Käisin Wilkomil.
Mõtlesin nädala keskel, et kuna laupäev on täitsa vaba ja ilm ilus ja Wilkomil peetakse filmiviktoriinid, aga mulle meeldivad filmiviktoriinid, siis äkki käiks Viljandis. Nii ka läks. Kell 11.40 olin Balti jaamas, erksas meeleolus, ehkki eelmisel õhtul oli toimunud suur ajalehe ballooniõlle test. Palju hullemas seisus olid I klassi istmel minu vastu mürtsatanud kaks päikeseprillistatud üleni mustas noormeest. Nende vahel oli paarkümmend Saku on Ice'i ja hunnik Rakvere Õllesigareid. Hääled olid härradel kui purjus Bonnie Tyleril, iga riideeseme pealt vaatas vastu kaubamärk - kõige stereotüüpsemad peol käinud kalevipojad. Ega nad vist päris Soomes tööl ei käinudki, vaid Tallinnas, aga selleni jõuab veel.
Kirusin omaette, et nüüd peab kaks tundi nende jauru taluma, aga õnneks arutasid nad omavahel, et sõit kestab neil tund ja seitse minutit, mis minu arvutuste järgi pidanuks lõppema kuskil Lelles.
Tüübid lükkasid esimese asjana enda telefonid laadima ja rõõmustasid, et said lõpuks levisse tagasi. Ja hakkasid kiirelt asju ajama.
"Õu, mis teed, me tuleme! Tead, kust! Tallinnas, haahaa, aga tead millega? Rongiga! Oot, sa oled purjus vä? Oot, sa lähed magama vä? Kurat, jäta uks vähemalt lahti."
Kõrvale: "Hea vend, kell on 12 ja ta on juba nii kännis, et läheb magama!"
Uus kõne: "Õu, mis teed ka? Õlut on, mussi on, päike paistab, saame päikest võtta, väike grill, õhtul Terminaatori kontsert! No tavai!"
Kõrvale: "Ok, lähme sinna!"
Pärast esimest kahte õlut jõudis nende tähelepanu ka ülelaudseteni ja nii sain osa võtta vestlusest, mille käigus sain teada, et tüübid on täitsa toredad ja lisaks sellele nende sõnad, et :
"Üks neist elab Türil, aga pole kunagi Türi ringhäälingumuuseumis käinud, kuna mis need 7 telkat ja 3 mikrofoni ikka on."
"Paide-Türi rahvajooks, võidab Pavel Loskutov? Ei, ei ole kunagi kuulnud."
"Kärul on sigailus tammeallee, suvel eriti. Käi kindlasti vaatamas."
"Eks see inimene, kes reaalselt tööd ei tee ehk kontoris istub, see võib Raplast hommikuti tööle rongiga käia, aga ma peaks kõik enda tööriistad kaasa vedama. See oleks 50 kilo!"
Vahetult enne nende peatust, mis osutus Käruks, saabus ka kuri kontrolöridaam ja lubas nad järgmises peatuses välja visata, kui nad kohe õlut ära ei vala. Nad ei valanud, vaid hoidsid näppu pudelil peal ja lahkusid omal jalal.
Viljandis jõudsin ilusti 14.30 algavale filmile, mis polnudki film, vaid lühifilmide kogu. Soomest. Wilkomi kodulehel olid märksõnadeks:
Seks, feminism, seks, seks, feminism, satanism, naised, mehed, soomlased, võim, seks.
Filmid kõikusid seinast seina, millest mõni oli üsna naljakas, mõni mitte nii väga:
- näiteks film, kus rootsisoomlane oli väga rootsi keele fänn ja keeldus kõigil temaga soome keeles rääkimast. Tema mehel oli samal ajal tõsine kõhukinnisus, mida ta suutis veel paremaks teha riidepuu endale tagumikku kinni surudes - see oli naljakas.
- mingi sõbranna oli hädas, et tema äärmusfeministlik sõbranna kipub talle rääkima, kuidas elada - polnud naljaks.
- üks naine kandis läbipaistvat kombineed ja unustas selle ära, kui läks teist sõbrannat kohvikus sõimama. Kõik jäid seepaele ta tisse vaatama, mispeale võttis teine ka tissid paljaks - ei olnud naljakas.
- noormehel on siiami kass, kelle juurde tuuakse teine kass paarituma. inimesed on kohmetud, kassid kepivad valjult. - natuke naljakas
- härrasmehele tuleb kõrvale satanistlik sadomaso-perekond, kes pidutsevad ja nussivad non stop - päris naljakas.
Seejärel võtsin külalistoa, mille ees olid taas kohalikud üleni mustas tegelased õlutit joomas ja vaatasin ära Pierre Richardi ja Gerard Depardieu film La Chevre, mis koonsnes situatsioonikoomikast, kuidas neil kõik väga sitasti läks, aga lõppes ilusti. Pärast seda lugesin wikipediast Richardi kohta, sain teada, et ta oli väga tihti koos just Depardieuga ja et tal oli üldse veel mitmed filmid, mida ma näinud olin.
