Algselt postitas Mõnuagent 007
Vaata postitust
-
tuhat tänu -
Filmialane tähelepanek. Christoph Waltz meenutab miskipärast Onu Raivot.Kommentaar
-
kutsuge Mõnu ka järgmine kord, kui naisega filmi vaatate ja jooge rohkelt GT-sid ja siis jääd magama ja kui ärkad poole öö pealt....ongi Mõnu oma revenge saanud!!!Algselt postitas nonoh Vaata postitustKommentaar
-
The Banker räägib kahest neegrist, kes 60-ndatel trügivad valge mehe mänguväljakule, et raha teenida ja kogukonda aidata ning mõistagi seeläbi ühiskonda õpetada. Ja kui sul üks näitlejatest on Samuel L. Jackson, siis sa lihtsalt vaatad. Ja lahe on.see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled
"joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"
"Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."Kommentaar
-
Käisin ka esmakordselt pärast avamist kinos. Kuna ajaliselt sobis ainult film Helista emale, siis sai see võetud käsile. Saalis oli peale minu ainult üks ümaram noor naisterahvas.
Film algas suuseksistseeniga, kus mees tegi naisele keelekat ja samal ajal helistas naisele ema. Selgus, et naine on kehalise kasvatuse õpetaja, keelemees oli tegelikult direktor Rodrigo. Naine oli 35aastane üksik naine, kellel emaga keerulised suhted. Ema oli veidi kummaline ja omas obsessiiv-kompulsiivset häiret või midagi. Seejärel kohtus naine tinderis massööriga, kellega kepiti nii, et tissid hüppasid kui korvpallid.
Seejärel hakkas naine rattal enda sõbrannat lesbipulma viima, kuid panid rattaga käna ja haiglas kohtus ta võõrpäritolu medõega, kes oli tema kunagine peika, kellega noorusajal tehti eelkõige kebensit autopesulas. Mees oli väga kutsikanäoga ja muidu armas.
Kekaõps tahtis direktoriga rohkem mürgeldada, aga see raibe oli abielus. Naine käis bikiinivahatuses, kus talt tõmmati karvu tagumiku vahelt, siis eespoolt, aga kuna ta läks enda sõbrannast vahatajaga tülli, siis jäi pool tutti vahatamata. Korraga oli naine rase ka, mistõttu oksendas ta toreda medvenna näo täis. Siis bängis ta veel medõega. Siis direktoriga, kuna ta sõbranna tahtis spermat, et rasedaks jääda. Naine võttis pärast seksi direktori kondoomi.
Emal oli vähk. Surivoodil leppisid nad emaga ära. Direktor Rodrigoga läksid nad lahku ja naine otsustas lapse alles jätta.
Ema matusel oli komöödia ainus koht, kus ma naersin, kui ema soovilaul hakkas CD-pleieris hüppama.
Lõpus läks naine haigla parkimisplatsile ja ütles autopesula kebomedõele, et ta tahab last alles jätta, Rodrigoga on kõik ja ta tahab armastust. Enne seda andis ta massaažilauaga mööda linna kõndinud tinderimehele korvi. Mees sõitis esmalt autoga minema, seejärel peatus ja nad suudlesid.
The end.
Mõnumeeter: nägi sitaks tisse
Valumeeter: oksendati palju, rattaga pandi hunnikusse
Ajumeeter: dafuq.
Plasticule ka imdb link https://www.imdb.com/title/tt11173524/Kommentaar
-
Eile klappis ajaliselt kõige paremini selline õhtugraafik, et käisin elus esimest korda Ülemiste keskuse kinos. Kuna ma olen aastaid seda keskust vältinud, siis nüüd sain taaskord tõestust, miks ma seda teen. Sealt on võimatu midagi normaalselt üles leida, aga see selleks.
Mõtlesin esmalt minna vaatama armuthrillerit Fatale, kuid kuna mu sinnajõudes oli saal täis müüdud, siis võtsin järgmise samal ajal alanud filmi Kollikütt ehk Monster Hunter. Peaosas Milla Jovovich, kes on siiani tuntud Resident Evili tottersaagaga. Režissööriks tema abikaasa Paul W.S. Anderson, kes on Milla abikaasa ja Resident Evili lavastaja. Ja filmi aluseks on ka sama firma videomäng, mis tegi ka Resident Evili.
