Film

[Mõnuagent 007]

Sul noku kõhus?

[Daz Booob]

Apteeker Melchiori film on nagu... seriaal. Suht teatri-kastmes. Et nuh, ma arvan, et a la Tanel Toomi sules olnuks see teos rohkem film.
Kas eesmärk oli rohkem seriaal, kui film - sedant ei tea (raamatuid ju mingi 7 vist?).
Palju lahedaid detaile, kuid nende sulatamine üheks saanuks olla parem.
Aga. Tore vaatamine ja pigem vaatan kunagi veel.

[nonoh]

Sul noku kõhus?

innie vs outie

[El President]

Tisse ei näinud.

kummaline, arvestades, et esimeses raamatus on päris detailne pornograafiline stseen ka sees.

[Jasper]

Last Duel oli päris äge. Soovitan.

Peaks vast Ridley Scotti kolmandale duelli filmile silma peale viskama. On keegi näinud?

[Kasepats-Pidur]

Top Gun: Maverick

Kaks pöialt üles. Cruise võib eraeluliselt veits weirdo olla, aga kinoasja ta jagab. Esimese osaga seotud nostalgianäärmed said kergelt kõditust, aga suures pildis täiesti uus film ja mitte moneygrab. Nüüdisaja üldiste filmisuundumuste valguses olid postiivsed asjaolud ka linatüki pikkus (2h11min; kannatas cola-põiekaga ilusti lõpuni ära) ja asjaolu, et lõpus ei tiisitud võimaliku tulevase triloogia, uue nemesise vms-ga.

[Mõnuagent 007]

Top Gun: Maverick

Kaks pöialt üles. Cruise võib eraeluliselt veits weirdo olla, aga kinoasja ta jagab. Esimese osaga seotud nostalgianäärmed said kergelt kõditust, aga suures pildis täiesti uus film ja mitte moneygrab. Nüüdisaja üldiste filmisuundumuste valguses olid postiivsed asjaolud ka linatüki pikkus (2h11min; kannatas cola-põiekaga ilusti lõpuni ära) ja asjaolu, et lõpus ei tiisitud võimaliku tulevase triloogia, uue nemesise vms-ga.

Ma mäletasin justkui, et esimeses osas oli rohkem nalja. Ala, kui seal Saddam Husseinile rakett pähe kukutati ja muu säärane. Aga muidu oli tore film, lennukid olid lahedad. Lõpus läks üsna Pierce Brosnani Bondiks kätte, aga muidu lõbus.

Ma ise käisin eile vaatamas filmi Püha öö, mis on selline armas uus briti jõulufilm. Mängib Keira Knightley, et ses osas üsna Love Actually. Tugeva diversityga suguvõsa saabub ühte maamajja, et tähistada jõule. Muidugi on maailma ründamas salapärane närvigaasi rünnak ja valitsus soovitab seepeale võtta Exit-tablett ja teha enesetapp. Tund aega filmist pannakse pidu ja mängitakse, et siis teha eriti piinarikkalt pikalt enesetappu. Ennast tapavad rasedad naised, lapsed, vanemad ehk kõik. Täitsa selline film, mida praeguses maailma olukorras vaadata. Noh, et vähemalt nii palju, et tee enda lähedastele pai, kuni veel saad, sest varsti oleme kõik kutud. Tisse ka ei näinud.

[Eilaveel]

Ma mäletasin justkui, et esimeses osas oli rohkem nalja. Ala, kui seal Saddam Husseinile rakett pähe kukutati ja muu säärane ka ei näinud.

Sa kui noorema generatsiooni filmihuviline ajad selle https://m.imdb.com/title/tt0102059/ šedöövriga Top Guni segamini väheke...

Aga muidu - Maverickist - pmst ei mäleta juba aastaid, et sellist järje-nostalgiafilmi oleks näinud, mis on oma olemuselt parem isegi, kui originaal. Maverick seda igatahes oli. Päev enne esilinastust vaatasin ka esimese osa üle, ja noh, tuleb liituda maailmas leviva kiidulauluga, et on jah parem kui esimene, ja üks väga äge ja tempokas film, selliseid viimasel ajal enam teha ei osata, kahjuks. Seega tasus ootamist. Ahjaa, ja Faltermeyeri-Zimmeri soundtrack on endiselt FTW.

[nonoh]

Top Gun: Maverick

Isegi mu abikaasale meeldis!
Aga sarnaselt esimesele osale, kuidagi homoerootilised võnked tulevad osadest stseenidest. See pole muidugi kuidagimoodi halb nüanss.