Lokaalis Mulks (kus oli väga odav jook) toimus seejärel filmiviktoriin, kus küsiti muuseas, et milline näitleja on selle Wilkomi fookusnäitleja (Richard), millise näitlejaga tegi ta eriti tihti koostööd (Depardieu), millistes filmides on ta Wilkomil ja milliseid filme tal veel on. Lisaks küsiti, et millised komöödiafilmid ja mitu on Eesti filmiajaloo kinokassa esimese 15 seas (seda siis iseseisvumise ajast). Panin ühe valesti, Sangarid läks meelest, aga asendasin selle Vasaku jala reedega, mistõttu oli number õige. Kui keegi tahab kiirviktoriini teha, siis võib vastata.
Lisaks küsiti, et milline Gruusia filmilavastaja äsja ära suri ja mis olid tema tuntumad filmid. Kuna ma olin just küsinud kaks päeva tagasi, et kas selle filmilavastaja film "Mimino" on tõesti tuntum kui "Kin-Dza-Dza", siis oli see üsna lihtne.
Kuna ma olin koos tüdruksõbraga kahekesi esialgu, siis liitusin kahe suvalise noore neiuga, kes olid paaris kohas abiks, aga esikolmikukoht tundus esialgu täiesti kindel - sest oligi kolm tiimi. Ja pärast kahte esimest vooru hakkas tunduma, et võit peaks tulema, mis osutuski tõeks, sest võiduks oleks piisanud punktisummast enne viimast vooru. Auhinnaks sai 6 Forum Cinemasi kinkekaarti, mis tulid mulle ja mu sõbrannale, kuna selgus, et noored neiud töötavad Tartus kinos ja näevad nagunii kõike tasuta. Ma ju näen ka tegelikult, samal ajal sai kolmas koht baarikrediiti Viktoriin oli üldse üllatavalt lihtne, aga selle põhjuseks oli ilmselt, et programmijuht Tristan P. koostas selle, kuid eelmine õhtu oli tal see tegemata ja samas Mulksus läks tal üsna hoogsalt ja kaotas sinna enda pressipileti ära. Seetõttu võis hommikul küsimuste väljamõtlemine keerukam olla.
Kaklusi ei näinud, kedagi põlema ei pandud ja väide, et Viljandis on tolmu asemel kokaiin, ei vasta ka tõele. Ainult see oli kahtlane, et viktoriinivastusteks antud lehe tagaküljel oli artikkel, mis kandis pealkirja "Rape". Tore päev oli muidu.
Mõtlesin nädala keskel, et kuna laupäev on täitsa vaba ja ilm ilus ja Wilkomil peetakse filmiviktoriinid, aga mulle meeldivad filmiviktoriinid, siis äkki käiks Viljandis. Nii ka läks. Kell 11.40 olin Balti jaamas, erksas meeleolus, ehkki eelmisel õhtul oli toimunud suur ajalehe ballooniõlle test. Palju hullemas seisus olid I klassi istmel minu vastu mürtsatanud kaks päikeseprillistatud üleni mustas noormeest. Nende vahel oli paarkümmend Saku on Ice'i ja hunnik Rakvere Õllesigareid. Hääled olid härradel kui purjus Bonnie Tyleril, iga riideeseme pealt vaatas vastu kaubamärk - kõige stereotüüpsemad peol käinud kalevipojad. Ega nad vist päris Soomes tööl ei käinudki, vaid Tallinnas, aga selleni jõuab veel.
Kirusin omaette, et nüüd peab kaks tundi nende jauru taluma, aga õnneks arutasid nad omavahel, et sõit kestab neil tund ja seitse minutit, mis minu arvutuste järgi pidanuks lõppema kuskil Lelles.
Tüübid lükkasid esimese asjana enda telefonid laadima ja rõõmustasid, et said lõpuks levisse tagasi. Ja hakkasid kiirelt asju ajama.
"Õu, mis teed, me tuleme! Tead, kust! Tallinnas, haahaa, aga tead millega? Rongiga! Oot, sa oled purjus vä? Oot, sa lähed magama vä? Kurat, jäta uks vähemalt lahti."
Kõrvale: "Hea vend, kell on 12 ja ta on juba nii kännis, et läheb magama!"
Uus kõne: "Õu, mis teed ka? Õlut on, mussi on, päike paistab, saame päikest võtta, väike grill, õhtul Terminaatori kontsert! No tavai!"
Kõrvale: "Ok, lähme sinna!"
Pärast esimest kahte õlut jõudis nende tähelepanu ka ülelaudseteni ja nii sain osa võtta vestlusest, mille käigus sain teada, et tüübid on täitsa toredad ja lisaks sellele nende sõnad, et :
"Üks neist elab Türil, aga pole kunagi Türi ringhäälingumuuseumis käinud, kuna mis need 7 telkat ja 3 mikrofoni ikka on."
"Paide-Türi rahvajooks, võidab Pavel Loskutov? Ei, ei ole kunagi kuulnud."
