Film

[cabron]

Ja nii see film kulgeb - ilusad riided, rinnahoidjaid vähe, korra ka paljad tissid vist sellelt daamilt https://www.imdb.com/name/nm1358569/?ref_=tt_cl_t9.

teen väikese paranduse eelkõneleja essee kohta. Paljalt oli too preili hoopis.

https://www.imdb.com/name/nm3929195/

[Mõnuagent 007]

teen väikese paranduse eelkõneleja essee kohta. Paljalt oli too preili hoopis.
https://www.imdb.com/name/nm3929195/

Damn, ma vaatasingi, et kuidagi vana tundus.

[Mõnuagent 007]

Casey "Mõminanäitleja" Affleck on valmis vorpinud enda kirjutatud ja lavastatud filmi Light of My Life, mis räägib postakolüptilise loo isast, kelle kantseldada on teadaolevalt ainus naisterahvas kogu allesjäänud maailmas, kes on samas ka tema tütar. Kui veidi võib tunduda, et, hei, uus Children Of Men, siis pigem on tegu postapokalütpilise Leave No Trace kohtub Quiet Placega. Film on nimelt meeeeeeeeeletult aeglane, kus tütar ja isa räägivad poolfilosoofilisi teemasid ja liiguvad mööda põhja-keskosariikide kõledaid maastikke ringi.
On muidugi ka pingelisi heitlusstseene, aga neid oli vist umbes 1,5. Ehk ei miskine action-film, vaid vaikselt kulgev deprekafilm isa ja tütre armastusest. Hea selline "võtan veini ja vaatan filmi"-film, millele järgneb selline "mõtlen nüüd natuke ja ohkan"-emotsioon. Hea film, ilmselt kinokassas feilib katastroofiliselt, kuna sellised filmid üldiselt väga kiitust ei saa.
Tisse pole.

[Mõnuagent 007]

Keira Knightley on ossom, ilus ja üleüldse. Aga ma hakkasin nüüd tõsiselt mõtlema, et kas ta selle kõige kõrvelt näidelda ka väga oskab? Seda seepärast, et kinno jõudis PÄRIS spioonidraama Official Secrets. Keira mängib Katherine Guni, kes oli omal ajal töötaja briti signaalluures, kes sai korraga memo NSA-st, mis nõudis briti abi ÜRO julgeolekunõukogu liikmete järel luureinfot, et neid sundida hääletama Iraagi sõja poolt. Tema andis selle muidugi edasi meediale ja sellest tuli suur mürgel, mis ei muutnud lõpuks mitte midagi, sest sõda ikka tuli.
Film on tegelikult väga põnevast loost ja ka kohati ise väga põnev. Võimalik, et professionaalne kretinism, kuid näiteks koht, kus brittide artikkel USA poolt sõelapõhjaks lasti ühe väga lolli vea pärast, oli tõesti hea. Aga sealt edasi oli teemasid liiga palju - suhe moslemist mehega, suhe sõpradega, suhe tööandjatega, suhe advokaatidega jne jne. Kõik oli samas väga jälgitav, kuid nõudis Keiralt väga erinevate emotsioonidega näitlemist ja ehkki ma pole mingi eriline filmispets, siis kohati oli filmi montaaž selline, et nuttev Keira muutub korraga naeratavaks Keiraks ja kuigi mul pole filmi sisule, tempole ega millelegi muule suurt ette heita, siis Keira mängis nii rajult üle, et see hakkas häirima. Ja muidugi see muusika, kui film on niigi natuke liiga kangelaslik väikse mutri võitlus süsteemi vastu, siis seda ei pea rõhutama väga pateetilise muusikaga, ffs.
Ilmselt mõtlen veidi aja pärast veidi ümber, kuna kaks tundi läks kiirelt, kuid mingid traagelpisted jäid sitaks häirima.

[Mõnuagent 007]

Vaatasin filmi ja siiani ei suuda seisukohta võtta, et kas film oli igav, kummaline või lihtsalt kesine - Bernadette, kuhu sa kadusid?. Iseenesest kõlas filmi tutvustus põnevalt, et korraga kadus Antarktikas veidi psühh daam ära, keda mängib Cate Blanchett. Noh, et raamat olla thriller olnud, kuid see film muutus seepeale mingiks väga pikaks eellooks, et teda siis lõpus kümmekond minutit otsida. Blanchett oli muidugi taaskord suurepärane, kuid filmist ei saanudki aru, et kas tegu oli mingi tragikomöödia, draama või jumal teab millega. Ei, noh, film polnud ka otseselt halb ju, aga, noh, neetult igav oli, aga und ka ei tulnud. Saa nüüd aru.

