Film

[j6u1uv4n4]

Luther: The Fallen Sun - võimekas sarimõrvar teeb nii, et Luther läheks vangi, et siis oma suurt plaani segamatult ellu viia. On häid näitlejaid, momente ja kulgemine on hea, kuid suuresti on tegemist riknenud kaubaga - selline ok vaatamine, eriti eestlastele. Seda vast teavad kõik, et eestlane seal täitsa kohe rolli omab, kuid mõni üllatus vast on veel ja siis vähemalt sain nüüd teada, kuidas Tallinna Kiirabi EMO järjekordade saaga lahendati.

Eestlastele soovitatav.

Lahe!

[TheKing]

Oejah, käisin siis täna vaatamas nüüd juba Oscaritega üle valatud Everything Everywhere All at Once filmi ja tegin midagi elus esimest korda. Kõndisin peale 65minutit saalist välja sest mõtlesin, et jõuan kodus veel õhtul miskit teha ja saab varem voodisse minna jne, selle asemel, et seda komenjanti peaks vaatama veel mingi 75 minutit. Mind see jabur huumor ja stoori väga ei kõnetanud igatahes.

[Mõnuagent 007]

Oejah, käisin siis täna vaatamas nüüd juba Oscaritega üle valatud Everything Everywhere All at Once filmi ja tegin midagi elus esimest korda. Kõndisin peale 65minutit saalist välja sest mõtlesin, et jõuan kodus veel õhtul miskit teha ja saab varem voodisse minna jne, selle asemel, et seda komenjanti peaks vaatama veel mingi 75 minutit. Mind see jabur huumor ja stoori väga ei kõnetanud igatahes.

See on mingi iga-aastane hipsterite selbst-wänking, kus saab öelda, et "ma ei saa aru, mis pasale seekord auhind anti", aga seekord saan ma sinust aru. Ma mõtlesin ka 2/3 filmi peal, et mida vittu ma vaatan ja miks mul uni ei tule ja miks seda kiidetakse. Ja siis korraga keeras film täiesti ootamatus suunas, kõik tõmmati nii loogiliselt ja ideaalselt kokku, et tekkis totaalne wow-efekt. Seega soovitan oksemaitse alla suruda ja lõpuni vaadata. Muidu oled nagu Rain Tolk, kes kirjutab iga postituse all sellest filmist, kuidas ta poole pealt ära läks ja ilge sitt oli.

[Peeter I]

Everything Everywhere All at Once f

Vaatasin seda rahulikumalt kodus, see absurdini viidud fantaasiaplahvatus paneb pigem ikka meeli köitma, kuigi Curtise kuldmehike vähe heategevusliku maiguga.

[Intertoto]

Oejah, käisin siis täna vaatamas nüüd juba Oscaritega üle valatud Everything Everywhere All at Once filmi ja tegin midagi elus esimest korda. Kõndisin peale 65minutit saalist välja sest mõtlesin, et jõuan kodus veel õhtul miskit teha ja saab varem voodisse minna jne, selle asemel, et seda komenjanti peaks vaatama veel mingi 75 minutit. Mind see jabur huumor ja stoori väga ei kõnetanud igatahes.

mul sama 'Inisherini hingedega'. mõni lugupeetud kriitik räägib tõsimeeli, et see peaks meeletult vaimukas olema. õnneks olin kodus juba.

[Peeter I]

mul sama 'Inisherini hingedega'. mõni lugupeetud kriitik räägib tõsimeeli, et see peaks meeletult vaimukas olema. õnneks olin kodus juba.

Mnjah, seal tuleb ikka tähelepanu osutada tragikomöödiale, millisena see ka kummitama jäi. Muidugi üks kuulsamaiid "komöödia" haipe olnud siinmail Toni Erdmann, iseensest liigutav lugu koos vaimukustega, aga kenasti oleks sealt ajaliselt nudida saanud jm.

[Mõnuagent 007]

Kinoga on viimasel ajal suhtkoht sitasti, sest koguaeg vaatavad vastu filmid, mida ammuilma näinud. Aga eile jõudis kinodesse film Shazam! Jumalate mäss, mille eel üritasin meelde tuletada, mida ma mäletan esimesest Shazamist. Mäletan umbes seda, et vaatasin kokakoolaplaza sviidis, lõpus võideldi lõbustuspargis ja tõenäoliselt ma magasin filmi ajal. Aa, see ka meenus, et esimene film oli sort of lõbus, vist, aga midagi muud meelde ei tulnud.