[Daz Booob]

Vahelduseks midagi robustset ja mehist ka - The Valet - https://www.imdb.com/title/tt4081630/?ref_=nv_sr_srsg_0 on küll koopia, kuid (nägemata originaali) päris hea romantiline komöödia. Lihtne, ent emotsionaalselt paeluv pisarakiskuja. Kaks tundi kiirenduseta ja sobis väga hästi vihmase ilmaga.

[Mõnuagent 007]

Reedel käisin korra töölt läbi ja jõin mõned latted. Seejärel läksin Coca Cola Plazasse vaatama Jurassic Park: mis iganes vinge lisandnimi. 1. saal sisaldas nüüd toolide asemel kott-toole ja see oli keskealisele seljale kohe veidi ebameeldiv. Enihau film hakkas kuskilt kohast, kus ma suurt midagi aru ei saanud, tulid mingid tegelased, keda olen justkui endisest ajast Jura-masina pargist näinud, kuid see kõik oli kuidagi tüütu ja täiesti pohhui, et mingi tund filmist kulunud ja näppisin midagi telefonist. Seejärel otsustasin ära minna, sest ei viitsinud lihtsalt.

Täna läksin õhtul kinno vaatama filmi Dual. Esimese hooga tundus, et saal jääb täiesti tühjaks, kuid siis saabusid kaks venekeelset härrasmeest, kes mõtlesid ilmselt omavahel deitida või midagi. Igatahes hakkasid nad kohe suhtlema. Dual räägib sellise tõsise näoga satiiri, kuidas daamil kahtlustatakse surmahaigust ja selleks, et sugulased poleks väga õnnetud, siis teeb ta endast klooni. Kui aga daam ikkagi ära ei sure, siis peab ta pidama enda klooniga duelli, kuna üks neist võib edasi elada. Filmis osaleb muuseas Jesse ehk Aaron Paul, kes on endiselt üsna sitt näitleja, kui ta just Jesse pole. Kui filmi kellelegi soovitada, siis neile, kellele meeldis selle kreeklase film Lobster. Umbes samasugune külm huumor, film ise filmiti Tamperes, mis annab veelgi külmusele juurde. Kohati päris vaimukas ja ärritav, lühike ka. Filmis nägi ka alasti naist, kuid seda kõige ebaseksikamal moel ehk siis lahkamislaual.

Pärast filmi tulin koju. Mõtlesin, et meibi hüppan Kuku-klubist läbi, aga ei viitsinud. Võtsin Bolti tõuksi ja läbisin vahemaa koduni vilistades ja elu nautides. Halb märk oli Kassisaba poe juures mingil põhjusel lõbutsev seltskond. Parkisin ratta ära ja üritasin koduhoovi sisse saada. Ei saanud. Taamal üürgasid pidulised. Selgus, et kogu Kassisabas on elekter jeed tõmmand ja ükski asi ei tööta. Elagu fonolukud ja uksemagnetid. Ühesõnaga naabertrepikoja mingi djüüd lasi mu hoovi vähemalt. Pingil istudes hakkas veits uni tulema, kuid vähemalt lubas Elektrilevi, et laksab elektro tagasi kella kaheks. Laekus ka paar küllakutset stiilis "mu juures saaksid magada küll!", kuid ma kahtlustasin seal mingit seksuaalset paska ja seetõttu ma ei hakanud üle aia ronima. Õnneks tuli koju naabrinaine, kes oli end lille löönud, soengu pähe teinud ja kandis roosakaspunast kleiti (vist). Ta helistas enda mehele, kes tuli hommikumantlis talle ust lahti tegema ja nii sain ma koitsa. Nüüd just lükkas elekter ka end tööle. Seega film Dual tekitas hea emotsiooni ja nüüd on kõik jee!

[Eilaveel]

Selline uus igapäevaste updeitidega teema võiks küll olla nagu "Kuidas Mõnul täna päev läks ka?" - oleks kohe huvitavat lugemist...

[Mõnuagent 007]

Tänan küsimast. Täna käisin pojaga vaatamas uut Pixari filmi Lightyear, mis on siis muslimimaailmas rätikutel liiva važiini ajanud, kuna mingid samasoolised elavad selles filmis koos. Tõsi, seda väga episoodiliselt. Ühesõnaga Pixaril olla üks ja sama valem, mida ikka ja jälle kasutatakse. Esmalt vanemale vaatajale mõjuv tõdemus, et kõik on ajas mööduv. Siis lastele veits põnevust ja KINDLASTI mingi väga armas ja mänguasjana müüdav lisategelane. Lightyear üritab ka neid linnukesi täita ja näiteks see vanematele vaatajatele mõjuv mööduvus sisaldabki siis seda paljukirutud lesbisuudlust. Nummi lisategelase rollis on vinge robotkass (temaga seoses olid ka need kaks korda, kus ma filmi ajal naersin) ja muus osas on film üsna generic lastefilm, aga, nagu ikka, Pixarile omaselt täiesti meeletult hea animatsiooniga.