Tisse pole.

[rainis007]

It:Chapter two nähtud siis esimesel (ja öisel seansil)...

Tea, oli see nüüd kõrgele kruvitud ootuste asi või väsinud pea, aga päris esimese osa mõõtu nagu välja ei andnud. Algas meeldivalt, aga keskpaigast alates oli veidi liialt palju eriefektidele panustatud. Mõned It'i vormid olid arusaamatud (nvmd - ei mäletanudki raamatust, et Bev kartis nõida Hansu ja Greete loost) ja minu maitsele tšut palju lasti esimese osa peal liugu.

Vaadata tasub vast ikka.
Tisse ei näinud.

[Mõnuagent 007]

Untouchable on iseenesest väga tavaline dokumentaal. Palju rääkivad päid, pateetiline muusika, aga teema ise ehk Harvey Weinsteini piiramatu võim aastakümneid naisi vägistada, on piisavalt tugev, et 90 minutiga igav ei hakka. Ilmselt tuleb sellest kunagi ka film, miks mitte ei võiks Weinsteinide enda firma seda välja anda, siis saaks loo veelgi mõjusamaks, aga ka siin on kõik olemas - tõeline tõbras, kellele on kõik nii palju teeneid võlgu ja kellel on nii palju raha ja võimu, et ta võis end pidada mingil hetkel puutumatuks. Õnneks ta enam seda pole. Ilmselt saale täis ei tõmba, tisse ei näe, aga soovitan ikka ära vaadata.

[Kasper]

Ükssarvik oli väga meeldiv üllatus. Reaalselt hea huumoriga Eesti komöödia, mis on pigem ebatavaline nähtus.

[Mõnuagent 007]

Ükssarvik oli väga meeldiv üllatus. Reaalselt hea huumoriga Eesti komöödia, mis on pigem ebatavaline nähtus.

Tisse oli?

[Kasper]

Tisse oli?

Liisa Pulk täies hiilguses!

[Mõnuagent 007]

Kui filmile pannakse nimeks Seksikad sulid ja selle peaosas on Jennifer "I Love Tacos" Lopez, siis oleks esimene reaktsioon, et see pole mulle, vaid pigem naistekambale, kes on ostnud veini, kiljuvad ja vadistavad suhetest, taustal jookseb see film ja ajusid ei vaja. Õnneks ma eksisin, sest Seksikad sulid on väga hea film ja Jennifer "Oh Beeen Juu are so biuutiful" Lopez teeb nii hea rolli, et talle ennustatakse isegi oskarit.
Lugu räägib stripparitest, kes hakkavad rikkaid meha uimastama ja siis nende krediitkaarte tühjendama. Kuna mehed ei julge öelda, et nad sellise jamaga hakkama said, siis on neil üsna iisibiisi töö. Film baseerub tõsielul, aga seda niivõrd, et päris seda ei tunnistata, sest loo peakangelanna ei andnud filmile enda dobrood. Ehk välismaine Alex Lepajõe keiss.
Kui film algab tüüpilise "raske elu, strippan, tuleb bling-bling", siis majanduskriisiga tekib kaos ja nii peavadki vaprad tissinäitajad hakkama raha pärast võitlema ja seda tehakse nii hästi, et raha on nii palju, et see kulub kõik tšintšiljakasukatele, kallitele autodele ja suvalisele bling-blingile. Lugu liigub loogilises tempos, mingeid väga vingeid "ojee, teeme Ocean 8"-pöördeid ei ole, kuid sellest hoolimata on tegu väga põneva looga. Ehk kui teil naine ütleb "Õu, Jennifer Lopezi film on kinos, kas sa ei taha tulla", siis võite öelda, et "Jennifer Lopez? Pole minu teetass, aga sinu heaks tulen". Saate viis punkti ja äkki on naine teile piisavalt tänulik, et täidab naisekohuseid ja koristab korteri ära või teeb süüa.

Tisse oli sitaks.

Alates kohast 7:
The Unbelievable
John Wick 3: Parabellum
Hustlers
Humorist
One Cut Of The Dead

[maanus]

Isegi Kohtunikus oli peaaegu tisse, .

[hofnar]

Rambo : Last Blood.

Esimese tapmiseni läks vist üle poole filmi, kuid pettuma ei pidanud. Liverpooli fännist meesfeminstile ei soovitaks, kuid iga vähegi endast lugupidav mees peaks kõigi aegade badassima actionhero viimase etteaste ära vaatama.