Õrn naisterahvas satub võõrale planeedile, kus elutsevad elukad, kes munevad inimese sisse embrüosid ja tapavad möödaminnes ära kõik õrna naisterahva sõjaväerühma. Ses osas on nagu Aliens, aga see Aliensi osa saab läbi sisuliselt 15 minutiga.
Seejärel leidub võõral planeedil tugev hiinlane, kes õpetab Milla korralikult elukatega võitlema. Samal ajal ähvardab kõrbeplaneedil liiva all ka mingi monstrum. Ses osas on tegu nagu Kevin Baconi Tremorsiga, kuid ka see osa kestab umbes 15 minutit.
Seejärel kohtub peategelane Inga Raitari kehastatud Ron Pearlmaniga ja hakkab võitlema draakoniga, kes elab pika torni otsas. Ses osas on GoT meets LOTR. Ka see sagedus kestab umbes 15 minutit. Ehk kogu film ongi nagu pikk arvutimäng, kus on väiksed-lühikesed laadimiskohad, kus tegelased räägivad midagi, et minna siis missioonile. Ma kipun neid laadimiskohti mängudes skippima ja ise mängida ka ei saa.
Sisu on täiesti olematu, suurtest püssidest lastakse vingeid pauke ja eriefektid on justkui okeikad. Kellele selline joga meeldib, sellele soovitan. Muidu võib vahele jätta. Pärast oli ka Ülemiste keskusest väljasaamine totaalne kebens, sest saab seal aru jee, et millisest uksest sinna kuradi trammipeatusesse saab.
Mõnumeeter: Millal justkui polnud mingis kohas rinnahoidjat
Valumeeter: rühm tapetakse ära, muus osas lastakse pauku
Ajumeeter: kõige ajuvabam film
Sõitsin siis Artisesse, kus näidati Norra filmi Tunnel, mida ma juba paar nädalat näha tahtsin, kuid selgus, et täitsa asjata. Üldiselt mulle katastroofifilmid meeldivad. Samuti meeldivad mulle Skandinaavia filmid. Mis saaks valesti minna!?
No veidi saab. Koos kahe kaasvaatajaga (üks keskealine naine ja üks vanem naiskodanik) nägi esmalt ükshaaval erinevate tegelaste taustalugu, kellel perega probleemid, kes niisama imelikud. 40 minutit pärast filmi algust pani mingis Norra tunnelis kütuseveok hunnikusse ja siis hakkas paha pihta. Enne seda tundus, et tehakse väga selline loomutruu ja pädev krimidoku-stiilis film, kus eelkõige keskendutakse kõigele logistikale ja värki.
Aga siis mindi viimase pooltunniga fullretardiks ja hakati hollikat järgi aimama ehk kaotati igasugu loogika.
Päästejuht ütleb, et ärge lükake ventilatsiooni põhja, kuna see võib üles öelda. Sangarlik sidekick lükkab ikka inimesi päästes selle sisse.
Filmi peategelane on muidu chill vana, aga siis selgub, et tema tütar on ka tunnelis. Tüüp lööb sahale hääled sisse ja kihutab veokiga tunnelis, potentsiaalselt ellujääjaid sisaldavad sõiduautod lendavad kahte lehte laiali.
Peategelane leiab tütre üles, aga siis helistab talle häirekeskuse mutt, kes ütleb, et kuskil seal on veel kaks last ja äkki otsiksid nemad ka üles. Kõik ütlevad, et ei ja ei, aga ikka läheb!
Siis ütleb töödejuhataja enda pojale, et ta ei läheks appi. Pojal on savi, läheb ja päästab kangelaslikult inimesi, saab ise surma.
Siis ütleb peategelase tütar, et ta peab ka ikka tagasi minema. Kõik ütlevad, et ei ja ei. Tütar ikka läheb ja päästab viimasel hetkel enda isa ära.
Jne jne. Filmi alguses näidatud lause, et kui tunnelis jama on, siis põgene ASAP unustatakse täiesti ära, pannakse totaalselt superhero stuffi ja film muutus lõpuks tõeliseks piinaks.