Kuskil arenenumates väljaannetes räägiti, et filmi point oli umbes see, et toksiline maskuliinsus on paha, aga lihtsamalt öeldes, et mees ei pea kõike ise ära tegema, vaid saab ka koostöös asju teha. Või kuidagi nii. Filmi ajal suutsin ma tellida Barborast laadungi toitu, saalis oli veel neli inimest ja üleüldse pean kiitma Coca Cola Plazat, mis on kinona ikka top notch. Huvitav, millal Solarises kino üldse kinni pannakse?

Seejärel läks päev kesiselt, käisin lapsega mänguväljakul, kus ei olnud ühtegi ilusat ema. Seejärel näitasin talle Monsters Inci ja nii see päev kulgebki! Kõike paremat ka sulle!

[Mõnuagent 007]

Eile sai taaskord kiruda kinokavade ühekülgsust, sest sisuliselt koosneb kinokava järgnevatest filmidest:
* Top Gun - täitsa lahe meelelahutus
* Jurassic Fuck - ilge saast
* lastele suunatud Lightyear ja Pahalased
* Melchior - teist korda ei vaataks ka raha eest
* Dr. Strange - pole näinud, aga Marvel pole minu jaoks

Neid filme on päevas umbes 10x ja siis ülejäänut otsi ühekaupa taga. Seepärast läksin eilse päeva peale hoopis Artisesse. Selgus, et Artises on näiteks jõudnud kätte aasta 2016 ja seal on avatud iseteeninduskassad. Kell 15 päeval minnes sain sealt näiteks kolme euro eest filmile. Kinosaalis oli seitse naist ja siis tulin mina. Vaib tundus umbes sama, kui kunagi oli muusikaviktoriinil esmalt mehed, kes tundsid end mugavalt, aga siis hakkasid sinna naised saabuma ja mehed pidid õllekõhtu sees hoidma ja naljaspektrit ahtamaks muutma. Ühesõnaga mind ei vaadatud eriti rõõmsa pilguga.

Filmiks oli Vitt Skräp, mis eestikeeli oli tõlgitud Valge rämpsuna. Plakatil olev mees näeb välja kui Ryan Reynolds, aga ilmselt said naised ka kiirelt aru, et tegu pole Ryan Reynoldsiga. Film meenutas mingid "päevad mis ajavad segadusse" meets "Fargo" ehk ajastutruu pisikurjategijate kemplemine kuskil Rootsi koledas väikelinnas koledal 80ndate ajastul. Viimaste aastate jooksul on nordic noiri filmimaailmas sitaks palju ekspluateeritud, kuid midagi oli selles filmis valesti. Hüpati ajaliselt, mis on okei, kuid miks siin seda tehti, ei saanudki lõpuks aru. Mingid jorsid olid lihtsalt trossid ja filmi põhipoindiks tundus olevat, et kui lapsepõlv oli sitt, siis on ise ka sitt olla või midagi sellist. Küll nägi paljast naist, aga seda pigem selja tagant. Ma muidugi tukkusin ka ise vahepeal, mistap võis mõni tiss nägemata jääda, sorry.

Otseselt ei soovita, aga kolme euro eest vist kannatas ära.

Päeva muud tipphetked:
- kell 8 tõi Barbora kuller toitu. Tellisin ka ühe peakapsa, aga kuradi sitapead tõid mulle neljakilose kapsa.
- kell 12 tahtsin trenni minna, kuid Meritonis oli mingi tuletõrjesireenide õppus.
- läksin siis kell 19 trenni, jõusaalis möllas ringi röökiv laps, aga päeva parim djüüd oli mullivannis raamatut lugev vend. Muus osas oli see paksmagu okei, aga ta luges raamatut mullivanni trepi peal, mistõttu pool rahvast pidi temast mööda ukerdama. Raamatumees aga oli endaga marurahul.
- vaatasin veel ühe osa Mandaloriani, ei olnud nii talumatu, kui Obi-Wan Bissaka sari.

[Mõnuagent 007]

Ok, vahepeal olid pühad ja üleüldse asjad. Kiire ülevaade, mida kinodest veel näha saab.

