Algselt postitas Mõnuagent 007
Vaata postitust
320x50 ülemine bänner
Collapse
Teadaanne
Collapse
No announcement yet.
Film
Collapse
X
-
Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustSel ajal, kui progressiivne foorumisugu tegeles edasi aruteluga, et kes ja kuidas perssepanekut propageerib, läksin vaba päeva lõpetuseks kinno. Kuna kinodesse tuli sellesuvine blockbuster F9, siis ega kinos suurt midagi polnudki.
Kiiretest ja vihastest mäletasin umbes nii palju, et kunagi näidati 24. veebruaril ühel erakanalil päev otsa neid osasid. Järgmisel päeval ütles tuntnud ajalehe peatoimetaja ja ka teleski jalkast rääkimas käinud foorumlane miskise sellise lause: "Mingid idioodid vaatasid ilmselt eile presidendikõne asemel nagunii kiireid ja vihaseid." Ma siis juhtisin tähelepanu, et nende hulka kuulusin ka mina.
Samas ma ilmselt tarbisin nende kõrvale veini, kuna ma täpselt ei mäleta, mis seal sisu oli. Peale selle, et Vin Diesel oli vist hea, mingid teised tegelased olid ka. Sõideti tankidega, siis jälitati lennukeid ja tehti igasugu pulli, millel puudus igasugune loogika. Aga samas oli üsna lõbus.
Noh, uus film on umbes samasugune, kus seekord on põhiliseks tegevuseks Vin Dieseli ja John Cena kehastatavate vendade taustalugu. Üks vend on nagu hea ja teine on halb, mõlemad sõidavad sitaks kiiresti ja tegelevad mingi spioonivärgiga. Dieselil on kambas head ja rassiliselt mitmekesised sidekickid. Cenal on põhjamaine lõug ja tema kambas on valged kandid ja mingi diktaatori rikas poeg Otto. Lisaks on neil käes ka Charlize Theroni kehastatav naine, kes on väga paha, aga olla tapnud ka Dieseli lapse ema.
Noh, mingi selline suhtedraama käis filmi kõrval, kus põhirõhk oli autode koledal lõhkumisel ja seekord oli Laagna kanali asemel Tbilisi. Üks auto saadeti rakettidega kosmosesse, mingid jorsid sõitsid üle laguneva köissilla, siis kihutati mööda erinevaid linnu ja üleüldse.
Film kestis tugevalt üle kahe tunni, aga oli üsna lõbus samas. Paar korda oli tõesti tunne, et kas saab veel totramaks minna, aga ilmselt läheb, sest osasid tuleb veel. Muuhulgas käis saalis iga tunni järelt järelvalvaja, et inimesed ei filmiks. Seega ärge kinos filmige.
Kõik meetrid olid puudulikud.
Kommentaar
-
Algselt postitas cannuman Vaata postitusttra. spoiler rsk! Kõik elamus rikutud!
Kommentaar
-
mulle meeldis (?) Moulin Rouge (?!). ootamatu. tõenäoliselt meeldiks isegi ilma telefoni vaadates, kuigi seekord oli teine toeks. Romeo+Juliet on muidugi alati meeldinud. peab järgmisena siis Strictly Ballroomi ära vaatama.
Kommentaar
-
FILMIARVUSTUS: Karma saab su ikka kätte, isegi pärast 27 aastat
Kunagi 1993. aastaks oli minust saanud väikestviisi filmifriik ja noorusliku entusiasmiga olin ma valmis vaatama igasugu filme, mida võimalik vaadata oli. Seda sellises tempos, et toona madalapalgalisel kohal töötanud ema finantsvõimekusele oleks mu kinoskäimise soovid liiga tugevat mõju avaldanud. Seega tulin ma napilt 11aastasena suurepärasele ideele. Hiilida tasuta kinno!
See õnnestus mul nii edukalt, et ma pidasin end sisuliselt nähtamatuks ninjaks, kuigi tagantjärgi targana võis ilmselt piletiproual võis ühest varateismelisest olla üsna ükskõik. Majandus oli niigi omadega persses ja kino Avangard kuskil Võrus oli ka ilma minu piletirahata hukule määratud. Näiteks vaatasin niimoodi kinos ära filmi Armutu Clint Eastwoodiga, mis tõi kinoplakati järgi neli Oscarit, aga vist ka sama palju vaatajaid. Teisi filme vaatasin ka, aga nende nimetusi ma ei mäleta.
Samamoodi ei mäleta ma seda ühte Itaalia filmi, kus mu kaval plaan totaalselt metsa läks. Ma olin enda suurepärasest kinoskeemi seganud ka pinginaaber Taneli. Meie duo töötas dünaamikal, et mul tuli mingi loll mõte ja siis kuidagi oli see meie mõlema mõte. Kui see metsa läks, siis muidugi mitte minu pärast.
Ühesõnaga ühel sombusel (vist) novembriõhtul otsustasime minna vaatama Itaalia filmi. Kinosaali minek läks hästi. Seejärel oli plaan selline, et ootame väljapääsu ees olevate kardinate taga ja kui inimesi saali tuleb, siis infiltreerume publiku sekka ja hakkame filmi vaatama.