"Kärul on sigailus tammeallee, suvel eriti. Käi kindlasti vaatamas."
"Eks see inimene, kes reaalselt tööd ei tee ehk kontoris istub, see võib Raplast hommikuti tööle rongiga käia, aga ma peaks kõik enda tööriistad kaasa vedama. See oleks 50 kilo!"
Vahetult enne nende peatust, mis osutus Käruks, saabus ka kuri kontrolöridaam ja lubas nad järgmises peatuses välja visata, kui nad kohe õlut ära ei vala. Nad ei valanud, vaid hoidsid näppu pudelil peal ja lahkusid omal jalal.
Viljandis jõudsin ilusti 14.30 algavale filmile, mis polnudki film, vaid lühifilmide kogu. Soomest. Wilkomi kodulehel olid märksõnadeks:
Seks, feminism, seks, seks, feminism, satanism, naised, mehed, soomlased, võim, seks.
Filmid kõikusid seinast seina, millest mõni oli üsna naljakas, mõni mitte nii väga:
- näiteks film, kus rootsisoomlane oli väga rootsi keele fänn ja keeldus kõigil temaga soome keeles rääkimast. Tema mehel oli samal ajal tõsine kõhukinnisus, mida ta suutis veel paremaks teha riidepuu endale tagumikku kinni surudes - see oli naljakas.
- mingi sõbranna oli hädas, et tema äärmusfeministlik sõbranna kipub talle rääkima, kuidas elada - polnud naljaks.
- üks naine kandis läbipaistvat kombineed ja unustas selle ära, kui läks teist sõbrannat kohvikus sõimama. Kõik jäid seepaele ta tisse vaatama, mispeale võttis teine ka tissid paljaks - ei olnud naljakas.
- noormehel on siiami kass, kelle juurde tuuakse teine kass paarituma. inimesed on kohmetud, kassid kepivad valjult. - natuke naljakas
- härrasmehele tuleb kõrvale satanistlik sadomaso-perekond, kes pidutsevad ja nussivad non stop - päris naljakas.
Seejärel võtsin külalistoa, mille ees olid taas kohalikud üleni mustas tegelased õlutit joomas ja vaatasin ära Pierre Richardi ja Gerard Depardieu film La Chevre, mis koonsnes situatsioonikoomikast, kuidas neil kõik väga sitasti läks, aga lõppes ilusti. Pärast seda lugesin wikipediast Richardi kohta, sain teada, et ta oli väga tihti koos just Depardieuga ja et tal oli üldse veel mitmed filmid, mida ma näinud olin.
Lokaalis Mulks (kus oli väga odav jook) toimus seejärel filmiviktoriin, kus küsiti muuseas, et milline näitleja on selle Wilkomi fookusnäitleja (Richard), millise näitlejaga tegi ta eriti tihti koostööd (Depardieu), millistes filmides on ta Wilkomil ja milliseid filme tal veel on. Lisaks küsiti, et millised komöödiafilmid ja mitu on Eesti filmiajaloo kinokassa esimese 15 seas (seda siis iseseisvumise ajast). Panin ühe valesti, Sangarid läks meelest, aga asendasin selle Vasaku jala reedega, mistõttu oli number õige. Kui keegi tahab kiirviktoriini teha, siis võib vastata.
Lisaks küsiti, et milline Gruusia filmilavastaja äsja ära suri ja mis olid tema tuntumad filmid. Kuna ma olin just küsinud kaks päeva tagasi, et kas selle filmilavastaja film "Mimino" on tõesti tuntum kui "Kin-Dza-Dza", siis oli see üsna lihtne.
Kuna ma olin koos tüdruksõbraga kahekesi esialgu, siis liitusin kahe suvalise noore neiuga, kes olid paaris kohas abiks, aga esikolmikukoht tundus esialgu täiesti kindel - sest oligi kolm tiimi. Ja pärast kahte esimest vooru hakkas tunduma, et võit peaks tulema, mis osutuski tõeks, sest võiduks oleks piisanud punktisummast enne viimast vooru. Auhinnaks sai 6 Forum Cinemasi kinkekaarti, mis tulid mulle ja mu sõbrannale, kuna selgus, et noored neiud töötavad Tartus kinos ja näevad nagunii kõike tasuta. Ma ju näen ka tegelikult, samal ajal sai kolmas koht baarikrediiti Viktoriin oli üldse üllatavalt lihtne, aga selle põhjuseks oli ilmselt, et programmijuht Tristan P. koostas selle, kuid eelmine õhtu oli tal see tegemata ja samas Mulksus läks tal üsna hoogsalt ja kaotas sinna enda pressipileti ära. Seetõttu võis hommikul küsimuste väljamõtlemine keerukam olla.
Kaklusi ei näinud, kedagi põlema ei pandud ja väide, et Viljandis on tolmu asemel kokaiin, ei vasta ka tõele. Ainult see oli kahtlane, et viktoriinivastusteks antud lehe tagaküljel oli artikkel, mis kandis pealkirja "Rape". Tore päev oli muidu.
Kommentaar