Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
film on liiga kaugele vajunud, peab natuke siis kirjutama. ja äkki keegi isegi loeb, mine tea. viimase nädala kavasse mahtusid mitmed takeshi kitano meistriteosed. tegin algust kitano esimese filmiga \'violent cop\', mis räägib karmikäelisest politseinikust, kes oma töö tegemisel vahendeid ei vali; kes avastab, et teda hea sõber ja kolleeg tegeleb narkoäriga; kelle õde röövitakse ja vägistatakse jne. lugu tuttav ja lihtne, aga huvitava nurga alt ära räägitud. terav vägivald ja mõjuv esitus kitano enese poolt. 8/10
1997. aastal valmistas ta küllaltki sarnasel ainestikul \'hana-bi\', mis räägib samuti karmikäelisest politsenikust, kes ühel päeval vallandatakse ja kes otsustab oma haige naise nimel pangaröövi korraldada. samuti jäi meelde, nagu eelpool mainitud teoski, terava ja otsese vägivallaga. film on kohati küllaltki aeglase tempoga, seega ei pruugi kõigile meeldida, aga soovitan sellegipoolest. jutustab lihtsal ja arusaadav moel inimese teekonna lõpust ja sellest, mistarvis me ikka armastame ja kuhu me jõuda tahame. 9/10 (käsikirja eest 10/10).
\'kids return\' - kitanota kitano film kahest noormehest, kes täiskasvanutena kohtuvad ja meenutavad oma lapsepõlve ja tolaegseid mõtteid/lollusi. ja jõuavad kuhu...? eks vaadake ise. kas või ainaüksi soundtracki pärast, mis on isegi kahe eelmise filmiga võrreldes vapustav. 8/10.
\'battle royale\' - seda teavad kõik. natuke pettusin, et nii lühike oli ja seega jäi palju asju kahjuks natuke lohakaks ja justkui rääkimata. geniaalselt jäik idee muidugi. 8/10.
veel ära vaadatud: \'crash\' - ameerika eluolu huvilistile magus pala, mina seda nätsu aga eriti ei näri ja sealt ka teemast natuke kaugele jäämine ehk. sellegipoolest koputab vaataja südametunnistusele ja ameeriklased nagunii kõik nutavad kogu filmi. eestlased nautigu kerget lugu ja osavat filmitegemist. 7/10. \'stand by me\' - ma ei tea, kust ma selle filmi välja võlusin, aga igatahes kätte ta juhtus. tutvustus (4 young friends set out on an adventure. Geordie, Chris, Teddy and Vern go looking for the missing body of a local teenager - found by a gang of older boys. A story of boys hangin\' out and growin\' up.) ei pruugi olla küll kõige tõmbavam, aga poisid (eeskätt river phoenix) on piisavalt suurepärased, et natuke aega sellele kulutada. 7/10.
jne.
Ma vaatasin mõned päevad tagasi ära siin juba pisut arutletud filmi nimega \"Hooligans\". Ei teagi, minu arust kannatab peaaegu võrdluse \"Football factoryga\" välja küll. Ühesõnaga ei midagi erilist, aga samas vaadatav. Minu käest saaks 6/10...
Üldjuhul olen aru saanud, et film on pigem populaarsem ameeriklaste seas kui Euroopas. Aga no ei üllata, sest ega jalgpalliteadlikumad eurooplased nii hästi filmis esinevaid ebatäpsusi (mida oli päris palju... näitas mängu, kus West Ham mängis tegelikkuses Gillinghamiga ning päriselt võideti Bobby Z ja Matty Etheringtoni väravatest 2-1, seal üritati jätta muljet, et tegu oli Birminghamiga ja seisuks jäi 3-0; lisaks oli samal hooajal mäng ManU-ga jms). Aktsendid ei olnud ka päris lemmikud.
Ja siis vaatasin veel ära \"Red Eye\". Peamiselt vist seetõttu, et pole päris pikka aega ühtki korralikku thrillerit näinud, tundus linateos päris põnev ja kobe. 7/10.
Vaatasin täna kolme filmi. Kõik olid suht jamad ja etteaimatavad.
xXx 2: State of the union - 5/10
Are we there yet? - 5/10
Hitch - 6/10
The only sensible way to live in this world is without rules! - The Joker. If you're good at something, never do it for free - See above. I believe whatever doesn't kill you simply makes you... stranger - See above.