Kui Rambo haamriga bordelli kliente surnuks peksma läks siis nägi ka tisse vist.

[Mõnuagent 007]

Peale selle, et eile sai rannamaja ära vaadatud, sai ka kinos käidud. Brad Pitti uus kosmoseepos Ad Astra puhul pean muidugi mainima, et ma olen kosmosefilmide, nukrameelsete düstoopiate ja teekonnafilmide suur austaja, eriti just kosmosefilmide, mistõttu võib järgnevat lugeda kerge reservatsiooniga, aga see oli senise aasta parim film.
Brad Pitt mängib astronauti, kes esialgu töötab hirmkõrgel kosmoseantennil, mida, nagu ka ülejäänud maailma, tabab miskine müstiline energialaine. Pitt lendab kilomeetrite kõrguselt alla. Seejärel teatatakse talle, et need jõulaine võivad tulla tema isa juhitud missiooniga kadunuks jäänud kosmosejaamalt. Ja nii saadetakse Pitt Kuu kaudu Marsile, et sealt isale sõnum saata.
Filmi kõige vingem osa on visuaalid, aga ka Pitti näitlejatöö, sest tüüp on koguaeg meeletult pragmaatiline, tundetu ja seda näitavad ka sagedased psühhoanalüüsid, kuid mida lähemale ta isale jõuab, seda rohkem hakkab ta ise segi keerama. Film on kohati väga aeglane, sest kosmoses ongi distantsid pikad, aga sinna vahele tuleb väga intensiivseid ja pingelisi vägivallapurskeid - piraadirünnak Kuul, intsident Norra biomeditsiinijaamas ja müdin Marsilt startivas raketis.
Kogu meeleolu oli selline Blade Runner 2049 kohtub Gravityga ja siis miskine Dead Man ka otsa. Film on napilt üle kahe tunni, tisse ei näinud.

[Mõnuagent 007]

Film, mille pealkiri küsib Kas Sa oskad saladusi pidada, aga räägib sellest, kuidas ei osata, on KÕIGE poliitkorrektsem film üleüldse. Kui see pole just mingi satiir, aga vist pole.
Ühesõnaga on peategelaseks "tavaline" tüdruk, kelle ülemus on dominatrixist transseksuaal; kelle kolleegidest on mehed kõik geid, välja arvatud tema poiss-sõber, kes on lihtsalt totaalne mömm ja pehmo; kelle toanaabriks on jaapanlanna ja hindu. Kes töötab orgaanilist toitu tootvas ettevõttes, mis on kogu diversityst hoolimata täiesti putsis ettevõte, kuna kolleegid sõimavad, marketing on vale, inimesed tegelevad salaja kohviostmisega ja kõik on kahjumis, aga imekombel tuleb "tavaline" neiu, kes on kõige madalam mutter ja päästab kõik ära, mispeale kogu diversity mõtleb, et see on seepärast, et ta seksib omanikuga.
Jah, ta seksis omanikuga, kuna neiu läks lennuki peale, lennuk hakkas värisema ja ta rääkis suvalisele kõrvalistujale kõik enda saladused ära ja nüüd korraga on see tema firma omanik!!! Peale selle on ta ilgem eit, sest talle meeldib kuulata, ta on marutundlik, sest tema kaasomanik suri ja seetõttu ei suutnud ta mitu kuud tööd teha. Kaasomanik oli veel nii diversity, et tal oli jummala must laps, kuigi ise oli valge hipsterhabemik.
Aga omanik on peale hea kuulaja, malbe hääletooni ja alati kahepäevase habeme kiuste veel ka igati hot, omab six-packi ja ei viigi "tavalist" naist kuhugi keldrisse piitsutamisele, vaid annab niisama maratonseksiga kuuma.
Ja, noh, nii nad siis seal siblivad, film kui Sõprade osa ehk kõik on loogiline, etteaimatav, samas saalis olnud naised kihistasid muudkui naeru ja filmi levitaja ütles ka enne seanssi, et ärge otsige sealt sügavat sisu, vaid tegu ongi lihtsa filmiga, et ma siis ka ei ütle midagi. Aga diversity oli LEVEL MAX!
Tisse ei näinud, asiaadil nägi korra nibukontuure läbi trikoo.

Sisenes selle aasta Bottom 10-sse:
Kursk
The Upside
Creed II
Can you Keep A Secret?
Kapten Morten lollide laeval
The Prodigy
The Head Hunter
Yesterday
Hellboy
Russian Psycho