Maria Ulfsak kirjutas Ekspressis, et Alex Garlandi film Mehed on sel suvel ilmselt kõige huvitavam film, mida vaadata. Saalis oli peale minu veel üks naisinimene ja film koosnes sellest, kuidas üks õnnetu naine elas Inglismaa väikekülas, kus kõik mehed, keda kehastas üks ja sama näitleja, kippusid talle mehelikult liiga tegema. Viskasid nalju, et kus ta mees ka on. Suunasid ta esimese asjana kööki ja üleüldse. Film oli esteetiliselt maruilusti üles võetud, aga kui lõpuks hakkasid mehed poolduma ja filmi lõpus löödi sümboolselt kirvega kelleltki noks maha, siis sai tõesti öelda, et tegu on väga huvitava filmiga. Kui see lõppes, siis ma ootasin naisisiku saalist lahkumise esmalt ära ja siis alles liigutasin end toolist, kuna muidu võiduks ka mind ründava ja toksilise maskuliinina võtta. Tisse nagu ei näinud.

Seejärel parandasin ära ühe puudujäägi Eesti filmikunstiga kursisolemisest ehk vaatasin ära filmi Tagurpidi torn, mida üldiselt kiidetakse ja pean tõdema, et võrreldes Melchioriga on see üsna hea film. Kui siiani oli Eesti filmides lapstegelasi, keda tahaks kägistada, filmides Kevad südames ja Klass, siis siin filmis leidus neid ka päris mitu. Süžee umbes selline, et värdjatest maakate värdjatest lapsed mürgeldavad mahajäetud tehases ja neid korrale kutsuv joodikust maakas kukub auku. Ja, noh, kuna värdjatest maakad on kasvatanud värdjatest lapsed, siis selle asemel, et abi kutsuda, tahavad värdjatest lapsed kogu asja maha vaikida. Filmis puudub selline moraalselt õiglane lõpp, kus pahad lapsed saavad karistada, aga see ongi veidi selline Ozarki vaibiga asi ehk kui oled värdjas, siis läheb sul tihtilugu maruhästi. Tisse ka ei näinud.

Artises linastuv Kolme korruse rahvas on Itaalia film. Itaalia filmidega on umbes sama lugu kui Prantsuse filmidega ehk neid on üsna tihti, kuid mingi errori tõttu ma neid väga tihti vaatama ei lähe. Seda siiski läksin ja pean ütlema, et üsna meeldiv kogemus. Filmi algusstseen on üsna raju, kus üks naine läheb kohver käes sünnitama, kui tema purjus naabripoiss autoga talle peaaegu otsa sõidab, aga selle asemel sõidab surnuks teed ületava daami ja kihutab kolmanda naabri kontorisse sisse, kus peaaegu jääb alla ka väike tütarlaps. Sealt edasi hakkavad kolme korruse peale jagunenud majaelanike elu edasi minema omasoodu ja inimesed teevad ikka ja jälle erakordselt rumalaid otsuseid, mis on veidike frustreeriv. Kõik oli aga samas lihtne, tore ja meeletult kenasti jooksev. Väga ilusa naise tisse nägi ka, seega soovitan.

Dreamworksi lastefilm Pahalased on selline Dreamworksilik mölluanimatsioon, kus mingi väga sügavam (loe Pixarilik) sisu puudub, aga sedakorda on tegu üsnagi vanemlikult talutava looga. Ocean 11 stiilis kurjategijate, kes polegi muidu nii kurjad, sehkendused on ju ikka lõbusad, kui tegu pole just Oceans 8'ga. Animatsioon meenutab eelkõige seda Spidermani multat ja on üsnagi stiilne, sisust suurt midagi rääkida pole, sest veidi lihtsam skeem, veidi rohkem nalju, aga kõik oli ka üsna talutav. Ma muidugi last kaasa ei võtnud, mistõttu oli veidi Onu Joel saalis olla. Tisse ei näinud.

Eile sattusin Mustamäel kinno ja, kurat, mustamäel elavad ikka täiesti teisest stiilist inimesed, kui minu kodulinnas. Sellised generic pihvid ja üleüldse. Aa, film. Filmiks oli õuduk Must telefon, kus Ethan Hawke mängib maskiga kurjategijad, kes krabab lapsi, et neid ära tappa. Kui poiss-peategelane pihta pannakse, siis avastab see end keldrist, kuhu hakkavad telefonile helistama mõrvari endised ohvrid ja talle nõu andma. Pilt on veidi kõledam Stranger Things, sisu on veidi süngem Stranger Things. Jumpscare'e pole väga palju, aga on see-eest osad päris tõhusad. Nagu ikka väga tõhusad. Film ei ürita olla LIIGA diip, aga samas ei lähe kordagi ka päris klišeedeks (ala viiulid annavad üha ärevamat signaali ja siis hüppab pimedusest armas kiisu välja). Korralik õudusfilm ja ilmselt selle suve üks huvitavamaid väikseid filme. Tisse ka ei näe.