Ka selle filmi alguses ei suutnud ma suurt meelde tuletada, kes ja mis keegi oli, aga sain teada, et tegu on DC sarjaga ja viidati Batmanile või Ime,naisele. Esmalt saabuvad kaks milfi, kellest üks on Lutsi Ljuu ja võtavad mingi saua ja tapavad möödaminnes hunniku inimesi. Selgub, et nemad on pahad. Siis näidatakse mingeid lapsi, kes muutuvad superkangelasteks, keda kutsutakse Philadelphia Fiaskodeks.

Enihau, selgub, et milfid on laste peale pahased, kuna mingi sau oli katki ja nad on pärit Zeusi ja kamba juurest, mis on küll Kreeka, aga samas ka DC. Lapsed on sisuliselt nagu Harry Potteris, kuna neil on isekirjutav pliiats, väike võlumaailm ja Lutsi Ljuu on veits Voldemordi nägu ka, kuigi tal on nina.

Eelmise loo jutustamisele väga aega ei anta, vaid hakatakse usinalt müdistama, kaklema, ohus on kogu inimkond või siis vähemalt osa Philadelphiast. Inimesi ründavad kükloobid, kerbenossid ja muud antiik-kreeka kurjamid. Lõpuks on Lutsi Ljuul ka draakon, millega ta sõidab ringi nigu Daenerys, aga draakoni väljaheitevõimekus jääb veits alla GoT elukatele.

Film oli meeldivalt tore ja ma võtsin kaasa ka daami, kellel on igati normid bonkerid, mistap oli kaks tundi täitsa talutav ja kuna kogu saal mölises konstantselt, nooremad loopisid üksteist ka limonaadi- ja popkornitopsidega, siis oli okei filmi ajal lolli nalja teha ja bonkereid katsuda. Ühesõnaga filmi lõpus võitsid head, Lutsi Ljuu vist kaotas ja Ime,naine tuli ka korra ja näitas värki. Samas tundus see näitlejanna, kes iganes teda mängis, olevat vahepeal vanemaks saanud.

Tisse ei näinud. Pärast läks bonkeritega daam koju, mina jalkat kommenteerima. Mõttetu.

[Mõnuagent 007]

Tegelikult oleksin ma võinud Tanel Toomi välismaafilmi Last Sentinel ära vaadata juba nädala keskel pressiseansil, aga seekord oli seal nii palju rahvast, et lükkasin edasi. Täna hommikul sai see viga parandatud. Esimene efekt oli "vau", seda siis esimese viie minuti pealt. Üksik baas keset ulgumerd oli suure tormi käes ja peaaegu oleks neljast peategelasest surma saanud kaks. Intensiivne, võimsalt filmitud ja üleüldse.

Olin ennast juba kalibreerinud kirjutama, et parim Eesti film ever, aga siis lasti järgmise kümne minutiga see vibama. Loo jutustamise puhul on filmides tihtilugu üks meetod, et keegi tegelastest kukub vihaselt rantima, et vaatajale teada anda, mis seis täpsemalt on. Seekord on seis siis selline, et üksikus baasis on sõdurit, kes valvavad tuumapommi, millega vastaspoole rünnaku korral kogu maailm õhku lasta. Sõdurid on baasis olnud üle nominaalaja, keegi appi ei tule ja üleüldse kontakti kellegagi ei saa. Oodatakse uut vahetust, need ka ei tule. Selles osas meenutab midagi Mooni, Alieni, The Thingi ja Solarise vaibi, kus ollakse justkui rotid kinnisel alal ja kui miski asi pekki läheb, siis on halvasti.

Korraga ilmub silmapiirile laev ja selles stseenis, vabandan pisispoilerite pärast, aetakse asi veidi ebaloogiliseks. Üksuse seersant järgib protokolli - suurtükk laskevalmis ja eelrühm (üks mees) laeva uurima. Niih, kujutage ette, et sa oled see ainus mees, kes sinna saadetakse ja sa tead, et kui sinuga kontakti ei saa, siis lastakse tuumapomm käiku. Heidutus, noh. Mis sa teed? Otseloomulikult lükkad raadioside kinni ja lähed laevale kolama. Samal ajal lükkabki seersant tuumapommi töösse, aga kui varasemalt sai kapral üritada laevaga ühendust võtta nii raadio- kui ka valjuhääldite teel, siis sel hetkel unustatakse valjuhääldid ära ja laeval kolajale meenub viimasel hetkel, et lükkame ikka raadio sisse tagasi ja viimasel hetkel jäetakse maailmalõpp tegemata. Noh, filmiliselt saan aru, et sellega sai ära näidata, kui tähtis roll ja kui suur vastutus, aga, noh, kämoon, proovinud korragi valjuhäälditest, et "jõu, Sullivan, äkki sul raadiosidega mingi jama".