\'stand by me\' - ma ei tea, kust ma selle filmi välja võlusin, aga igatahes kätte ta juhtus.
tuli ka hiljuti telkust kuskil. Väga sümpaatne lugu tõesti, kusjuures Stephen Kingi romaani ainetel, kui ma ei eksi.
Tore lugu on muidugi see, et ma telekava eriti ei loe. Muidu teaks, et selline sürr sari nagu Carnivale juba mitmendat nädalat neloses jookseb. Täna õhtul enam vaatamat ei jäta, mõned osad olen varem netist sikutanud ja väga meeldis.
We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.
Vaatasin siis juba Fitti ning Vello poolt sarjatud Revolverit. Nende äärmiselt negatiivsed hinnangud tõstatasid filmi suhtes muidugi teatavat skeptsismi, kuid otsustasin selle üllitise siiski ära näha, sest Guy Ritchie\'i mõningad varasemad tööd on silmapaistvalt originaalsed. Eriti Lock, Stock...
No päris nii karmilt ma seda ei kritiseeriks, nagu juba mainitud härrasmehed, kuid peab tõdema, et ilmselt polnud tegu just aasta linateosega. Ülesehitus ning esitus oli kohati päris omalaadne, kuid seda va põhipüanti mina küll tabada ei suutnud. Samas pole ma ilmselt ka just piisavalt intelligentse meelega, et ära tabada niivõrd peene loo sügavamat mõtet ning muid erinüansse.
Ma ei tea, vahest arvas Ritchie, et pärast teatava edu ning positsiooni saavutamist on aeg teha midagi tõeliselt originaalset ning isikupärast. Raske öelda.
PS Kas ma olen ainuke, kellele tundus, et mõndades kaadrites võis aimata teatavat deja vu\'d näiteks Sin City (kohe alguses kui tüüp vanglast vihma kätte astub, samuti kaadrid autosõidu ajal) ning Kasiinoga (trepist allakukkumine ning sellega kaasnev taustamuusika, kuigi Kasiinos vist keegi kontreetselt trepil ei kukkunud)?
kaks haiget päeva kodus tõid kaasa mõnusa televiisori ja arvuti ees istumise, mille ka arhiivi otsustan nüüd panna.
alustan neist kõige lühemaga. teeneka jaapani režissööri shunji iwai kõigest natuke rohkem kui tunni aja pikkune filosoofiline draama \'picnic\' (jaapani keeles \'piknikku\', hahahaaa..) kolmest hullust, kes ühel päeval saavad teada, et maailm on kohe-kohe lõppemas ja lähevad siis sobivat kohta otsima, kust seda pealt vaadata. üldiselt oli kõik tore: näitlejateansambel eesotsas tadanobu asanoga, ilusalt ülesehitatud kaadrid ja suurepärane mõte, AGA väga jäid häirima teatud rõvedad stseenid. näiteks miks oli vaja panna ühe hullu poolt tapetud direktorile lambist püksi puruksläinud munn? lambist, polnud õudusfilmgi. ja muud sellist soga oli vahele topitud, mis kohe kuidagi ei istunud. sellest ka ütleme 7/10.
kuigi mul polnud erilist aimu filmide sisust, sattus minu kätte järgmisena nagisa oshima \'taboo\' (\'gohatto\'), mis räägib homoseksuaalsusest 19.saj lõppu samuraigrupis. suurepärane keskkond, ajastu, näitlejad (taas hiilgas asano, tema kõrval teine jaapani superstaar takeshi kitano ja mingi noor matsuda oli tülgastavalt ehe), lausa imeline lavastus. aga häirima jäi see temaatika, mis justkui kõik puruks lõi. ma tahtnuks ikka võitlust ja mingeid muud probleeme, kui 1,5h pikkust armuvalu nelja mehe vahel ühe pepu pärast. 7/10.
stephen chow\' \'kung fu hustle\' on siin teemas piisavalt äraräägitud, et midagi lisada. päris vahva film, ehkki ei midagi liiga erilist. sünge iroonia nii hollywoodi kui aasia filmide pihta, vürtsitatud uhkete võitlusstseenidega, nagu ikka. hiina naljavariant \'matrixist\'. 8/10.
animedest sattusin kahe hea asja peale:
esmalt alles kaks aastat tagasi valminud \'tokyo godfathers\'. suurepärane lugu kolmest jaapani suurlinna prükkarist, kes ühel päeval leiavad prügi seest väikese lapse. algavad otsingud tolle vanemate leidmiseks, mis viib erinevatel viisidel ja aegadel kõik tegelased enda minevikuga kokku puutuma. ilus lugu ühesõnaga. 8/10.
