, kui kaugele on animatsioon aastatega liikunud, lisaks üsna armas ja kõiki puudutav lugu perekonnast. Ei meenu isegi ühtegi peerunalja, mida mingil põhjusel peetakse pahatihti oluliseks. Dubleeringus kannab peaosa Mart Poomi poeg Andreas ja, tra, kui andekas see poiss on... Mul kukkus suu lahti, kui teada sain, et see oli tema. Ehk võtke pere kaasa või ainult naine, küll ta nutab jälle.

[eika]

Oot, millest sa aru ei saanud? Võin selgitada

Nonii, miks mitte. Mu kristlikud teadmised suht nõrgad. See ringluse teema jäi vähe arusaamatuks, et naine - kristall - uus naine - kristall - uus naine. Misasi see on? Ja mingid sümbolid jäi ka mu ajule vähe kättesaamatuks. Misasi see verine auk maas oli, mis koguaeg taastekkis, lõpuks kasvas ja kuhu "ema" pidevalt koperdas? Lisaks see kollane vedelik, mis värinad ja äraflippimise ära kaotus (ning mille manustamise lõpetamisel asi täislappesse läks). Mis see oli või mida sümboliseeris. Ja mis värk sellega oli, et "ema" lapse sünnitas. Et kas ta siis lakkas olemas emake maa ja muutus korraga Maarja Magdaleenaks (umbes samal ajal lakkas looja tuba elik paradiisiaed olemas vist ka paradiis? Ei?). Ja see Kristen Wiigi tegelaskuju, kes algselt tuli ja oli "kõik on oosom" ning hiljem massitappis ja mõistis "ema" surma. Kas ta oli ka keegi persoon piiblist või mingi seosega või lampi? Mingid asjad olid veel, aga esiti vist piisab.

[Mõnuagent 007]

Nonii, miks mitte. Mu kristlikud teadmised suht nõrgad. See ringluse teema jäi vähe arusaamatuks, et naine - kristall - uus naine - kristall - uus naine. Misasi see on? Ja mingid sümbolid jäi ka mu ajule vähe kättesaamatuks. Misasi see verine auk maas oli, mis koguaeg taastekkis, lõpuks kasvas ja kuhu "ema" pidevalt koperdas? Lisaks see kollane vedelik, mis värinad ja äraflippimise ära kaotus (ning mille manustamise lõpetamisel asi täislappesse läks). Mis see oli või mida sümboliseeris. Ja mis värk sellega oli, et "ema" lapse sünnitas. Et kas ta siis lakkas olemas emake maa ja muutus korraga Maarja Magdaleenaks (umbes samal ajal lakkas looja tuba elik paradiisiaed olemas vist ka paradiis? Ei?). Ja see Kristen Wiigi tegelaskuju, kes algselt tuli ja oli "kõik on oosom" ning hiljem massitappis ja mõistis "ema" surma. Kas ta oli ka keegi persoon piiblist või mingi seosega või lampi? Mingid asjad olid veel, aga esiti vist piisab.

1. kristall - loomismüüt. Ehk kui üks maailm persse läheb, siis loob jumal (mees) uue maailma. Kristall peaks siis olema paradiisimüüt ja kui pfaiffer selle ära lõhkus, siis oli see justkui Eva sööb õuna.

2. Maarja Magdaleena oli siiski Jeesuse õpilane või armuke. Aga jah, Jeesuse ehk lunastaja sünd see oli. Olulisem oli seal pigem jumala roll ehk tema tegi lapse. Sünnitaja polnud oluline, nagu polnud ka emake maa oluline, kuna jumal ehk mees tegi, mis tahtis.

vedelike osas jään võlgu. Ja hilisemad surmamõistjad ja kõik muu peegeldas (minu arvates) kiriku võõrandumist reaalsest õpetusest.

Kain ja Aabeli sain samas sinu postist aru. See oli veidi arusaamatu esimese hooga, hiljem läks minu jaoks arusaadavamaks piibliallegooriaks.

[eika]

1. kristall - loomismüüt. Ehk kui üks maailm persse läheb, siis loob jumal (mees) uue maailma. Kristall peaks siis olema paradiisimüüt

See "Looja võib luua uue maailma" on mingi legit piiblitõlgendus või Aronofsky enda luul?

ja kui pfaiffer selle ära lõhkus, siis oli see justkui Eva sööb õuna.

Sellest sain isegi mina aru!

2. Maarja Magdaleena oli siiski Jeesuse õpilane või armuke. Aga jah, Jeesuse ehk lunastaja sünd see oli. Olulisem oli seal pigem jumala roll ehk tema tegi lapse. Sünnitaja polnud oluline, nagu polnud ka emake maa oluline, kuna jumal ehk mees tegi, mis tahtis.

Ptui, Neitsi Maarjat mõtlesin, jup. Agaokei, klaar.

Ja hilisemad surmamõistjad ja kõik muu peegeldas (minu arvates) kiriku võõrandumist reaalsest õpetusest.

Jepjep, ma enamvähem sain ka nii aru.

Kain ja Aabeli sain samas sinu postist aru. See oli veidi arusaamatu esimese hooga, hiljem läks minu jaoks arusaadavamaks piibliallegooriaks.

Noojah. Mulle oli pigem see algus osa lihtsam. Jumalal igav, laseb ellu Aadama ja Eeva, kellel keelatakse üks asi. Aadam ja Eeva lasevad üle, paradiisiväravad lüüakse kinni. Tulevad lapsed elik Aabel ja Kain. Üks tapab teise ära. Järgnevast väga ei saanud aru (see peiede asi näiteks) ja siis see lõpp tundus, jep, kiirem kirikumaterdamine ja hoiatus, et emakest maad tuleb hoida jne.

[Mõnuagent 007]

http://www.telegraph.co.uk/films/0/mother-meaning-spoilers-biblical-references-ending-explained/

Noh, enamvähem oleme õigel teel, vist.