Laev tekitas muidugi suurema segaduse, kuna osad tegelased tahavad baasist laevaga lahkuda, aga seersant tahab postile jääda. Ilgem tüli, mõned lasud, veits verd ja üleüldse. Seejärel läheb film sisuliselt "Navigaator Pirx", aga merel ja sitaks suurema eelarvega "kes võiks olla spioon ja sabotöör". Kui sellise inimese olemasolust mõista anti, siis võis selle kohe identifitseerida iga veidigi mõtlev vaataja. Lisaks mingi täiesti ebaloogiline "ma armastan sind/ei armasta, mistõttu ma ei saa/saan laevale minna" ja muidugi "sabotöör sõitis laeva juurde ja lasi terve meeskonna sõudepaadist maha"-käik.

Film nägi muidugi üsna lahe välja, filmitud kenasti ja efektselt, aga ikka on veidi selline straight-to-tv tunne. Näitlejad olid ka head, aga kogu kompott jättis, noh, ebaühtlase mulje. Aga alguse viis minutit oli küll lahe.

Tisse polnud.

[Mõnuagent 007]

Aa, mis veel. Sellist product placementi pole veel kohanudki, et üks tegelane valmistab juhise järgi käsitsi mööblit ja räägib nende filosoofiast. Firma nimeks on Borg, see on Eesti firma ja selle tegi keegi Martin. Kõik mainitakse ära.

[Daz Booob]

Peaks ikka Mart olema

[Mõnuagent 007]

Peaks ikka Mart olema

Aa, vist oli jaa vanem Helme. My bad.

[Daz Booob]

Mõtlesin ka sellele, kuid kuna tegemist on vähe teistsugust elutunnetust omav inimene, siis jätsin selle viite sinule.

[Mõnuagent 007]

Käisin trennis, ajasin muskli punni ja siis tundsin, et peaks minema kinno. Kuna sõbrannad rääkisid, et Savvusanna sõsarate seanssidel on kohal ainult naised, siis valisin kapist ilusa roosa triiksärgi ja vaatasin peegli ees, et kas minna nööbid täiesti lahti või ikka kinni. Igaks juhuks panin kinni, mine neid daame tea. Lõhna lasin igatahes peale. Kui CocaColas saali jõudsin, siis oli mu pettumuseks saalis ka teisi mehi. Ülekaalus olid siiski naised (pun not-intended muidugi).

Kohe esimese asjana olid ekraanil tissid, seega kiidan! Küll ei saa ma aru, et kui meil on Skype, Wise, sigakallid burgerite hinnad, firmapoed, Tallinn City, Noblessner ja IT-tiiger, siis neist polnud filmis sõnagi, vaid ikka ja jälle reklaamitakse meid välismaale maana, kus naised peavad end pesema sitases saunas, käima jääaugus ujumas, mängitakse kõhutrummi regilaulu saateks, pissitakse metsa all ja üleüldse. Kes vastutab? Kas meil mõni normaalne väliskaubanduse minister ka tuleks?

Naised räägivad muidugi suhetest, sest millest neil muust ikka rääkida. Esmalt toredatest asjadest, aga siis hakkab naiste elu muutuma päris jubedaks - nürisünnitused, peksvad mehed, lihtsalt töllakad mehed, dogmasid täis seksuaalsus ja mingid kuradi Paalbergid, kes vägistasid. Kus on võitlus patriarhaadi vastu, majanduspoliitika, välispoliitika, investeerimine?

Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis maruhästi üles võetud, tegelikult päris mõtlemapanev naistele pandavate kohustuste osas ja selles, et kui vahel ei saaks nad kuskil sitases saunas suhetest rääkida ja end välja elada, siis jooksid nad ka end varakult surnuks. Kui sellega ka nüüd Oscari nominatsiooni ei saa, kuna USA-s tehti kõvasti mustanahalistest filme, kuskil Araabiamaal tehakse film sealsetest homoprobleemidest ja muud säärast, siis ma ei tea, mille eest veel saama peaks.

[Mõnuagent 007]

Esmaspäeval sain ühe toreda daamiga kokku, kes on selline tore inimene, kuid näiteks ta ei teadnud, et on olemas Artise kino. Noh, ikka juhtub. Seetõttu viisin ta Artisesse vaatama filmi Põleta kõik mu kirjad, mis on rootslaste film. Daam ei teadnud filmist midagi, ega ma ka ei teadnud, aga kui tuli ekraanile Bill Skarsgaardi nimi, siis ta hõiskas, et see on tema lemmiknäitleja.