ja siis veidike klassikat. \'nausicaa of the valley of the winds\'. miyazaki üks kuulsamaid teoseid ja astub julgelt kohe minu suurte lemmikute \'mononoke\' ja \'spirited away\' selja taha. mingit sisukirjeldust ma andma ei hakka, vaadake parem ise. ja vaadake kindlasti. 9/10.
kaks asja suure mere tagant. \'vanilla sky\', mida eile kanal2 vahendas. kuidagi lahjaks jäi minu silmis see värk. käsikiri on muidugi tiptop, aga muu jäi soiku suurema osa ajast, kas või näiteks cruise. näitlejannad olid lihtsalt seksikad. 6/10. aga ootan huviga amenabari originaali vaatamist.
\'boondock saints\' - midagi igale maitsele vist. palju usuteemat, millest palju minusugusele võhikule kindlasti kõrva ei jõudnud, aga millest miski siiski koidu pähe lõi. palju kiiretempolist tegutsemist ja kõmmutamist, muhedaid röövlinalju ja pinget. kõvasti üle keskmise põnevik kahest iirlasest, kes bostonis omakohut teevat, ühesõnaga. 7,5/10.
Algselt postitas mjkk
kuigi mul polnud erilist aimu filmide sisust, sattus minu kätte järgmisena nagisa oshima \'taboo\' (\'gohatto\'), mis räägib homoseksuaalsusest 19.saj lõppu samuraigrupis. suurepärane keskkond, ajastu, näitlejad (taas hiilgas asano, tema kõrval teine jaapani superstaar takeshi kitano ja mingi noor matsuda oli tülgastavalt ehe), lausa imeline lavastus. aga häirima jäi see temaatika, mis justkui kõik puruks lõi. ma tahtnuks ikka võitlust ja mingeid muud probleeme, kui 1,5h pikkust armuvalu nelja mehe vahel ühe pepu pärast. 7/10.
Käisin seda filmi kunagi Illusioonis vaatamas, kui film ähvardas ära jääda, sest alla 3 inimese kohaloleku korral filme ei näidatavat. Lõpuks kogunes koguni 10 inimest, kellest 2 pärast esimese pea maha löömist ära läksid. Aga film jättis visuaalselt imelise mulje ning ka sisu ei häirinud, sest 4 mehe võitlus ühe pepu pärast ei erine eriliselt nelja mehe võitlusest ühe paari tisside pärast. Eriti meeliülendav oli tegelikult filmi lõpp, mis keeras äkitselt filmi mõnusalt pea peale ja sinna lisaks veel jaapanile omane kirsipuulehtede langemine.
Algselt postitas mjkkstephen chow\' \'kung fu hustle\' on siin teemas piisavalt äraräägitud, et midagi lisada. päris vahva film, ehkki ei midagi liiga erilist. sünge iroonia nii hollywoodi kui aasia filmide pihta, vürtsitatud uhkete võitlusstseenidega, nagu ikka. hiina naljavariant \'matrixist\'. 8/10.
Sellele filmile soovitaks juurde vaadata Jaapani varianti paroodiafilmidest nimega Battlefield baseball, mis on eriti odavalt tehtud ja liiga haige, et tõsi olla. Antud film ise jättis nõrgema mulje kui Shaolin Soccer, kuigi suur osa tegijaid olid samad. Värskendavaid naerupurskeid leidus ka selles filmis siiski piisavalt.
Algselt postitas mjkk
ja siis veidike klassikat. \'nausicaa of the valley of the winds\'. miyazaki üks kuulsamaid teoseid ja astub julgelt kohe minu suurte lemmikute \'mononoke\' ja \'spirited away\' selja taha. mingit sisukirjeldust ma andma ei hakka, vaadake parem ise. ja vaadake kindlasti. 9/10.
Kusjuures see film ei jäütnud mulle erilist muljet. ilmseltt seetõttu, et olin enne näinud Totorod, Spirited Awayd, Mononoket, Laputa\'d jms Miyazaki värki. Nausicaa on üsna sarnane Totoro ja Laputaga. Sarnasest animest soovitaks hoopis Grave Of The Fireflies\'i, mis anti omal ajal koos Totoroga välja nig see on tõeliselt südant liigutav filmikogemus.
Algselt postitas mjkk \'vanilla sky\', mida eile kanal2 vahendas. kuidagi lahjaks jäi minu silmis see värk. käsikiri on muidugi tiptop, aga muu jäi soiku suurema osa ajast, kas või näiteks cruise. näitlejannad olid lihtsalt seksikad. 6/10. aga ootan huviga amenabari originaali vaatamist.