Nii me seal ootasime. Kuna oli siiski nõmedad 90ndad, siis meil polnud kella ka. Aeg muudkui möödas, aga keegi kinno ei tulnud. Sõber hakkas rääkima, et me peaks ära minema, sest kedagi pole. Mina kartsin omakorda, et kui me nüüd samatargalt tagasi kõnnime, siis saab kinoproua minu superideest teada. Pärast pikka vaidlust läkski Tanel ära, aga tuli kohe tagasi. Näost jummala kaame, et kino on kinni. No oligi! Kedagi ei tulnud mingit Itaalia komöödiat vaatama ja nii me siis istusime nagu lollid kinos kinni.
Pärast mõningat analüüsi leidsime, et kinosaali väljapääsud on lukus kõigest haakidega ja nii kadusid kaks geniaalset kinopiraati sombusesse varatalvisesse Võrru. Kui ma koju jõudsin, siis lõppes just Metsiku Roosi esimene osa. Seega olime me tänu avantüürile ainsad inimesed Eestis, kes seda ei näinud.
Täna läksin pärast õhtust uinakut vaatama filmi Surm, kuulsus ja kotitäis raha, mille Rotten Tomatoese rating polnud miskit imelist (12), kuid see algas soodsal ajal. Kinosaalis oli peale minu veel üks inimene. Film hakkas kenasti, kus oskarivõitja Allison Janney mängib resigneerunud naist, kelle elust pole mitte kellelgi sooja ega külma. Mees petab teda hiigelsuure daamiga, töökaaslased ei tee teda märkama ja kõik on halvasti. Kui mees talle armukesega vahele jääb, siis saab mees südari ja sureb. Seejärel otsustab daam, et see aitaks tal saada tähelepanu mingi kohaliku Katrin Lusti saatest ja hakkab valetama, et mees on röövitud. Sekka on pandud maffiaraha, politseinikud, väiksemad Katrin Lustid ja nii edasi. Film meenutab tugevalt vendade Coenite fan-fictionit, kus kõik tegelased on veidi opakad, põrkuvad omavahel lollides olukordades ja surevad koomiliselt. Ühesõnaga oli täitsa nitšekas vaatamine ja sellest innustust saanuna vudisin ma sellesse väärtfilmide kinno, et seal lõpuks ära vaadata taanlaste „Erna sõjas“.
Kuna üksi filmi vaatamine on endiselt üsna spooky, siis küsisin igaks juhuks, et ega ma jumala eest ainus klient pole, kelle pärast kino töötama peab. Selgus, et ei ole, saalis olla veel umbes 10 inimest ja ostsin seepeale pudeli limpsi.
„Erna sõjas“ on pooleldi filmitud Eestis, mistõttu võib seal näha mitut kõikides Eesti filmides osalevat taustanäitlejat ja ka Gert Raudsepa, kes saab isegi saksa keeles veidi rääkida. Süžee on lihtne – Ernal on veidi totu poeg Kalle, keda tahetakse I maailmasõja viimasel aastal Saksa sõjaväkke võtta. Kuna poiss on totu, siis läheb Erna kaasa. Desertöörilt saadud mundriga läheb ta väeossa, nimetab end Juliuseks ja ehkki ta näeb välja, nagu Edith Artois Allo Allos natsimundris, siis lähevad kaaslased tema plaaniga kaasa.
Mõned mehed ikka kahtlustavad ja tahavad keskealist prouat vägistada, aga muidu jookseb kõik kenasti rindeni, kus Erna hakkab näiteks punkrit koristama ja on noortele meestele ema eest.
Sel hetkel selgus, et ma olin limonaadi liiga kiirelt ära joonud ja kuna tundus rahulikum hetk, siis lippasin kiirelt tualetti.
Kergemana ja rahulolevamana tagasi tulles selgus aga halb tõsiasi. Kinosaali lukk oli snepriga ja mu selja taga lukku läinud. Deja vu 27 aastat taguse olukorraga, aga seekord olin ma lukus kinosaali ukse taga teisel pool. Muidu oleks saanud ära minna, aga kaarditasku oli saalis…
Kuna ma olen alati ilgelt nupukas olnud, siis mõtlesin järgmisi plaane:
- Minna teise saali ja vaadata seal jooksvat filmi. Korraks vaatasin ka üle ukse sisse, seal oli mingi karvane mees ekraanil. Sel hetkel sain aru, et see pole hea mõte, sest äkki keegi tahab veel vetsus käia ja siis saaksin sisse.
- Helistada Artise telefoninumbrile. Helistasin, see andis teada, et hetkel pole võimalik kellelgi vastata.
- Kirjutada Artise turundusjuhile. Kirjutasin, aga kahjuks on tal ka enda elu, mistõttu pole ta vist veel endiselt mu muret märganud.
- Kõlgutada niisama jalgu ja loota, et keegi läheb tualetti. Seda ma ka tegin, kuid saalis olid tõelised superpõied ja keegi ei liikunud. Saalist kostus ka tumedaid plahvatusmürtse, mistõttu poleks ka saaliuksele koputamisest kasu.