Mõnumeeter: nada, kõigil on külm lihtsalt.
Valumeeter: inimesed lämbuvad surnx
Ajumeeter: tegelased on ajuvabad.Kommentaar
-
Kuna Tunneli tõttu jäi neljapäeval nägemata tšehhide Oscarile nomineeritud film Šarlatan, siis sai eile see ära vaadatud. Tšehhid on oskarinommi jahtimas by the book moduleeritud teosega, kus on:
* eluloofilm
* totalitaarse režiimi pahateod väikse inimese vastu
* geivärk
Peategelaseks on Tšehhi legendaarne ravitseja Mikolašek, kes jõllitas inimeste pissiproove vastu valgust ja andis selle pealt diagnoose ja ravimtaimi. Filmi järgi oli ta antud teemal sitaks edukas, mis muidugi ajas kergelt errorisse kohaliku kommunistliku valitsuse, kes tahtis teda kostitada ühe lühiajalise surmanuhtlusega. Filmi esimene pool oli aus biopic, aga korraga lendas ta haussi homoteema, mis juhtus nii ootamatult ja seosetult, et esmapilgul ei saanud üldse aru, miks see vajalik oli. Minuga sama meelt oli saalis olnud neli pederasti, kes krõbistasid terve filmi söögipoolisega ja kellest kaks olid naised. Niipea, kui mehed üksteist bängima hakkasid (filmis), siis hakkasid pederastid üle saali mölisema, kuna muidu naispederastid ei arvaks, et nad on õiged heteropederastid.
Lõpuks sai filmis ka aru, miks see geivärk sisse lendas ja samamoodi võiks mingid MMSi usku inimesed võtta filmist kaasa teadmise, et loodusravi on eranditult hea, sest see paar ärasurevat ravitut võivad olla kommunistliku partei (ehk siis refi või sotside praegu) vandenõu vapra ravitseja vastu.
Oskarit ei tule, sest film jäi veidi nõrgaks, aga viimaste päevade osas oli lõpuks enamvähem okei filmiga tegu.
Mõnumeeter: paljaid naisi polnud, oli mehi.
Valumeeter: vaest tohtrit peksavad erinevad võõrvõimud, ühele homole ronivad sipelgad tagumiku vahele ja hammustavad
Ajumeeter: jooksis ladusalt, sümbolismi oli napilt.
Kommentaar
-
https://www.videosx.porn/sanna-sundq...in-ring-mamma/ kes ei viitsi tervenistiAlgselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustEile klappis ajaliselt kõige paremini selline õhtugraafik, et käisin elus esimest korda Ülemiste keskuse kinos. Kuna ma olen aastaid seda keskust vältinud, siis nüüd sain taaskord tõestust, miks ma seda teen. Sealt on võimatu midagi normaalselt üles leida, aga see selleks.
Mõtlesin esmalt minna vaatama armuthrillerit Fatale, kuid kuna mu sinnajõudes oli saal täis müüdud, siis võtsin järgmise samal ajal alanud filmi Kollikütt ehk Monster Hunter. Peaosas Milla Jovovich, kes on siiani tuntud Resident Evili tottersaagaga. Režissööriks tema abikaasa Paul W.S. Anderson, kes on Milla abikaasa ja Resident Evili lavastaja. Ja filmi aluseks on ka sama firma videomäng, mis tegi ka Resident Evili.
Õrn naisterahvas satub võõrale planeedile, kus elutsevad elukad, kes munevad inimese sisse embrüosid ja tapavad möödaminnes ära kõik õrna naisterahva sõjaväerühma. Ses osas on nagu Aliens, aga see Aliensi osa saab läbi sisuliselt 15 minutiga.
Seejärel leidub võõral planeedil tugev hiinlane, kes õpetab Milla korralikult elukatega võitlema. Samal ajal ähvardab kõrbeplaneedil liiva all ka mingi monstrum. Ses osas on tegu nagu Kevin Baconi Tremorsiga, kuid ka see osa kestab umbes 15 minutit.