Vaatasin ka eile seda filmi ning ilmselt oli küll põhjuseks see,et olen originaal varianti mitu korda näinud, kuid ei meeldinud. Tom Cruise ei mõjund eriti usutavalt ja Cameron Diaz ei sobinud sellesse rolli ÜLDSE. Penelope oli sama nunnu kui alati, kuid Hispaania variant oli tunduvalt puhtama ja selgejoonelisema pildiga ning kuidagi ärritavamalt õõvastav. Ning lisaks häiris mind ka natuke Vanilla soundtrack, mõned osad olid suurepärased nagu Sigur Ros ja Leftfield, aga koht, kus Cruise\'le hakkas kõik selguma, mängiti The Beach Boysi Good Vibrationsi... KAs see pidi nali olema või? Midagi nii kokku sobimatut annab ikka leida
Ma vaatasin mõned päevad tagasi ära siin juba pisut arutletud filmi nimega \"Hooligans\". Ei teagi, minu arust kannatab peaaegu võrdluse \"Football factoryga\" välja küll. Ühesõnaga ei midagi erilist, aga samas vaadatav. Minu käest saaks 6/10...
Üldjuhul olen aru saanud, et film on pigem populaarsem ameeriklaste seas kui Euroopas. Aga no ei üllata, sest ega jalgpalliteadlikumad eurooplased nii hästi filmis esinevaid ebatäpsusi (mida oli päris palju... näitas mängu, kus West Ham mängis tegelikkuses Gillinghamiga ning päriselt võideti Bobby Z ja Matty Etheringtoni väravatest 2-1, seal üritati jätta muljet, et tegu oli Birminghamiga ja seisuks jäi 3-0; lisaks oli samal hooajal mäng ManU-ga jms). Aktsendid ei olnud ka päris lemmikud.
Uuesti nende kahe tüki juurde tagasi tulles, siis - miks Green St Hooligans (GSH) ei kannata minu arvates FF-iga võrdlust välja.
Ütleme nii - mõlemad tõstatavad sama küsimuse, mille Tommy Johnson ka FF lõpus esitab: was it worth it? Ja siit probleemialgatusest tekivad ka peamised põhimõttelised erinevused.
FF on puhtakoeline inglise film, tehtud inglise autori raamatu põhjal ennekõike inglise vaatajale, näidates sihtrühmale (kellele rohkem, kellele vähem) tuttavat miljööd argises, kuid igati positiivses võtmes. (Tommy vastus ülalmainitud küsimusele: \'course it fucking was!) Mis on omamoodi väga osav balansseerimine lubatu ja lubamatu pinnal, sest eks ole huligaanide heroiseerimine viimased paar kümnendit inglise jalgpallikultuuris üks suuremaid tabusid.
GSH on üles ehitatud suhteliselt standardsele selgroole (peategelase sirgjooneline areng, millesarnast on kasutatud lugematutes ollivuudi filmides: võõrasse miljöösse sattumine, kohandumine, sotsiaalne tõus, kriis, võõrandumine ehk maitsmine hea ja kurja tundmise puult ja naasmine endisse keskkonda), kujunedes silmnähtavaks katseks võita Põhja-Ameerika vaatajate huvi kui mitte spordiala enda, siis sellega kaasaskäiva vägivaldse rühmitumisega. Ja saamegi mustvalgete karakteritega kaunikesti keskpärase löömafilmi, mille sõnum on üheselt negatiivne. Narratiivi põnevamaks muutmine faktide moonutamise abil (skinti mainitud skoori väänamine ja world\'s greatest football club\'i mängutoomine - no seda peaks ju mõni tampalanegi vähemalt teadma) on lihtsalt lihtlabaseimad võtted loo \'põnevamaks\' tegemisel.
Põhimõttelised erinevused välja toodud, võiks veel mainida \'pisiasju\' nagu
1) põnevate kõrvaltegelaste abil loo vürtsitamine (FF-s näituseks Johnny vanaisa oma lahingukaaslasega, GSH-s ...?)