Ühesõnaga mees ja naine tülitsevad, naine tahtis mingi djüüdiga tantsida, aga mees lõi jalaga ust. Naine võttis lapsed ja läks ära. Mees hakkab seepeale ennast analüüsima ja jõuab selleni, et tema vanaisa oli üks ilgelt kibe mees, kes kõigiga tülis oli. Selgub, et tema vanaisa oli tuntud kirjanik, kes vihkas teist kirjanikku ja nii minnakse ajas tagasi, kus 30ndatel oli noor abielupaar kirjanikele mõeldud kuurortis ja daamil tekkis kihk ühe teise kirjaniku peale. Selle sama, keda vanaisa jubedalt vihkas.

Abielumees oli kontrollifriigist sotsiopaat, harrastuspsühholoog paneks abielunaisele diagnoosiks kerge histrioonilisuse. Ühesõnaga abielumees õrritas ja nokkis ilmnähtavalt tunnete käes vaevlevat abikaasat ja teist kirjanikku. Mees oli sitaks kuri ja õel, aga siis selgus, et ta oli õel eelkõige sellepärast, et abikaasa oli ka varem ilgelt armunud, aga siis pidanud teisest mehest aborti tegema. Naine ei saanud ka täpselt aru, mida ta tahtis, sest mees rääkis, et abielu on pikk vestlus ja nõnda läheb see armumine ka jälle mööda ja tema on ikka see, kes lõpuks naise kõrvale jääb.

Nii nad siis seal möllasid, abielumees armukadeduslõõmas, naine ja teine kirjanik armuleegis. Seejuures anti mõista, et abielupaar jäi ikka kokku ja kui vanuigi selgus, et naine hoitis teise mehe kirjad alles, siis oli jälle suur tüli majas.

Filmi tugevuseks oli abielupaari suhtedünaamika, mõlema isiksus tõmmati üsna korralikult lahti ja mingi mõistmine tuli mõlemale poolele. Teine kirjanikuhärra ei saanud üldse biidile pihta ja tänapäeva paar oli lihtsalt mõttetu. Lõpuks tõdeti, et kui on juba laps pildis, siis peab vanad petmised ja tülid unustama ja keskenduma ainult neile. Või kuidagi nii. Mulle film meeldis, lõpppoint oli veidike "ookei".

Tisse nägi.

[Mõnuagent 007]

Heal kolleegil on viimasel ajal kirjavahetus ühe toreda härrasmehega, kes väidab, et ta on Keanu Reeves. Kasutab pilte ja puha. Kolleeg on selline keskealine daam ja ta võtab seda ilmselge rõõmuga ja ma olen talle soovitanud vastata, et ta teab Keanut filmides John Dick, MatriXXX ja Boink Break. Ühesõnaga on nüüd Keanu kinodes filmiga John Wick 4.

Eelmised kolm olen ära näinud, aga täiesti ausalt öeldes mäletan ma viimasest Wickist umbes seda, et kakeldi Bobaniga, kukuti hotellikatuselt alla ja see ongi umbes kõik. Wick meenutas mulle juba enne ühte minu kultuurilist tüvisarja Cowboy Bebopi ja neljas osa süvendas seda tunnet veelgi tugevamalt. Ja, noh, ka internett on seda jauru täis.

Wick on nagu ka Spike Spiegel leinav mees, kes võitleb overthetop stiilse markiiga, kes CB-s oli Vicious. Mõlemal peategelasel on erakordselt hea püstolikäsitlus, väga võimas vigastustest taastumise kiirus ja keskendunult võivad nad kolkida absoluutselt kõike. Film on pildiliselt justkui CB-st kopeeritud ja kui lõpuvõitluses mindi kiriku juurde, milleni viisid suured trepid, siis võis sisuliselt aimata, et see on hübriid CB viienda ja 26. osa lõpust. Täpselt nii oligi. Kes teab, see sai nüüd mažoorse spoileri.

Film on pea kolm tundi pikk, mis võtab mingil hetkel veidi hingetuks, sest kuskil keskel kippusid kaklused minema liiga pikaks, aga iga kaader on täpselt sätitud, näeb võimas välja ja ka kõrvaltegelased on kõik piisavalt meeldejäävad, et päris imelik ei hakka. Kõigist suurtest frantsiisidest on Wick ilmselt ainus, millel ka midagi normaalset pakkuda on.

Lõpp andis vist pigem signaali, et rohkem Wicke ei tule. Nagu ütles ka Wicki sarja aju, et nüüd võiks talle puhkust anda.

See you space cowboy...

tisse pole.