- Teha nagu Ellen Ripley Aliensis ja kasutada e-sigaretti tuletõrjealarmiks. Õnneks oli see nii loll idee, et seda ma isegi ei proovinud.
Pool tundi hiljem saabus kinofuajeesse hämmaris töötaja, kes mu lõpuks saali lasi ja imestas: „Kuidas see uks küll kinni sai minna!?“
Jõudsin tagasi Ernale kaasa elama, kui sõida oli tema jaoks läbi. Ta istus pommilehtris, vastaseid hoidsid teda sihikul, kuid ta leidis taskust Danneborgi ja seepärast teda maha ei lastud.
Pool aastat hiljem kodu poole saades selgus, et keegi Erna sõjakaaslastest oli ta rasedaks teinud. Kui keegi filmi näinud on, siis äkki saate kirjutada, et kes? Lisaks selgus, et Kalle oli elus. Kui keegi filmi näinud on, siis äkki saate kirjutada, et kuidas sõda kulges ja mis seal juhtus?
Ühesõnaga oli hea ja meeleolukas kinoõhtu. Aa, tisse nägi ka mõlemas filmis.
Kommentaar
-
Algselt postitas cabron Vaata postitustKas Erna mingi keskealine-pensio ei olnudki?
Kommentaar
-
Oh, fakk, käisin poisiga kinos, eks. Space Jam: A New Chapter peaosas Lebron Jamesiga. Ma isegi ei mäleta, et kas mulle noorena esimene Space Jam meeldis, aga vähemalt ta on omamoodi klassika. Uus film tundus, et, noh, kui halb ta ikka olla saab.
Aga sai olla kuradi ilge pask. See film on nagu igast otsast totaalne jura. Lebron on puise näoga isa, kelle üks laps tahab kossu asemel hoopis kossumängu arendada. Aga siis korraga on poeg Warner Brosi arvutisüsteemis pantvangiks ja Lebron peab seal Bugs Bunny ja kompaniiga tema päästmiseks võistlema arvutimängus.
Noh, polegi nii hull? Aga selles filmis pole mitte mingit muud pointi. Film kestab pea kaks tundi ja siis käib Lebron läbi kõik tuntumad WB filmid ja kogub seal resideeruvaid Looney Tunesi tegelasi. Noh, et Batmani ja Supermani asju näidatakse, Matrixit, GoT-d ja nii edasi ja tagasi. Lihtsalt, et "vaadake, meil on mingeid vingeid filme ja me oleme sigalahedad". Aga, nagu öeldud, see kräpp kestab kaks tundi.
Lõpumäng kestab kuradi pool tundi, punkte antakse savilt ja taustal hõljuvad igasugu tuntud WB tegelased endiselt. Nalja sai umbes korra, aga see oli kogemata. Lebron ütles korraga, et ta on tissimaailmas, aga siis selgus, et ma kuulsin valesti ja see oli DC maailm. Teisi tuntud korvpallureid näidati ainult üheks lauseks, Lebron ise oli umbes samapuine Jordaniga, aga kogu ülejäänud film oli nii õudne pask, et see isegi ei häirinud.
Vältige iga hinna eest!
Kommentaar
-
Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
Vältige iga hinna eest!
Võtsin omal peagi viieseks saava poisi kaasa, kes suur filmide fänn. Mõtlesin, et film võiks vähemalt inspireerida noort kutti kossu mängima (kasvõi oma toas, kus korv olemas). Lõpus elas natuke küll mängule kaasa, aga see oli ka kõik. Koss oli pmst teisejärguline filmis.
Pmst film teenib kahte eesmärki ja kumbki pole neist vaatajate soovidega seotud - eesmärk on reklaamida Le Broni kaubamärki ja seda, et ta on kunn ning läbi Le Broni kõiki WB filme ja tegelasi. See oli ka kõik.
Tehniliselt oli muidu tiptop ja tore, kui keegi sellepärast vaatama minna tahab. Tempod olid ka paigas, aga see oligi tehniliselt okei, mida polnud mõistliku sisuga täidetud.
Millegipärast on peas, et see Jordaniga kunagine esimene film oli ikka äge ja nalja sai ja Jordan ennast seal ka nii tõsiselt ei võtnud. Et oli kuidagi fun. See oli siin ära tehtud.
Kommentaar
-
"The most beautiful thing we can experience is the mysterious. It is the source of all true art and all science. He to whom this emotion is a stranger, who can no longer pause to wonder and stand rapt in awe, is as good as dead: his eyes are closed."
Kommentaar
-
Algselt postitas Yattara Vaata postitustNicolas Cage-i "Pig" on igati väärt film. Praeguseks juba teine film Cage-iga peaosas, mis mu viimase 5 aasta lemmarite seas Top10-sse pääseb. Soovitan tsekata.
Kommentaar
-
Algselt postitas tarry Vaata postitustTaavi Libe saates juhtusin nägema,et "Õiglus"2. on sügisel ekraanidele tulemas.
Kommentaar
Bottom 300x250
Collapse
Kommentaar