Seejärel kohtub peategelane Inga Raitari kehastatud Ron Pearlmaniga ja hakkab võitlema draakoniga, kes elab pika torni otsas. Ses osas on GoT meets LOTR. Ka see sagedus kestab umbes 15 minutit. Ehk kogu film ongi nagu pikk arvutimäng, kus on väiksed-lühikesed laadimiskohad, kus tegelased räägivad midagi, et minna siis missioonile. Ma kipun neid laadimiskohti mängudes skippima ja ise mängida ka ei saa.
Sisu on täiesti olematu, suurtest püssidest lastakse vingeid pauke ja eriefektid on justkui okeikad. Kellele selline joga meeldib, sellele soovitan. Muidu võib vahele jätta. Pärast oli ka Ülemiste keskusest väljasaamine totaalne kebens, sest saab seal aru jee, et millisest uksest sinna kuradi trammipeatusesse saab.
Mõnumeeter: Millal justkui polnud mingis kohas rinnahoidjat
Valumeeter: rühm tapetakse ära, muus osas lastakse pauku
Ajumeeter: kõige ajuvabam film
Sõitsin siis Artisesse, kus näidati Norra filmi Tunnel, mida ma juba paar nädalat näha tahtsin, kuid selgus, et täitsa asjata. Üldiselt mulle katastroofifilmid meeldivad. Samuti meeldivad mulle Skandinaavia filmid. Mis saaks valesti minna!?
No veidi saab. Koos kahe kaasvaatajaga (üks keskealine naine ja üks vanem naiskodanik) nägi esmalt ükshaaval erinevate tegelaste taustalugu, kellel perega probleemid, kes niisama imelikud. 40 minutit pärast filmi algust pani mingis Norra tunnelis kütuseveok hunnikusse ja siis hakkas paha pihta. Enne seda tundus, et tehakse väga selline loomutruu ja pädev krimidoku-stiilis film, kus eelkõige keskendutakse kõigele logistikale ja värki.
Aga siis mindi viimase pooltunniga fullretardiks ja hakati hollikat järgi aimama ehk kaotati igasugu loogika.
Päästejuht ütleb, et ärge lükake ventilatsiooni põhja, kuna see võib üles öelda. Sangarlik sidekick lükkab ikka inimesi päästes selle sisse.
Filmi peategelane on muidu chill vana, aga siis selgub, et tema tütar on ka tunnelis. Tüüp lööb sahale hääled sisse ja kihutab veokiga tunnelis, potentsiaalselt ellujääjaid sisaldavad sõiduautod lendavad kahte lehte laiali.
Peategelane leiab tütre üles, aga siis helistab talle häirekeskuse mutt, kes ütleb, et kuskil seal on veel kaks last ja äkki otsiksid nemad ka üles. Kõik ütlevad, et ei ja ei, aga ikka läheb!
Siis ütleb töödejuhataja enda pojale, et ta ei läheks appi. Pojal on savi, läheb ja päästab kangelaslikult inimesi, saab ise surma.
Siis ütleb peategelase tütar, et ta peab ka ikka tagasi minema. Kõik ütlevad, et ei ja ei. Tütar ikka läheb ja päästab viimasel hetkel enda isa ära.
Jne jne. Filmi alguses näidatud lause, et kui tunnelis jama on, siis põgene ASAP unustatakse täiesti ära, pannakse totaalselt superhero stuffi ja film muutus lõpuks tõeliseks piinaks.
Mõnumeeter: nada, kõigil on külm lihtsalt.
Valumeeter: inimesed lämbuvad surnx
Ajumeeter: tegelased on ajuvabad.Kommentaar
-
Sputnik on nüüd selline veits говорит Mосква laadne film - kui ei saa nõuga, siis saab jõuga.
Kaks kosmonauti toovad taevast midagi kaasa ja siis tuuakse
olukorda päästma.