2) lööv soundtrack (nagu ma kuskil juba kirjutasin, läheb mul \'Tottenham away\' stseeni alguses endiselt pulss-o-meter iga vaatamise ajal punasesse, GSH-st ei suuda ma meenutada mitte üht korda ka, mil taustamuusikat märganud oleks;
3) dialoog või tekst üldiselt. Pikemalt jauramata - GSH \'Stand your ground!\' vs FF (ja siin ma, vabandage, ei tsiteeri küll peast, sest mälu on mul nõder) Are you gonna sit in some poxy office with a cunt for a boss telling you what to do as you count your pennies trying to make ends meet in a country that\'s sinking into strikes and wars and at the end of the day you go home to your cosy little flat in \'nowheresville\' and pull your IKEA curtains shut to hide from the big bad world and pretend it\'s not happening? Or are you gonna stand up and be counted, make a difference and feel the rush? Just for once say \"fuck it\". I\'m coiled up like a spring and I\'m ready to burst and wanking ain\'t doing it anymore. I need violence to make me feel I\'m still alive. I know what I\'d rather do, mate. Tottenham away. Love it!
Kuuldavasti naersid päris-huligaanid (kõlab nagu mingi liivakastitermin, vrdl mängu-huligaanid :P) FF välja kui elukauge; ja ma ei usu, et nad GSH\'i üldse kommentaari vääriliseks peavad. Olgu kuidas on, mina pean filmina ühest neist päris palju (9/10, vaatasin oma imdb listist järgi) ja teisest ülaltoodud põhjustel mitte samavõrra.
We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.
Sai siis ka Hooligans ära vaadatud. Nagu ka siin teemas juba näha võib, tekib paratamult võrdlus Football Factoryga. Fitti tegi sel teemal juba päris põhjaliku analüüsi, tulles kohe alguses muidugi väja postulaadiga, et Hooligans ei kannata võrdlust FF-ga välja. Päris nii karm ma ei oleks, filmina kui sellisena polnud eespool mainitul IMHO väga vigagi.
Kui väga üldiselt võrrelda, võib öelda, et FF on Inglise film ning Hooligans Ameerika oma. Esimeses on tegelaskujud nagu originaalsemad ning paremini väljatoodud, samuti pole dialoog nii pinnapealne. Seevastu Hooligans kulgeb nagu tüüpiline Ameerika film - punktist A punktist B-ni, rohkem on actionit/vägivalda ning kokkuvõtteks üritatakse välja tuua mingit üldist moraali. Ja loomulikult on ka lõpp jänkifilmile omane - hea poiss rehabiliteerib enda staatuse (vähemalt võib nii eeldada).
Ning peab ütlema, et Elijah Wood jalgpallihuligaanina ei mõja just kuigi usutavalt. Tõsi jah, see mureliku/pahase näo ilme tegemine tuleb tal päris hästi välja. Seoses sellega meenub mulle alati selline film nagu The Good Son, vist tema esimesi filme üldse mingi kümmekond või rohkem aastaid tagasi koos Culkiniga. Seda sai veel vaadatud vist Kaja kinos või mis selle mooviteatri nimi oli, mis Vilde teel asus. Tol varasel krooniajal oli muidugi Hollywoodi originaalfilmi vms (nagu seda siis nimetati) kinos vaatamine sündmus kui selline... Nostalgia...
Sellline umbmäärane rämpspost siis kohe pärast filmi with six pack.
Olen nüüd ära vaadanud mõlemad jalgpallifilmid, mis siin teemas kõneainet on pakkunud. Neid vaadates tekkis mul üks küsimus, mis ei ole küll seotud filmindusega kuivõrd rohkem tolle fännikultuuriga. Loodan, et mulle ei panda pahaks, et siin küsin.
Nimelt, tean vörreldes siinsete inglise jalgpalli gurudega vähe jalgpallikultuurist ning fänlusest, seega minu (ja ilmselt ka suurema osa nö lihtrahva) jaoks on tüüpiline jalgpallifänn oma klubi/koondise värvidesse riietunud tüüp, kes toetab oma klubi/koondist. Kes siis kuidas, kas karjudes, statistikat tundes vöi kuidas iganes. Nimetatud filmides aga ei ole pea üldse kohata klubide sümboolikat.
Siit ka küsimus, kas need nö huligaanid ei kannagi oma klubi värve? Klubi värvides ringi köndimine on rohkem rahumeelse fänni tava?
Ise mötlesin välja vaid, et neid tuntaks liiga kergelt ära ja väike kakelung oleks liig kiire tulema.
fitti ja kaarel...naised teile ka on oma koht mõeldud))))))))))aga football factoryt võrdlema hooligans\'idega...mõistust ikka vist eriti hästi....aga jah ega mina teie ema peksin küll...andke andeks ...juba sellised te olete))))
Kommentaar