Kõik läheb hästi. Visuaalselt lahe, musoon ka tip-top, vähekene närvikõdi ka, teemaarendus on nagu venelaste jalka. Ehk hea meelelahutus.see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled
"joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"
"Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."Kommentaar
-
see Znyderi uus värk on nüüd paljuräägitud director's cut, uus film või mingi remix?Kommentaar
-
Remix kõige õigem ehk. Whedon võttis filmimise üle, fännid polnud rahul tulemusega ja znyderile anti võimalus koroona ajal näidata, mis ta tegelikult teha tahtisAlgselt postitas Jasper Vaata postitustKommentaar
-
Sai siin paari nädala jooksul natuke kinoski käidud. Kummaline film Saatuslik naine algab nagu keskmiselt paha suhtethriller, kus überrikas must mees läheb Vegasesse, bängib veidi nümfo naist. Mees läheb koitsa ja satub sissetungi ohvriks, aga oh ei, politseiuurijaks osutub sama nümfo!
Seejärel läheb film põnevamaks, kuna hakatakse jahtima, et kes võiks olla mehe ründaja ja lõpptulemusena on üldse arusaamatu, et miks seda esialgset bängimist seal vaja oli, sest ülejäänud film läheb täiesti teises tempos, kus ülirikas must mees on rasketes seisudes igal pool.
Noh, ootasin isegi hullemat, lõppkokkuvõttes praeguse kinoaja kohta üsna okei teos. Peategelanna pumppüssiga oli üsna hot.
Mõnumeeter: bängiti, aga see oli selline hollivuudilik "tissid kaetud, aeglane amelemine"-stiilis.
Valumeeter: peksti ja tapeti, nuga anti ka
Ajumeeter: lipalopa.
Sitaks oskarivõitjaid oli kokku pandud filmis Väikesed asjad, kus vanaldane mustanahaline politseiuurija Denzel Washington moodustab paari noore ja populaarse detektiivi Rami Malekiga, et leida üles (leitakse üsna kiirelt) arvatavat sarimõrvari Jared Letot.
Kõlab nagu Seven? Noh, sisu ongi nagu veidi värvilisem, veidi vähem stiilne ja kõvasti vähem mõjuv hiina koopia. Film polnud teab mis kiire. Koguaeg oli tunne, et nad ei saa ju nii väga Sevenit järgi teha, aga saadi üha rohkem. Ma nüüd ei teagi, kas see on hea.
Mõnumeeter: nägi paljaid surnud naisi
Valumeeter: nägi paljaid surnud naisi
Ajumeeter: Sevenit nähtud, siis pole miskit mõelda
Sakslaste Undine oli ka PÖFFil, aga seekord tuli kinno. Daam läheb mehest lahku, kuid leiab kohe armastuse tuukrist. Naine töötab Berliinis giidina ja nad käivad kohtamas ja on ilge armastus. Siis ma jäin magama, mees oli sukeldudes saanud ajukahjustuse, naine tappis enda eksmehe ja veidi jäi lõppu veel. Tundus lahe, aga ma magasin ikka väga suure osa filmist maha
Mõnumeeter: märg T-särk
Valumeeter: vees kiputi uppuma
Ajumeeter: vaata viimase lõigu viimast lauset.
Eestlaste dokumentaal Sea aasta lubas kroonikakaadreid eelmisest aastast ja see pakkus kroonikakaadreid eelmisest aastast. Filmi kokkuvõte vist tahtis olla midagi sellist, et kõik jaurasid EKRE kallal, EKRE jauras kõigi kallal, aga keegi ei taha tõsiselt võtta tõelisi kangelasi ehk mingit kümmet kliimaprotestijat, vaid keskenduvad arutule tarbimisele. Film oli lühike, pärast oli veidi arutleda. Saalis oli täpselt kaks inimest.
Mõnumeeter: nada
Valumeeter: eem, nada vist
Ajumeeter: nada
Eile sobis enne Euroopa Liiga mänge ajaliselt ainult film, mida ma vist muidu poleks isegi vaatama läinud Barbi ja Stari puhkus Vista Del Maris. Tegu on kahe naiskoomiku produtseeritud, kirjutatud ja näideldud filmiga, mis muutis mind skeptiliseks, sest naised ju üldiselt nalja teha ei oska.
Kaks keskealist lolli poetöötajat lähevad puhkama rannakuurortisse, kus peidab end albiinost pahalane, kes tahab tapjamoskiitodega linnaelanikke tappa. Kõlab juba huvitavalt? Ei?
Tegelased plärisevad kogu aeg, laulma hakatakse lambist, kuid umbes veerandtunnist ahastamist naersin ma esimest korda. Siis läks veidi mööda ja naersin üha rohkem. Korraga tabasin end mõttelt, et mida fakki, see on reaalselt naljakas. Mõned naljad, laulud olid tõesti täiesti ogaralt totrad, aga samas ka goofballilikult toredad. Meespeategelane oli erakordselt tühm ilus mees, kes mängis hallides varjundites erakordselt tühmi ilusat meest.
Filmi lõpuks jäin väga rahule, ilmselt selle aasta senine parim kinoelamus. Saalis oli peale minu veel kaks inimest. Kuna tegu oli paarikesega, siis vaatasin vahepeal, et kas ma näen ikka kahte peanuppu. Nägi küll.
Mõnumeeter: seksi tehakse palju, kuid midagi ei näe.
Valumeeter: moskiitod nõelavad.
Ajumeeter: pisikesed tähelepanekud siit ja sealt, et kui häid nalju sisse topitud.Kommentaar
-
Netflixist sattusin lampi sellise asja peale: https://www.youtube.com/watch?v=IMJJzN6d_Xk
Naljakam ja badassim asi, mida üle pika aja vaadanud olen. 3 gängsterit - venelasest stripiklubi pidaja, ameeriklasest autoärikas ja kuubalasest narkosmuugeldaja panevad pead kokku ja käivad 90ndatel venemaalt huvitavamat kaupa ostmas. rolleritest tuumalöhkepeadeni. Filmi tegemise ajal oli veel üks neist interpoli poolt tagaotsitav. Pablo Escobari mängimine vene maffiale, Cali kartelli ülelaskmine jne. kreisid stoorid.
Filmitegijal kulus 7 aastat, et nende 3ga interjuud saada. Ühel käis panama vanglas isiklikult külas (10k daala sukasääres, et ennast sisse bribeda), teise tagaotsitavaga tegi intervjuu kuskil löuna-aafrikas.
Tegelt ma mötlesin, et kui nad suutsid peterburist rakettidega varustatud allveelaeva omale smuugeldada, siis umbes samal ajal juhtus ka ju see Estonia asi“Just because you're offended, doesn't mean you're right.”Kommentaar
-
Äkki läheb teistkorda järjest samamoodi, et ei oota filmilt mitte midagi, aga ajaliselt sobib ja on pärast tore? Umbes nii ma mõtlesin, kui läksin vaatama hommikul filmi Tom ja Jerry. Treiler nägi vähemalt välja umbes sellisena, et on kas väga-väga halb või väga-väga halb, aga samas nii halb, et juba hea.
Ideaalis võiks oodata muidugi Paddingtoni filme, kus animatsioon ja pärisnäitlejad klapivad ja ka dubleering ei riiva silma. Sellega läks veidi viltu kohe. Tambet Tuisk ja Tõnis Niinemets olid nii koomilised häälevalikud, et ajasid kohe naerma. Animatsioon polnud ka Paddingtoniga võrreldav, sest, noh, tegelased olid täpselt samad, mis nad 80 aastat olnud on. Vähemalt on Chloe Moretzist kasvanud endast üsna täiskasvanud kiisu, kuid näitlejana ta vist suurem asi pole endiselt.
Kass ja hiir teevad üksteisele haiget ja mürgeldavad hotellis, kus Chloe üritab mingit korda luua. Film on lasteka jaoks veidi pikk (üle 80 minuti ei tohiks kunagi lastefilm kesta, kui pole just Paddington või Pixar). Väga armas pole ja naljad on ka Tom saab pidevalt välguga ja muude asjadega pihta. Samas saalis oli enneolematult palju rahvast (vähemalt 12). Et ilmselt on nädala vaadatuim film.
Mõnumeeter: Ei olnud midagi
Valumeeter: loomi väärkoheldi vääritult
Ajumeeter: isegi wokemeeter oli paigas ehk kõik paarid olid rassiliselt mitmekesised.Kommentaar
-
ütleme nii, et see osa su arvustusest oli tublisti naljakam, kui see film.Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustKommentaar
Kommentaar